Jüri Uluotsa valitsus
Jüri Uluotsa valitsus (12. oktoober 1939 – 18. september 1944) oli Eesti Vabariigi 27. valitsus.
Jüri Uluotsa valitsus nimetati ametisse 12. oktoobril 1939 (president Konstantin Pätsi poolt, põhiseaduse järgi eriõigusel antud käskkirjaga nr 111) ja valitsus astus ametisse samal päeval. Pärast Nõukogude vägede 1940 sissetungi ja võimuvahetust Eestis arreteeriti stalinistliku režiimi poolt ning seejärel 1941–1943 hukati või surid vangistuses kõik selle valitsuse ministrid peale peaministri ja haridusministri. Sellest hoolimata kestsid õigusliku järjepidevuse põhimõtte alusel Jüri Uluotsa valitsuse volitused kogu esimese Nõukogude okupatsiooni (1940–1941) ja järgnenud Saksa okupatsiooni ajal Eestis kuni Otto Tiefi valitsuse ametisse astumiseni 18. septembril 1944.[viide?]
Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
- Jüri Uluots (1890–1945) – peaminister (alates 1940 ka Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)
- Ants Piip (1884–1942) – välisminister
- August Jürima (1887–1942) – siseminister, peaministri asetäitja (alates 28. oktoobrist 1939)
- Albert Assor (1895–1943) – kohtuminister
- Artur Tupits (1892–1941) – põllutööminister
- Leo Sepp (1892–1941) – majandusminister
- Paul Kogerman (1891–1951) – haridusminister
- Nikolai Reek (1890–1942) – sõjaminister
- Nikolai Viitak (1896–1942) – teedeminister
- Oskar Kask (1898–1942) – sotsiaalminister
- Ants Oidermaa (1891–1941) – minister (ka Informatsiooni Keskuse juhataja, kuni 6. maini 1940 Riikliku Propaganda Talituse juhataja)
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Jüri Uluotsa valitsuse tegevus oli välispoliitiliselt raskendatud Eestisse alates oktoobrist 1939 rajatud Nõukogude sõjaväebaaside ja Nõukogude Liidu kasvavate nõudmiste tõttu.[viide?]
President Päts vabastas Jüri Uluotsa valitsuse ametist Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini Eestisse lähetatud eriesindaja Andrei Ždanovi nõudel 21. juunil 1940 – vahetult pärast seda, kui Nõukogude Liidu sõjavägi oli 16.–17. juunil Eesti okupeerinud. Kõik valitsuse liikmed peale Jüri Uluotsa arreteeriti järgnevalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt.
Valitsuse viimane koosolek toimus 21. juuni 1940 hommikul kell 8.30 kuni 9.15 Toompea lossis. Võeti vastu otsus maksta toetust sõjaväelastele ja riigiteenijaile, kes on kohustatud NSV Liidu sõjaväelaste ja asutuste ning ametisikute majutamise tagajärjel lahkuma oma elukorteritest.[1] Riigikontrolör Karl Soonpää on koosolekut oma päevikus kirjeldanud järgmiselt: "Simin. Jürima seletab, et öösel on rvl. Unt, Jõeäär ja N. Ruus töölismajasse sisse murdnud ja selle "üle võtnud". Nüüd nõudvat Unt luba töölistele korraldada miitingut Vabaduse platsil. Kui Simin luba andmast keeldunud, ähvardanud Unt sellest hoolimata töölised viia Vab. platsile. Simin palub Vab. Val. juhtnööre, kas lasta töölistel miitingule koguneda? Oma seisukohta ei avalda; tundub aga, et politsei kalduks nagu mittevahelesegamise poole! President osutab parlamendi kokkukutsumise mõtet, mis aga kahjuks maha laidetakse (Piip, Jürima). Laidoner arvab, et Ždanov, kes uue Valitsuse kujundamise asjus Eestis viibib, otsib miitingult tuge võimalikkude loosungite näol, et nõuda rohkem punast värvi kujundatavasse valitsusse. Ta arvab, et kuna venelaste sissemarss Tallinnasse sündis ilma vähemagi korrarikkumiseta või vahejuhtumiseta, siis ei oleks ka Ždanovil nagu muidu põhjust valitsuses muudatusi nõuda! Nii kaldub valitsuse arvamine selle poole, et miitingule mitte takistusi teha, kuigi kindlat otsust vastu ei võeta."[2]
1. detsembril 1943 nimetas Jüri Uluots (peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis) ametisse uue sõjaministri Johan Holbergi.[3][4]
21. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid.[viide?]
Järgmine, Eesti Vabariigi 28. valitsus (Otto Tiefi valitsus) astus ametisse 18. septembril 1944 ja sellega lõppesid seaduslikult 27. valitsuse (Jüri Uluotsa valitsuse) volitused. Eelmise, 27. valitsuse esialgse koosseisu liikmetest olid põhiseadusliku valitsuse vahetumise ajal (septembris 1944) elus veel vaid Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ise ja haridusminister Paul Kogerman.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.942:3
- ↑ Faatum. Kirjastus SE & JS, Tallinn 2009, lk. 312
- ↑ Vt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 46 ettenähtud Valimiskogu koosoleku protokoll 20.04.1944
- ↑ Sõjaministriks nimetatud Johan Holberg ise on hiljem kinnitanud, et ta ka astus seaduslikult sellesse ametisse, kuid pole teada, millal.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Uus Wabariigi Walitsus, Postimees (1886-1944), nr. 276, 13 oktoober 1939
- Peaminister Uluotsa raadiokõne valitsuse lahkumispalve puhul juunis 1940
| Eelnev Kaarel Eenpalu teine valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 12. oktoober 1939–18. september 1944 |
Järgnev Otto Tiefi valitsus |