Arutelu:Juunipööre

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti NSV-d ei kuulutanud välja Varese valitsus. Seda tegi II Riigivolikogu.

Muidugi. See tuleks siis parandada või vaidlustada. Aga reeglite järgi peaks olema ka viide. Andres 18. aprill 2008, kell 17:19 (UTC)

Eellugu on siin täiesti ülearune.

Vähemalt viimane lõik on minu meelest vajalik. Esimene lõik on küll tarbetu. Suurem osa eelloost peaks olema mingis teises artiklis. Andres 19. aprill 2008, kell 08:20 (UTC)

Artikkel on tendentslik, sest tugineb tolleaegsele ajakirjandusele, mis ei olnud enam vaba ja sõltumatu. --Metsavend 19. aprill 2008, kell 08:30 (UTC)

Just. Nii enesestmõistetavat asja ei peakski välja ütlema (siiski, kartsin juba, et mina üksi olen seda märganud). Jällegi: siin peaks olema allikana kasutatud vahetult sündmuste juures olnud August Rei ja Elmar Tambeki mälestusi, muidugi kõigi teiste allikate hulgas.

Lisage siis nende kahe mehe mälestustest need faktid (koos viitedetega), mida nad teistmoodi rääkisid, kui tolleaegsed kõik ajalehed. Milline viidatud tekst vale on? Või on kasutatud liiga vähe emotsiooniga arvamusi, nagu näiteks artiklis Johannes Vares, kus on väga palju arvamusi, mida millegagi viidatud ei ole ja mida ka kuhugi viidata ei ole. --Oktav 20. aprill 2008, kell 09:49 (UTC)

huvitav, kas Oktav ise usub ka seda kõike, mis ta siia artiklisse ja arutelusse kirjutanud on? Kus ta elab? Kas kuskil Pihkva oblastis?

Karl Soonpää päevik, 21. juuni 1940. Akadeemia, 1990, nr. 12, lk. 2620–2621.[muuda lähteteksti]

Hommiku kella 7 kutsuti Vab. Val. koosolekule. Simin. Jürima seletab, et öösil on Rvl. Unt, Jõeäär ja N. Ruus töölismajasse sisse murdnud ja selle “üle võtnud”. Nüüd nõudvat Unt luba töölistele korraldada miitingut Vabaduse platsil. Kui simin. luba andmast keeldunud, ähvardanud Unt sellest hoolimata töölised viia Vab. platsile. Simin. palub Vab. Val. juhtnööre, kas lasta töölistel miitingule koguneda. Oma seisukohti ei avalda; tundub aga, et politsei kalduks nagu mittevahelesegamise poole! President osutab parlamendi kokkukutsumise mõtet, mis aga kahjuks maha laidetakse (Piip, Jürima). Laidoner arvab, et Ždanov, kes uue valitsuse kujundamise asjus Eestis viibib, otsib miitingult tuge võimalikkude loosungite näol, et nõuda rohkem punast värvi kujundatavasse valitsusse. Ta arvab, et kuna venelaste sissemarss Tallinnasse sündis ilma vähemagi korrarikkumiseta või vahejuhtumiseta, siis ei oleks ka Ždanovil nagu muidu põhjust valitsuses muudatusi nõuda! Nii kaldub valitsuse arvamine selle poole, et miitingule mitte takistusi teha, kuigi kindlat otsust vastu ei võeta.

--Improvisaator 2. jaanuar 2009, kell 09:29 (UTC)

Kas seda materjali ei saaks kuidagi artiklis kasutada? Andres (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 03:04 (EET)

Ma ei saa aru, mis siin tehti. Märkusega "jõudude vahekorda arvestades on sedapidi õigem" eemaldati hulk materjali ja toimetamismärkus. Andres 13. oktoober 2009, kell 08:28 (UTC)

Taastasin eelmise seisu ning ootan seisukohti, mis oli sellise ulatusliku muutuse aluseks--Nosser 13. oktoober 2009, kell 10:51 (UTC)
Soovisin vahetada esimeses lauses sõnade järjekorda: "Nõukogude Liidu abil Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre" "Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre" vastu. Arvestades näiteks Nõukogude armee otsustavat osa riigipöörde läbiviimisel, tundus see õigustatud. Muid muutusi teha ei soovinud, võib-olla võtsin kogemata aluseks artikli mõne vanema versiooni. Vabandan. 90.191.101.193 19. oktoober 2009, kell 00:59 (UTC)
Tegin paranduse. Andres 19. oktoober 2009, kell 06:39 (UTC)

Üks lause oli varem niisugune:

Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelast ja Petseri venelast, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi.

"Ja Petseri venelast" on nüüd maha jäetud. Andres 10. august 2010, kell 21:35 (EEST)

Sinna jutu lõppu lisasin juurde ka märkuse, et viide puudub. Võtsin "Petseri venelased" ära, kuna selline väide on raskesti tõestatav ja pealegi oli Petseri sel ajal suures osas eestlastega asustatud. --Oktav 10. august 2010, kell 22:25 (EEST)

Väljajäte[muuda lähteteksti]

Välja jäetud: Mis kuradi ajma te siin panete? Tähe tänava alguses oli ja on "Rotalia" korporatsioon, veel 2006.aastal oli selle keldris mingi venelaste urgas-ööklubi. Ugala korporatsiooni uus maja valmis 1938.aastal ja asus Kuperjanovi tänaval. Võimalik, et Vaarandi küündimatu prolena polnud ülikoolis käinud ega teinud korporatsioonidel vahet.

--Morel (arutelu) 27. juuni 2012, kell 03:51 (EEST)
Ei tahaks vandalismi kiita, aga tal on tegelikult õigus: Tähe tänava alguses asus siis kindlasti Rotalia (nagu praegu).--Kyng (arutelu) 27. juuni 2012, kell 08:18 (EEST)
Aga tee siis artiklisse täpsustusi, mina kindlalt ei tea. Ma seetõttu siia tõstsingi, et väide iseenesest tundus olevat õige, kahjuks sisestatud sobimatus vormis.--Morel (arutelu) 27. juuni 2012, kell 12:31 (EEST)
Kogunemiskohaks määratud "Ugala" korporatsiooni hoone õuele Tähe tänava alguses kogunes aga vaid paarsada inimest ("Ununevate mälestuste linnad", 1964).
Välja võetud kui kahtlane ja usaldatud 22. juuni 1940 Päevalehe teadet, mille järgi rongkäik kogunes Tähe tänaval Tartu tööliste ühisuste keskliidu maja juures. 88.196.28.229 14. september 2013, kell 15:03 (EEST)

Fotol, millele on viidatud, on sinimustvalge lipu mahavõtjad, heiskamisest ei ole juttu.

Mille põhjal saab väita, et varem siin olnu pole tõene? Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 09:56 (EET) Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 09:56 (EET)

Ma panen lisatud lingi õigesse kohta. Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 10:01 (EET)


Viimati lisatud telegrammi sisust. Esiteks, see on autoriõigusega kaitstud. Teiseks, pole selge, kas tegu on artikli sisu kandva tekstiga, nii nagu seda on ümbritsev tekst ja kas ta selliselt on tõene ja erapooletu, või kui ta seda pole, siis, mida täpselt ta illustreerib. 90.190.114.172 19. jaanuar 2014, kell 23:13 (EET)

Arvan ka, et IFranki lisatud pikad tsitaadid originaaldokumentidest vähemalt praegusel kujul ei sobi artiklisse. Mõni lihtsameelne võib võtta neis sisalduvat puhta tõena, sest tegemist on ju entsüklopeediaga, samuti ajavad artikli liiga pikaks ja segaseks. Ehk tuleks need hoopis vikitekstidesse panna? --Vihelik (arutelu) 19. jaanuar 2014, kell 23:44 (EET)
Kas see on see Kuzma Nikitini telegramm? See on minu meelest ainus probleemne tsitaat. Seda pikkust võib minu meelest taluda, sest artikli sees on see tekst kõige paremini kontekstis, aga probbleemiks on see, et telegramm esitab väljamõeldisi. Peaks lisama kommentaari. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 03:01 (EET)
Ma arvan, et kogu esitus võiks olla veel üksikasjalikum. Lisada võib ka lühikokkuvõtte. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 03:04 (EET)
Iseenesest ei tohiks ametlikud tekstid (C) alla kuuluda, nii et see poleks takistus (pole asja uurinud, vahest on see kuidagi teisiti). Nikitini ettekanne on huvitav autentse dokumendina ja sealt ei oska midagi välja võtta, et sisu kontsentreeritud kujul alles jääks. Vahest keegi oskab. Lühendused kallutaksid sisu tahes-tahtmata mingis suunas ja kaotaksid olulist informatsiooni, seepärast on praegu pikalt tsiteeritud (aga see ei ole mul omaette eesmärk). Mina ka arvan, et on väljamõeldised. Samas on eelmised ettekanded edukalt teaduskäibesse sisenenud ja nende õigsust peetakse enesestmõistetavateks. Ždanovi ettekanne on ka huvitav, kuna ei kirjelda, kuidas üks odioosne isik ahnusest värisevate kätega oma esimese personaalpensioni välja võttis ja selle kohta allkirja andis, seal kirjutatakse hoopis muid asju, mida meie ajalookirjanduses ei leia. Pätsi ja Laidoneri kõnedele on artiklis praegu liiga suur tähtsus omistatud (mis neil ikka öelda oli?), samuti ametlike söömaaegade äramärkimisele (on loogiline, et naaberriigi esindaja tuleb heanaaberluse huvides ametlikult vastu võtta; iseasi, et tal polnud midagi heanaaberlikku plaanis). --IFrank (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 18:45 (EET)
Ma jätaksin ka need teised asjad sisse. Arvan aga, et Nikitini ettekannet tuleks kommenteerida, et lugeja ei arvaks, et see tõsi on. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 22:41 (EET)
Üldse, see Nikitini ettekanne on väljaspool konteksti.
Artiklis on minu meelest palju puudu ja eriti lõpuosas on esitus tendentslik. Ei saa piirduda tollaste ajalehtede refereerimisega. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 22:51 (EET)
Autoriõiguse kaitseta on õigusaktid ja veel teatud dokumendid, aga ühe inimese ettekanne pigem mitte.
Sügavalt kaheldav ikkagi, kas pikki tsitaate annab artiklitesse integreerida, nii et üldist esitust ära ei rikuta. Kui ka tsitaat konteksti sobitada, siis kommenteerida saab eeldusel, et see on võetud autoriteetsest allikast, see ei tohiks olla originaaluurimuslik. Kui kommenteerida ei saa, siis tuleks kindlasti välja võtta. 193.40.10.181 20. jaanuar 2014, kell 22:57 (EET)
Kõigepealt peaks vaatama seda raamatut, kust see on võetud, ja siis muud sellest kirjutatut. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2014, kell 23:51 (EET)