Herbert Grabbi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Herbert Grabbi
Kolonel Herbert Grabbi.jpg
Kolonel Herbert Grabbi 1939. aastal Kadriorus vabariigi presidendi kantseleis oma töölaua taga
Sündinud 16. märts 1896
Tallinn
Surnud 20. juuli 1942 (46-aastaselt)
Norilsk, NSV Liit
Auaste kolonel
Juhtinud Sõjakooli ülema kt (1933–1934)
Eesti riigipea Konstantin Pätsi vanem käsundusohvitser (1934–1940)

Herbert Felix Grabbi (16. märts 1896 Tallinn20. juuli 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Herbert Grabbi oli Eesti Vabariigi riigivanema ja presidendi Konstantin Pätsi vanem käsundusohvitser aastatel 1934–1940.

Haridus ja teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1914. aastal Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli ja 1916. aastal Peterhofi lipnikekooli. Osales Esimeses maailmasõjas. Tegi rooduülemana kaasa Vabadussõja 4. jalaväepolguga Viru rindel.

1926. aastal lõpetas Tallinnas Tondi sõjaväelinnakus asunud Eesti Kõrgema Sõjakooli ja 1928. aastal Prantsuse Kõrgema Sõjakooli Pariisis. Teenis seejärel Tallinnas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes taktika ja sõjaajaloo õppejõuna ning pataljoni- ja kompaniiülemate kursuste ülemana.

Oli augustist 1933 kuni aprillini 1934 Tallinnas Tondi sõjaväelinnakus asunud Sõjakooli ülema kohusetäitja ning aastatel 1934–1940 Eesti riigipea (Riigivanema, Riigihoidja ja Vabariigi Presidendi) Konstantin Pätsi vanem käsundusohvitser[1], kellena saatis või esindas riigipead avalikel üritustel ja oli seetõttu üks tuntumaid Eesti ohvitsere.

Herbert Grabbi arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941 Värska sõjaväelaagris. Mõisteti surma Taimõri ringkonna kohtus ja lasti 20. juulil 1942 Norillagis maha.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli abielus Ella Grabbiga, neil sündis kaks poega – Hellar Grabbi ja Rein Grabbi.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem (aastatel 1938–1940) Elmar Tambek on teda oma mälestuste raamatus iseloomustanud järgnevalt:

Kol. Grabbi oli kindralstaabi ohvitser. Ta oli olnud kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. Valdas vene, saksa ja prantsuse keelt. Ta oli tahtnud õppida sisearhitektiks, mispärast tundis seda ala kaunis hästi. Tal oli hästi arenenud ilumeelt ja silma kunstide jaoks. Seetõttu ta sobis oivaliselt presidendi juurde, kelle üheks harrastuseks oli ehitamine ja sisustamine. Grabbi oli vaikne ja tagasihoidlik, isegi kinnine. Targa ja taktikindla ohvitserina suutis ta püsida riigipea juures kaugelt kauemini kui ükski teine vanem käsundusohvitser Eestis.

(Elmar Tambek, Tõus ja mõõn, I, 1964, lk. 200.)

USA sõjaväeluure (G-2) raport kolonelleitnant Grabbi kohta aastast 1938, mille on koostanud ja Washingtoni saatnud tolleaegne ameerika sõjaväeatašee Balti riikides major Gustav B. Guenther:

Kolonel Grabbi on agressiivsem ja jõulisem kui keskmine Eesti ohvitser. Kuigi allakirjutanu ei ole näinud teda välitegevuses, jätab ta üldmulje, et ta võib juhtida ja käsutada väeüksusi efektiivselt. Ta kõneleb prantsuse, saksa, vene, poola ja eesti keelt.

(Hellar Grabbi, Kolonel Herbert Grabbi elulugu // Herbert Grabbi, Maailmasõda, Tallinn/ New York: Grabbi, 1996, lk 26.)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Herbert Grabbi, "Maailmasõda" (1996)

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Herbert Grabbi, Kõrge moraali ja arenenud rahvustunde vajadus kaitseväes // Sõdur, 1928, nr 6-8.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Herbert Grabbi, Maailmasõda, (Hellar Grabbi, Kolonel Herbert Grabbi elulugu; Hannes Walter, Saatesõna), Tallinn/ New York: Grabbi, 1996.
  • Herbert Grabbi, Maailmasõda (lahinguskeemid), Tallinn/ New York: Grabbi, 1996.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülo Uluots, "Nad täitsid käsku: Eesti ohvitseride saatus" (1999)
  • Hellar Grabbi, Kolonel Herbert Grabbi elulugu // Herbert Grabbi, Maailmasõda, Tallinn/ New York: Grabbi, 1996.
  • Ülo Uluots, Nad täitsid käsku: Eesti ohvitseride saatus, Tallinn, 1999.
  • Hellar Grabbi, Vabariigi laps. Mälestuslikud esseed. Tartu, Ilmamaa, 2008.
  • Ella Grabbi mälestusi, (Üles kirjutanud ja kommenteerinud Hellar Grabbi). Tuna, 2008, nr. 1, lk. 85–105.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00018_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=f4bf8213124dccdd6cc809c2e1d98de6
  2. http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=4&id=28059

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]