Juunipööre: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud
Parandatud ja täiendatud
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt = Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt
|konflikt = Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt
|osa = NSV Liidu 1940. aasta okupatsioonidest ja annektsioonidest Euroopas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus
|osa = NSV Liidu okupatsioonidest ja anneksioonidest Euroopas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus
|pilt =
|pilt =
|pildiallkiri =
|pildiallkiri =
|aeg = [[1940]]–[[1941]]
|aeg = [[1940]]–[[1941]]
|koht = [[Eestimaa]]
|koht = [[Eesti]]
|tulemus = Eesti okupeerimine ja annekteerimine NSV Liidu poolt (1940–1941)
|tulemus = Eesti okupeerimine ja annekteerimine NSV Liidu poolt (1940–1941)
|osaline1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[ÜK(b)P KK]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punaarmee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Balti laevastik]] <br />[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat ]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]
|osaline1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[ÜK(b)P KK]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punaarmee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Balti laevastik]] <br />[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat ]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]
|osaline2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistlik (bolševike) Partei]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]<br>
|osaline2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistlik (bolševike) Partei]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]<br>
|väejuht1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[ÜK(b)P KK]] sekretär [[Jossif Stalin]]<br /> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] ÜK(b)P KK sekretär [[Andrei Ždanov]]
|väejuht1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[ÜK(b)P KK]] sekretär [[Jossif Stalin]]<br /> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] ÜK(b)P KK sekretär [[Andrei Ždanov]]
|väejuht2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[EK(b)P KK]] I sekretär [[Karl Säre]]<br /> [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] ENSV RKN esimees [[Johannes Vares]]
|väejuht2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[EK(b)P KK]] I sekretär [[Karl Säre]]<br /> [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV RKN]] esimees [[Johannes Lauristin]]
|kaotused3 = Territooriumi, rahvastikku, kultuurielu, keskkonda ja majandust hõlmavad kaotused ja kahjud aastatel 1940–1941 <ref>[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ValgeRaamat.pdf Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991] www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)</ref>
| kaotused1 =
| kaotused2 = Eesti kaotas Teise maailmasõja käigus 17,5% sõjaeelsest rahvastikust ja Narva jõe piirkonna.
}}
}}
'''Juunipööre''' oli [[21. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s, mille tulemusel sai ametisse [[Johannes Varese valitsus]] ning [[21. juuli]]l [[1940]] kuulutas [[II Riigivolikogu]] Eesti Vabariigi [[Eesti NSV|Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]].<ref name="Deklaratsioon ENSVks kuulutamiseks">[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon ENSVks kuulutamiseks]</ref>
'''Juunipööre''' oli [[21. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s, mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]]. [[21. juuli]]l [[1940]] võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]].<ref name="Deklaratsioon">[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]</ref>
{{Sisukord paremale}}
{{Sisukord paremale}}
==Eellugu==
==Eellugu==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] nägi ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. [[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] [[1939]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine], [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] 1. oktoober 1939</ref>
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] nägi ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. [[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine], [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] 1. oktoober 1939</ref>


Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi], Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi], Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal]]
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]


[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis [[NSV Liit]], et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ja sundis sõlmima uued muudatused baaside lepingus, millega seoses alustati 17. juunil Eestisse lisavägede toomist<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref>. Uute kokkulepitud tingimuste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|vabariigi valitsus]] kohe lahkumispalve, mille vabariigi president Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht] 19. juuni 1940</ref>
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht] 19. juuni 1940</ref>


== Juunipöörde eel ==
== Juunipöörde eel ==
===19. juuni ===
===19. juuni ===


[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3 lk 75–83</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna]</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinnasse välja kutsutud [[Maksim Unt]]iga, kelle tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida rahvakogunemised üle Eesti, nõudega valitsuse vahetamiseks. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ning osavõtjate instrueerimisest osa [[NSV liidu Saatkond Tallinnas|NSV Liidu Saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref>Семиряга Михаил Иванович, [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 1ll—l12 ]</ref>.
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3 lk 75–83</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna]</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinnasse välja kutsutud [[Maksim Unt]]iga, kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref>Семиряга Михаил Иванович, [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 1ll—l12 ]</ref>.

⚫
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna]</ref>


⚫
Samal päeval oli alanud ka Punaarmee täiendavate väeosade saabumine Eestisse. Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgematele Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna]</ref>
===20. juuni ===
===20. juuni ===
20. juunil organiseeriti, mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus töölisi kutsuti üles valitsust kukutama. Tänavaile kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.
20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.


Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelast, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punavägede baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölistest.{{lisa viide}}
Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest.{{lisa viide}}

⚫
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[1940]]. aasta juunipöörde ajal, [[Kadriorg]]u riigivanema [[Konstantin Päts]]i residentsi suunduvad meeleavaldajad]]
[[20. juuni]]l [[1940]] kogunesid [[Tallinna töölisvõimla]] saali, [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[II Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]], V. Jaanus, siis [[Oskar Sepree]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi [[1938]]. aastal ning teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu|ametiühingute tegelased]]. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest.'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek 20.06.40]</ref>.
[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar Sepree]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek 20.06.40]</ref>.


Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid: [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].
Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid: [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].


== 21. juuni 1940 ==
== 21. juuni 1940 ==
⚫
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[21. juuni]]l [[1940]] Vabariigi Presidendi [[Konstantin Päts]]i residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad [[Kadriorg|Kadriorus]].]]
;Tallinnas
;Tallinnas
21.juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Kõikides Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
[[21. juuni]] hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.

=== Miiting Vabaduse väljakul===
;Miiting Vabaduse väljakul
Juunipööre [[Tallinn]]as algas [[21. juuni]] hommikul kell 10 kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongikäigulised kandsid plakateid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, mis ausalt täidaks N. Liiduga sõlmitud lepingut" ja "Nõuame töölistele tööd, leiba ja vabadust!".
Juunipööre [[Tallinn]]as algas 21. juuni hommikul kell 10 kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongkäigulised kandsid plakateid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, mis ausalt täidaks N. Liiduga sõlmitud lepingut" ja "Nõuame töölistele tööd, leiba ja vabadust!".


Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude [[soomusmasin]]atest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid vene lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.
Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid vene lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.


[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, tookordse kino "Gloria" vastas seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Kõnesid pidasid ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]] ja [[Punaarmee]] esindaja. Ümber auto patrullisid [[Punaarmee]] relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.
[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Kõnesid pidasid ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]] ja [[Punaarmee]] esindaja. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.


Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes [[Kaarli puiestee]]lt üle [[Toompea]] marsruudil [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], '''Vene saatkonna hoone''', [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.


Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima [[Konstantin Päts]], [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. President soovis meeleavaldajatega esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadeti delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suunduti [[keskvangla]] juurde. <ref name="Juunisündmused Tallinnas">[http://et.wikisource.org/wiki/Juunis%C3%BCndmused_Tallinnas Juunisündmused Tallinnas]</ref>.
Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima [[Konstantin Päts]], [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. President soovis meeleavaldajate esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadeti delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid [[keskvangla]] juurde.<ref name="Juunisündmused Tallinnas">[http://et.wikisource.org/wiki/Juunis%C3%BCndmused_Tallinnas Juunisündmused Tallinnas]</ref>


Kell kolm päeval vabastatati koos kolme nõukogude ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132. Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941]</ref> poliitilised vangid [[keskvangla]]st.
Kell kolm päeval vabastatati [[Keskvangla]]st koos kolme nõukogude ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132. Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941]</ref> poliitilised vangid.


Kella kuue paiku jõudis meeleavaldajate kolonn [[Toompea]]le, kus Pika Hermanni torni heisati punane lipp, mida tegid [[Herman Gutkin]] ja [[Viktor Feigin]]<ref>[http://www.davidduke.com/general/the-jewish-marxists-behind-crimes-in-estonia-latvia-and-lithuania_10094.html The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina]</ref>.
Kella kuue paiku jõudis meeleavaldajate kolonn [[Toompea]]le, kus [[Herman Gutkin]] ja [[Viktor Feigin]] heiskasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punase lipu.<ref>[http://www.davidduke.com/general/the-jewish-marxists-behind-crimes-in-estonia-latvia-and-lithuania_10094.html The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina]</ref>


;Tartus
;Tartus
21. juunil toimusid rongkäigud ka [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella 8st käima ringi end Tööliste Keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelanud töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud Tähe tänava alguses asunud [[Korporatsioon Ugala|“Ugala” korporatsiooni]] hoone õuele kogunes aga vaid paarsada inimest<ref>[[Debora Vaarandi]], “Ununevate mälestuste linnad” (1964)</ref>.
21. juunil toimusid rongkäigud ka [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end [[Tööliste Keskliit|Tööliste Keskliidu]] esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud [[Korporatsioon Ugala|"Ugala" korporatsiooni]] hoone õuele [[Tähe tänav]]a alguses kogunes aga vaid paarsada inimest<ref>[[Debora Vaarandi]], “Ununevate mälestuste linnad” (1964)</ref>.


Tartu koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag. [[Harald Haberman]], Lepik ja dr. [[Viktor Hion]].
Tartu koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].


Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940]</ref>.
Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940]</ref>.


== Pärast juunipööret ==
== Pärast juunipööret ==
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist, isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada <ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval]</ref>
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada <ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval]</ref>


[[5. juuli]] [[1940]] tegi president [[Konstantin Päts|Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi 14. ja [[15. juuli]] [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti ka Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr. 78, lk. 1</ref>.
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr. 78, lk. 1</ref>.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 12. september 2013, kell 19:15

Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas NSV Liidu poolt
Osa NSV Liidu okupatsioonidest ja anneksioonidest Euroopas Teise maailmasõja käigus
Toimumisaeg 1940–1941
Toimumiskoht Eesti
Tulemus Eesti okupeerimine ja annekteerimine NSV Liidu poolt (1940–1941)
Osalised
NSV Liidu ÜK(b)P KK
Punaarmee
Balti laevastik
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat		 Eesti Kommunistlik (bolševike) Partei
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Väejuhid või liidrid
ÜK(b)P KK sekretär Jossif Stalin
ÜK(b)P KK sekretär Andrei Ždanov		 EK(b)P KK I sekretär Karl Säre
ENSV RKN esimees Johannes Lauristin
Kaotused

Juunipööre oli 21. juunil 1940 Nõukogude Liidu poolt korraldatud riigipööre Eestis, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis vastvalitud II Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.[2]

Eellugu

Teise maailmasõja puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. Molotovi-Ribbentropi pakt nägi ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. 29. septembril rääkis Konstantin Päts raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.[3]

Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister Kaarel Eenpalu ja 12. oktoobril astus ametisse uus Eesti Vabariigi valitsus eesotsas professor Jüri Uluotsaga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 7. detsembril 1939 Moskvat. Seal kinnitas Stalin taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.[4]

Nõukogude sõjalaevastiku Balti laevastiku operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. 16. juunil 1940 väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.[5] Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja Leningradi sõjaväeringkonna ülema armeekindral Kirill Meretskovi poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas Vabariigi Valitsus kohe lahkumispalve, mille Vabariigi President Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.[6]

Juunipöörde eel

19. juuni

19. juunil 1940 saabus Tallinna[7] ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee 1. sekretär Andrei Ždanov, kes külastas president Konstantin Pätsi ja kohtus Tallinnas viibivate Punaarmee juhtidega[8]. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinnasse välja kutsutud Maksim Untiga, kellele tehti ettepanek hakata uues valitsuses siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa NSV Liidu saatkonna kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis Vladimir Botškarjov[9].

Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.[10]

20. juuni

20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.

Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest.[viide?]

20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepree, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest [11].

Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid: Kristjan Jalak, Neeme Ruus ja Aadu Hint.

21. juuni 1940

Fail:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg
21. juunil 1940 Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad Kadriorus.
Tallinnas

21. juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.

Miiting Vabaduse väljakul

Juunipööre Tallinnas algas 21. juuni hommikul kell 10 kogunemisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid plakateid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, mis ausalt täidaks N. Liiduga sõlmitud lepingut" ja "Nõuame töölistele tööd, leiba ja vabadust!".

Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Tanke väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid vene lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. Roosikrantsi tänava alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.

Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Kõnesid pidasid ametiühingu esindaja Oskar Pärn ja Punaarmee esindaja. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.

Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle Toompea marsruudil Pikk jalg, Pikk tänav, NSV Liidu saatkonna hoone, Mere puiestee ja sealt Kadrioru lossi ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid Stalinit.

Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima Konstantin Päts, Johan Laidoner ja käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi. President soovis meeleavaldajate esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadeti delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid keskvangla juurde.[12]

Kell kolm päeval vabastatati Keskvanglast koos kolme nõukogude ohvitseriga[13] poliitilised vangid.

Kella kuue paiku jõudis meeleavaldajate kolonn Toompeale, kus Herman Gutkin ja Viktor Feigin heiskasid Pika Hermanni torni punase lipu.[14]

Tartus

21. juunil toimusid rongkäigud ka Pärnus ja Tartus. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end Tööliste Keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud "Ugala" korporatsiooni hoone õuele Tähe tänava alguses kogunes aga vaid paarsada inimest[15].

Tartu koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees Kristjan Jalak, siis Neeme Ruus, Paul Keerdo, Hirsch, mag Harald Haberman, Lepik ja dr Viktor Hion.

Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.[16].

Pärast juunipööret

Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud Rahva Omakaitse liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada [17], kuid ajalehtede sõnul oli 22. juunil linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või jaanipäevaks ettevalmistusi tegid. Pika Hermanni tipus lehvis sinimustvalge lipp.[18]

5. juulil 1940 tegi Vabariigi President Konstantin Päts otsuse määrata Riigivolikogu uued valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi 14. ja 15. juulil 1940. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust[19].

Viited

  1. ↑ Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991 www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)
  2. ↑ Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks
  3. ↑ K. Pätsi raadioesinemine, Päevaleht 1. oktoober 1939
  4. ↑ Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi, Päevaleht, 17. detsember 1939
  5. ↑ Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga, Päevaleht, 18. juuni 1940
  6. ↑ Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht 19. juuni 1940
  7. ↑ Erich Kaup, Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II, Tuna, 2005/3 lk 75–83
  8. ↑ Ždanov saabus Tallinna
  9. ↑ Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 1ll—l12
  10. ↑ Punaarmee saabus Tallinna
  11. ↑ Tööliste koosolek 20.06.40
  12. ↑ Juunisündmused Tallinnas
  13. ↑ 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132. Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941
  14. ↑ The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina
  15. ↑ Debora Vaarandi, “Ununevate mälestuste linnad” (1964)
  16. ↑ Meeleavaldused 21. juuni 1940
  17. ↑ Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191.
  18. ↑ Pilk tänavaellu laupäeval
  19. ↑ Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. Lääne Elu, 8. juuli 1940, nr. 78, lk. 1

Vaata ka

Välislingid

Esinevaid seisukohti juunipöördest
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juunipööre&oldid=3727164"