Jüri Uluotsa valitsus

Allikas: Vikipeedia

Jüri Uluotsa valitsus (12. oktoober 193918. september 1944) oli Eesti Vabariigi 27. valitsus.

Jüri Uluots

Jüri Uluotsa valitsus nimetati ametisse Vabariigi Presidendi eriõigusel antud käskkirjaga nr 111 12. oktoobril 1939 ja astus ametisse pühaliku tõotuse andmisega samal päeval. Õigusliku järjepidevuse põhimõtte alusel kestsid tema volitused ka esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal kuni Otto Tiefi valitsuse ametisse astumiseni 18. septembril 1944.[viide?]

Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsuse tegevus oli välispoliitiliselt raskendatud Eestis asuvate Nõukogude Liidu sõjaväebaaside ja Nõukogude Liidu kasvavate nõudmiste tõttu.[viide?]

Valitsuse viimane koosolek toimus 21. juunil 1940 kell 8.30 kuni 9.15 Toompea lossis. Võeti vastu otsus maksta toetust sõjaväelastele ja riigiteenijaile, kes on kohustatud NSV Liidu sõjaväelaste ja asutuste ning ametisikute majutamise tagajärjel lahkuma oma elukorteritest[1]. Riigikontrolör Karl Soonpää on koosolekut oma päevikus kirjeldanud järgmiselt: "Simin. Jürima seletab, et öösil on rvl. Unt, Jõeäär ja N. Ruus töölismajasse sisse murdnud ja selle "üle võtnud". Nüüd nõudvat Unt luba töölistele korraldada miitingut Vabaduse platsil. Kui Simin luba andmast keeldunud, ähvardanud Unt sellest hoolimata töölised viia Vab. platsile. Simin palub Vab. Val. juhtnööre, kas lasta töölistel miitingule koguneda? Oma seisukohta ei avalda; tundub aga, et politsei kalduks nagu mittevahelesegamise poole! President osutab parlamendi kokkukutsumise mõtet, mis aga kahjuks maha laidetakse (Piip, Jürima). Laidoner arvab, et Ždanov, kes uue Valitsuse kujundamise asjus Eestis viibib, otsib miitingult tuge võimalikkude loosungite näol, et nõuda rohkem punast värvi kujundatavasse valitsusse. Ta arvab, et kuna venelaste sissemarss Tallinnasse sündis ilma vähemagi korrarikkumiseta või vahejuhtumiseta, siis ei oleks ka Ždanovil nagu muidu põhjust valitsuses muudatusi nõuda! Nii kaldub valitsuse arvamine selle poole, et miitingule mitte takistusi teha, kuigi kindlat otsust vastu ei võeta[2]."

Jüri Uluotsa valitsus vabastati ametist NSV Liidu nõudel 21. juunil 1940, pärast seda, kui Nõukogude väed olid 17. juunil Eesti okupeerinud. Kõik valitsuse liikmed peale Jüri Uluotsa enda arreteeriti järgnevalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Järgmine seaduslik Otto Tiefi Vabariigi Valitsus astus ametisse 18. septembril 1944 ja alles siis lõppesid seaduslikult Jüri Uluotsa valitsuse volitused. Selleks ajaks olid elus veel vaid Jüri Uluots ise ja haridusminister Paul Kogerman.[viide?]

1. detsembril 1943 nimetati Johan Holberg ametlikult Otto Tiefi valitsuse sõjaministriks ja ta ise väitis hiljem, et oli astunud seaduslikult ametisse, kuid pole teada, millal. Samuti pole teada, millal ta ametisse nimetati.[viide?]

21. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid.[viide?]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.942:3
  2. Faatum. Kirjastus SE & JS, Tallinn 2009, lk. 312

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Kaarel Eenpalu teine valitsus
Eesti Vabariigi valitsus
12. oktoober 193918. september 1944
Järgnev
Otto Tiefi valitsus