Orzeł

Allikas: Vikipeedia

Orzeł ['ožel] ('kotkas') oli Poola allveelaev.

Poola allveelaev Orzeł

Orzełi juhtum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Orzełi juhtum

Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale (vt Teise maailmasõja algus) otsis allveelaev Orzeł 14. septembril neutraalsest Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt Haagi konventsiooni alusel interneeriti.

Tallinna sõjasadamas valvasid allveelaeva Eesti merejõudude torpeedopaat Sulev ning torpeedopaadi meeskonnaliikmed vahtkonnaülemast allohvitseri ja kahe kaasmadrusega maismaalt.

Submarine Orzeł 1939 Profile.svg

Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast.

"Orzełi põgenemine käis väga lihtsalt," on meenutanud madrus Boris Kivik, " - elektri-telefoniliin lõigati läbi ja kail olnud valvur Boris Mahlstein meelitati laeva, kus ta uimaseks löödi, ning laev asuski kai äärest eemalduma."[1]

Allveelaev ilmus välja Gotlandi lähistel ning saatis kaks kaasavõetud Eesti meremeest toiduainete ja kojusõidurahaga kummipaadis maale.

Interneeritud laeva põgenemine andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. 19. septembril teatas Vjatšeslav Molotov Eesti saadikule August Reile, et NSVL paneb vastutuse Orzełi põgenemise eest Eestile ning Punalipuline Balti laevastik hakkab seda laeva otsima kogu Soome lahe ulatuses. Sellega seati tegelikult sisse mereblokaad, millega kaasnes Nõukogude sõjalaevade tungimine Eesti territoriaalvetesse ja Eesti ranniku tulistamine. 24. septembril nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]