Vladimir Botškarjov

Allikas: Vikipeedia

Vladimir Botškarjov (vene keeles Владимир Борисович Бочкарев; 1909 Lubnõ, Poltava kubermang27. august 1941 Läänemeri) oli Nõukogude Liidu diplomaat.

Pärines väiketeenistuja perekonnast, 1925. aastal lõpetas 7-klassilise algkooli ja töötas neli aastat Ukrainas Kiievis tööstusettevõtetes, misjärel alustas karjääri komsomoliorganisatsioonis. Aastail 19291933 õppis Kiievi Ülikooli sotsiaalmajandusteaduskonnas, 1936. aastal lõpetas Kiievi Ülikooli kirjanduskateedris aspirantuuri ja jäeti sama kateedri dotsendiks, 1937. aastal sai ta filosoofiateaduskonna dekaaniks. 1938. aastal astus ÜK(b)P-sse. Samal aastal suunati tööle NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaati. Septembrist 1939 kuni juunini 1940 oli NSV Liidu esindaja (saadiku) Eestis asetäitja ning juulis-augustis 1940 NSV Liidu täievoliline esindaja Eestis, asendades oma endist ülemust Nikitinit tema esindajakohal, kes vahetati välja 29. juunil 1940.

Augustist 1940 oli ta ÜK(b)P KK ja NSV Liidu RKN-i volinik Eesti NSV-s. Juulis-augustis 1941 oli ta Eesti NSV Vabariikliku Kaitsekomitee liige. Botškarjov hukkus 27. augustil (teise versiooni järgi 28. augustil) 1941. aastal Nõukogude aktiivi evakueerimisel Juminda miinilahingu käigus, uppudes miiniristlejal Jakov Sverdlov (teise versiooni kohaselt miiniristlejal Volodarski)[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hanno Ojalo (detsember 2017). "Tallinna lahing 1941: Röövel päästab röövli käest". Kultuur ja Elu : K & E : rahvuskultuuri ajakiri. Vaadatud 26. märtsil 2019.