Kristjan Jalak
| Kristjan Jalak | |
|---|---|
| Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu liige | |
|
Ametiaeg 21. juuni 1940 – 9. september 1944 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
21. märts 1882  Kastre vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik |
| Surmaaeg |
9. september 1944 Leningrad, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond | Eestimaa Kommunistlik Partei |
Kristjan-Eduard Jalak (21. märts 1882 Kastre vald, Tartumaa – 9. september 1944 Leningrad) oli Tartu töölisliikumise tegelane, Eesti ja Eesti NSV poliitik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jalak sündis 21. märtsil 1882. aastal Tartumaal Kastre vallas, kus ta isa oli metsatööliseks. Pere kolis mitu korda: Kastrest Luunjasse, sealt Vana-Kuustesse, edasi Kavastusse. Lõpetas vallakooli. Õppis H. Treffneri gümnaasiumis, kuid pidi pärast kahte aastat raske majandusliku olukorra tõttu õpingud katkestama.[1][2]
Töötas metallitöölisena Tartus, seejärel 1904. aastast katelsepana Tallinnas, kus võttis Nõukogude allikate järgi osa 1905. aasta revolutsioonist. 1906. aastal elas lühikest aega Peterburis, seejärel töötas Lõuna-Saksamaal Regensburgis keemiatehases. Ta naasis mõneks ajaks Tartusse, kuid töötas veel Venemaal mitmes suuremas ettevõttes Moskvas, Lõuna-Kaukaasia linnades, Tveris ja Pihkvas. 1917. aasta oktoobripöördes osales Petrogradis, kus elas 1921. aastani.[1][2][3]
Tulnud taas Eestisse, leidis ta tööd müürsepana põlevkivibasseinis (esialgu Kohtlas, siis Narvas, Sondas, Küttejõus, Püssis, Kiltsis ja mujal).[3] 1930. aastal asus Jalak Tartusse ning võttis osa sealsest töölistegevusest ametiühingutes. Ta osales Tartu Töölisteatri organiseerimises kuni selle sulgemiseni, tegutses kivitööliste ametiühingus ja Eesti Ehitustööliste Liidus, ning mängis olulist rolli Tartu Alkoholivastase Kultuuriühingu loomises, olles ka organisatsiooni esimees kuni selle sulgemiseni sisekaitseülema otsusega 17. märtsil 1940.[4] Samuti oli ta 1934. aastast Tartu Töölisühingute Keskliidu esimees.[5] 1938. aastal valiti Kristjan Jalak Tartu esindajana I Riigivolikogu liikmeks (46. valimisringkonnast).[2]
Juunipöörde sündmustel oli ta üheks silmapaistvaks jõuks ja tema nõukogudemeelset 21. juuni sõnavõttu mainiti juba 22. juuni lehes.[1][6] 1940. aasta juulis valiti Jalak okupatsioonitingimustes II Riigivolikogu koosseisu, samuti liitus ta kommunistliku parteiga ja määrati 30. juulil Tartu linnapeaks, mida ta oli kuni Eesti Vabariigi likvideerimiseni.[7][8]
Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal oli Jalak ümbernimetatud Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu liige ja 1941. aasta jaanuarist ka esimene Tartu Linna Täitevkomitee esimees.[9] 1. veebruaril 1941 valiti ta EK(b)P Tartumaa Komitee liikmeks.[2]
Teise maailmasõja sõjategevuse jõudmisel Eestisse korraldas Jalak kaitsetöid Nõukogude vägedele Tartus. Tema järgi on nimetatud Tartus sakslaste pealetungi takistamiseks rajatud nn Jalaka liin.[10] Sakslaste lähenedes Tartule põgenes Jalak juulis koos oma kaasvõitlejatega Mustvee ümbruskonda, kuid ta sattus autoga miinile ja sai raskesti kannatada.[5]
Ta jõudis pageda Nõukogude Liitu, ent ta tervis enam ei taastunud täielikult ja ta jäi põduraks. Tagalas tegutses ta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu volinikuna Omski oblastis, hallates seal elavaid Eestist evakueerituid. Kui Punaarmee vallutas 1944. aastal taas Tartu, määrati Jalak taas Tartu TSN Täitevkomitee esimeheks, kuid tema tervis ütles veel Leningradis tagalas olles 1944. aasta septembris üles.[3] Ta maeti 10. septembril Leningradis Suur-Ohta kalmistule.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Uusi mehi omavalitsuste juhtideks". Järva Teataja. 31. juuli 1940. Lk 3.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Illison, Leonhard (21. märts 1982). "TÖÖLINE JA TÖÖLISTE JUHT KRISTJAN JALAK". Edasi. Lk 3.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Leede, Valdar (21. märts 1972). "Kristjan Jalak 90". Edasi. Lk 2.
- ↑ "Suleti Tartu alkoholivastane kultuuriühing". Rahvaleht. Nr 66. 18. märts 1940. Lk 5.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "KRISTJAN JALAK". Rahva Hääl: EK(b)P Keskkomitee ja Eesti NSV Töörahva Saadikute Nõukogu häälekandja. 13. september 1944. Lk 4.
- ↑ "Tööliste rongkäik ja koosolek Tartus". Päewaleht. 22. juuni 1940. Lk 3.
- ↑ "Suuri muudatusi omavalitsuse ametikohtadel". Lääne Elu: Läänemaa häälekandja. 31. juuli 1940. Lk 10.
- ↑ "Tartu linnawalitsus wõttis ameti üle". Postimees. 31. juuli 1940. Lk 8. Vaadatud 27. septembril 2021.
- ↑ Kuuli, Olaf (21. märts 1982). "Töölisklassi vabaduse eest võitleja (100 aastat Kristjan-Eduard Jalaka sünnist)". Rahva Hääl.
- ↑ M., V. (16. detsember 1941). "Sõda Tartus". Meie Maa. Lk 2.
| Eelnev Tartu linnapea Robert Sinka |
Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees 30. juuli 1940–1941 |
Järgnev Tartu linnapea Robert Sinka |