Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Piirivalve)

Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond


Estonian Border Guard badge.svg
Eesti piirivalve eraldusmärk
Moodustatud 1922
Peakorter Tallinn
Veebileht Kodulehekülg
Piiripatrull teenistuskoeraga.
Merepääste õppus Bold mercy.

Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond on Siseministeeriumi haldusalas olev ning Politsei- ja Piirivalveameti koosseisu kuuluv üksus, mis vastutab piirivalve ülesannete täitmise eest Eesti territooriumil.

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seireradar ja Piirivalve lipp

Lähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärusest on piirivalveosakond põhiülesanded:[1]

  1. piirivalve valdkonna juhtimine ja arendamine;
  2. riigipiiri valvamise korraldamine;
  3. piirihalduse asjade korraldamine;
  4. piirihalduse operatiivseks planeerimiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning olukorrahinnangute koostamine ja haldamine;
  5. varjupaigamenetluse korraldamine välispiiril;
  6. piirivalve valdkonna rahvusvahelises koostöös ning rahvusvahelistel ühisoperatsioonidel ja tsiviilmissioonidel osalemise korraldamine;
  7. osakonna tegevusvaldkonna väärteomenetluse korraldamine;
  8. merereostuse, mere ja lennupäästealase rahvusvahelise koostöö korraldamine;
  9. otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine ja juhtimine;
  10. Euroopa Liidu sisepiiril piirikontrolli taastamise korraldamine ja koordineerimine;
  11. operatiivteenistusliku ja reageerimiskohustusliku lennutegevuse korraldamine.

Põhiväärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei- ja Piirivalveamet on välja toonud järgnevad põhiväärtused, millest püütakse oma tegevuses lähtuda:

  • Professionaalsus – teadlikkus politsei rollist ühiskonnas, pühendumine objektiivsele klienditeenindusele, mis toimub pädevalt ja kvaliteetselt vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute ning nende järjepideva arendamise kaudu.
  • Ausameelsus – eeskujulik isiksus ja käitumine; seesmine kooskõla mõtete, sõnade ja tegude tasandil; seaduste, ameti- ja politseivande ning põhiväärtuste järgimine; au, õiglustunde ja usaldusväärsuse süvendamine.
  • Inimlikkus – objektiivne, eelarvamusteta tähelepanu ja hoolivus kõigi inimeste õiguste, inimväärikuse, väärtuste, veendumuste ja vara suhtes; abi ja toetuse osutamine nii sõnas kui ka teos.
  • Koostöö – üksteisest hoolimine ja abi osutamine; teadmine, et töötatakse ühise eesmärgi nimel; partnerlus, kommunikatsioon ja nõuandmine; meeskonnatöö ja meeskondlik toetamine; töötamine koos kogukonna ja teiste institutsioonidega, et tagada Eesti põhiseaduslik kord ja lahendada probleeme, mis mõjutavad turvalisust.

Struktuur ja juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõnu Hunt, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal.

Juhtkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või koordinatsioonibüroo juht.

Peadirektori asendamise järjekord on:

  1. peadirektori asetäitja piirivalve alal;
  2. peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal;
  3. peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal;
  4. peadirektori asetäitja kodakondsuse ja migratsiooni alal;
  5. koordinatsioonibüroo juht.

Ameti peadirektor on politseikolonel Raivo Küüt ning piirivalvevaldkonna juht on peadirektori asetäitja piirivalve alal piirivalvekolonel Tõnu Hunt.

Piirivalveosakonna struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalveosakonna struktuur on 2013. aastal järgmine:

  • Arendusbüroo
  • Teabebüroo
  • Piirivalvealase koostöö büroo
  • Merevalvebüroo
  • Mereseirebüroo
  • Piiriturvalisuse büroo
  • Lennusalk

Kordonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja Prefektuuri kordonid:
Ida Prefektuuri kordonid:
Piirivalve Piirissaarel
Värska kordon
Lõuna Prefektuuri kordonid:
Lääne Prefektuuri kordonid:

Piiripunktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luhamaa piiripunkt
Piiripunktid maanteel[2]

Eesti ja Läti vahelisel lõunapiiril piirikontrolli taastamisel saab piiri ületada alljärgnevates piiripunktides:

Piiripunktid raudteejaamades[3]
Piiripunktid lennujaamades[4]
Saatse kordoni piirilõik.
Ainult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni elanikele avatud piiripunktid[5]
Piiripunktid sadamates[6]

Sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti piirivalve lipp

Piirivalve erimärgiga riigilipp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalve lipu erimärk on roheline, kollase äärega kolmnurk, mille keskele on asetatud valget värvi suured ladina tähed PV. Kolmnurga kollase ääre laius on 0,1 lipu laiusest. Piirivalve erimärk on paigutatud riigilipu vardapoolsesse külge. Kolmnurga tipp on lipu geomeetrilises keskpunktis, millest külgjooned on juhitud lipu vardapoolsetesse nurkadesse.

Eesti piirivalve eraldusmärk

Piirivalve eraldusmärk Piirikotkas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti piirivalve erimärgi kujundas kunstnik Günther Reindorff piirivalve 10. aastapäevaks 1932. aastal. Piirivalve erimärgi kandvaks ideeks on piiriposti ette paigutatud mõõka hoidva kotka kujund. Rahvuseeposest tuntud Põhjakotka avatud tiibadega figuur sümboliseerib valvsust, vaprust ja võitlusvalmidust. Eraldusmärk Piirikotkas sümboliseerib endise ja tänapäevase piirivalve tegevuse ja traditsioonide järjepidevust. Diagonaalselt paigutatud rahvusvärvi stiliseeritud piiripostil koos posti ülaosas paikneva Eesti väikese kuldvärvilise riigivapiga väljendavad rahvusvabariigi ajaloolisi ideaale. Kaheteralist mõõka hoidev tõstetud tiibadega kotkas väljendab Eesti riigi kaitsmise ideed, relvastatud piirivalvurite valvsust ning kindlameelsust, kuid ka hoiatust mistahes vaenulikkuse suhtes. Mõõgaga kotkas on hõbedavärviline. Hõbedast põhjakotkast ja rahvusvärvides piiriposti ümbritseb hõbedast värvi tammelehtedest pärg kui ühtekuuluvuse ja mehisuse sümbol. Eraldusmärgi alumises osas tammepärga ühendaval hõbedasel lindil on Eesti piirivalve asutamise kuupäev 1. november 1922.

Varrukaembleem

Funktsionaalne varrukaembleem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalve funktsionaalne varrukaembleem kujutab endast alt teravnevat vapikilpi, mille kohal on poolkaares kiri. Embleemi taust on vormiriidega sama värvi, ääristus on kollane. Kilbi keskel on Eesti lipu värvides piiripost ning mõõka hoidev hõbedane põhjakotkas, mida ümbritseb kollast värvi tammelehtedest pärg. Kilbi kohal on poolkaares trükitähtedega kiri PIIRIVALVE. Funktsionaalset varrukaembleemi kantakse kõikide vormiesemete paremal varrukal.

Rahvusvaheline koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalve rahvusvahelise koostöö ajalugu ulatub juba esimese Eesti Vabariigi aegadesse, kui rahvusvahelised sidemed olid tugevad eelkõige naabrite Läti, Soome ja Venemaaga. Pärast iseseisvuse taastamist on piirivalve tihedat koostööd naaberriikidega jätkanud.

Koostöö Euroopa Liidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

FRONTEX[muuda | redigeeri lähteteksti]

26. oktoobril 2004 loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur FRONTEX on piirivalvevaldkonna peamine koostööpartner EL tasandil.

FRONTEX`l on kuus peamist tegevussuunda:

  1. koordineerida liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;
  2. abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
  3. koostada riskianalüüse;
  4. jälgida välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut;
  5. abistada liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;
  6. anda liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.
RABIT ühisoperatsioonil osalenute tunnustamine.

Piirivalvevaldkond panustab FRONTEX`i koordineerimisel EL piirijulgeoleku tagamisse alljärgnevate valdkondade kaudu:

  • osalemine ühisoperatsioonidel;
  • piirivalve kiirreageerimisrühmade tegevuses osalemine;
  • piirivalve käsutuses olevate tehniliste vahendite ühiskasutusse andmine;
  • riskianalüüside koostamine;
  • ühiste tegevustes väljasaatmisküsimustes;
  • osalemine väljaõppe ühtlustamise protsessis.

FRONTEX kasutas 2010. aastal esmakordselt liikmesriikide piirivalvete kiirreageerimisrühmi erakorralisse surveolukorda sattunud liikmesriigile (Kreeka) kiire operatiivabi andmisel. Piirivalvevaldkonna kiirreageerimisrühm osales nimetatud operatsioonil ajavahemikul 8. november kuni 26. november 2010.

Osalemine EL otsustusprotsessis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalve eksperdid osalevad järgmiste töörühmade töös:

  • CIREFI
  • FRONTIERS
  • FRONTIERS/False Doc
  • DIC/FADO

Osalemine arengukoostöös ja EL projektides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuendussiirde projekt "veebipõhine keeleõppemoodul mitte-eestlastele riigikeele õppimiseks töökohal (e-kristjan)".

Arengukoostöö projekti raames viib piirivalve alates 2007. aastast läbi koolitusi tõkestamaks varastatud sõidukite salakaubandust. 2007. aastal toimusid koolitused Gruusia, Ukraina ja Moldova sõidukivarguste uurijatele. 2008. ja 2009. aastal keskendusid projekti raames läbi viidud koolitused Gruusia Vabariigi Siseministeeriumi võimekuse tõstmisele tõkestamaks varastatud sõidukite salakaubandust Kaukaasia regioonis.

Kahepoolne koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostöö Venemaa Piirivalveteenistusega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoiatussilt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisel kontrolljoonel.

Piirivalve-alane koostööpartner Venemaa Föderatsioonis on Föderaalne Piirivalveteenistus, mis alates 1. juulist 2003 kuulub Föderaalse Julgeolekuteenistuse koosseisu. Eesti-Vene piirivalveteenistuste kahepoolse koostöö õiguslik alus tuleneb järgnevatest bilateraalsetest kokkulepetest:

  • "Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Piirivalveteenistuse koostöö protokoll", 29. november 1994
  • "Protokoll informatsiooni vahetamisest Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Piirivalveteenistuse vahel", 29. november 1994
  • "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirivalvestruktuuride ühistegevuse plaan inimelude päästmise korraldamiseks piiriveekogudel", 5. mai 1995
  • "Protokoll Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Piirvalveteenistuse vahelisest koostööst operatiiv-jälitustegevuse alal", 29. november 1994

Koostöö koordineerimiseks on moodustatud alaline juhtgrupp, mida Eesti poolelt juhib Piirivalveameti staabiülem ja Venemaa poolelt Loode piirivalveringkonna piirivalvevalitsuse ülem. Juhtgrupp kohtub reeglina neli korda aastas, arutades praktilisi küsimusi ning koostades igal aastal tööplaani koostöötegevuste elluviimiseks.

Alalise juhtgrupi otsustest ja juhtnööridest ning kinnitatud tööplaanist lähtuvad oma tegevuses piiriesindajad. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuste vahel 2. detsembril 1996 sõlmitud kokkuleppele toimuvad umbes kuus korda aastas piiriesindajate ja/või nende asetäitjate ja/või abide kohtumised, kus arutatakse piirirežiimi tagamisega seotud küsimusi, informeeritakse üksteist avastatud piiririkkumistest ning piiril tehtavatest töödest.

Lisaks regulaarsetele kohtumistele toimuvad piiriesindajate ja/või nende asetäitjate ja/või abide kohtumised piiril asetleidvate vahejuhtumite lahendamiseks.

Piirimärk lõunapiiril.

Koostöö Läti riikliku piirivalvega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süstemaatiline koostöö Läti Vabariigi piirivalvega sai alguse 30. augustil 1994, mil Eesti ja Läti valitsused kirjutasid alla kokkulepped ühise piirikontrolli organiseerimise ja piiriesindajate tegevuse kohta. Esimesena hakkas ühiskontroll toimima Ikla-Ainaži piiripunktis, millele järgnes 19. septembris 1998 avatud ühiskontrolliga Murati-Veclaicene piiripunkt. 10. juunil 1999. aastal sõlmiti Eesti ja Läti Piirivalveametite vaheline koostööprotokoll.

Konkreetsete küsimuste lahendamiseks ja koostöö edasiste suundade väljatöötamiseks korraldatakse regulaarselt töökohtumisi juhtimis- ja piirkondlikul tasandil vaheldumisi Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi territooriumil.

Koostöö Soome piirivalvega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti ja Soome piirivalveametkondade vahel taastati koostöö 1991. aastal, kui toimusid esimesed vastastikused tutvumisvisiidid ning koolitused Soome poolt. Sellest ajast on Soome piirivalveametkondadega toimunud kohtumisi, tutvumisvisiite, sõlmitud on iga-aastaseid koostööprotokolle ja saadud nii materiaalset kui intellektuaalset abi. Koostöö aluseks on 25. juulil 2008 signeeritud koostööprotokoll, millele lisati 26. augustil 2009 allkirjastatud memorandum seirelendude planeerimise ja teostamise kohta Läänemerel.

Lisaks on Soome ja Eesti Piirivalveametite vahel 24. mail 1994 sõlmitud protokoll koostöö kohta inimelude päästmisel. 21. novembril 2002 sõlmiti Memorandum Soome ja Eesti Piirivalvete koostööst Soome ametiraadiovõrgu kasutamises.

Teisi koostööpartnererid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leedu Vabariigi riikliku piirivalveteenistusega toimub koostöö peamiselt Eesti-Läti-Leedu piirivalvete kolmepoolse koostöö raames. 2009. aasta lõpus allkirjastati kahepoolse koostöö protokoll.

Saksamaa Liitvabariigi piirivalvega sai koostöö alguse 2005. aastal, kui allkirjastati Piirivalveameti ja Saksamaa Liitvabariigi riikliku piirivalve Põhja Piirivalvepresiidiumi koostööprotokoll. Koostöö raames on iga-aastaselt kokku lepitud tegevused, mis peamiselt on suunatud kogemuste andmisele ja saamisele piirivalvamise küsimustes. Pärast Saksamaal toimunud reformi, kus piirivalve liideti politseiga, sõlmiti 12. detsembril 2009 koostööprotokoll Saksamaa Liitvabariigi Föderaalpolitsei ja Eesti piirivalve vahel.

Poola Vabariigi piirivalve ülemjuhataja ja Eesti piirivalveameti peadirektor allkirjastasid koostöölepingu 28. augustil 2007.

Bulgaaria Vabariigi piiripolitseiga algas tihedam koostööd 2008. aastal, kui poolte peadirektorid kohtusid Bulgaarias. Kohtumise käigus andis Eesti piirivalve edasi kogemusi Schengeni hindamiste läbimiseks. 2009. aasta alguses jätkati koostöö samas valdkonnas, kui Bulgaaria piirivalve spetsialistid külastasid Eestit. Külalistele anti edasi teavet Eesti merepiiri Schengeni hindamiseks tehtud ettevalmistustest.

Ukraina Vabariigi riikliku piirivalveteenistusega sai koostöö alguse alguse 1999. aastal, kui Eesti Vabariigi Piirivalve ja Ukraina Riikliku Piirivalve komitee ametkondade peadirektorid kirjutasid alla kahepoolsele koostööprotokollile ning operatiiv-jälitustegevuse alastele koostöösuundadele. Koostöö toimub nii spetsialistide, ekspertide kui ka piirivalveorganisatsioonide juhtide tasemel. Operatiivorganite juhtide (esindajate) töökohtumised toimuvad vastavalt vajadusele. Igapäevane piirivalvealane koostöö spetsialistide ja ekspertide vahel toimub otsekontaktide kaudu. Koostöö hõlmab info ja kogemuste vahetamist, töögruppi kohtumisi, vastastikuseid ekspertide visiite kui ka seminaride, koolituste ja projektide korraldamist ja neist osalemist.

Gruusia Vabariigi piiripolitsei allkirjas 20. septembril 2007 koostöödeklaratsiooni Eesti Piirivalvega. Kahepoolne koostöö seisneb teabe ja kogemuste vahetamises erinevates piirikontrolli valdkondades. Koostöö toimib läbi otseste sidemete ning plaanipäraste töökohtumiste. Koostöö eesmärk on tõkestada seadusevastast piiriületamist, inimkaubandust ja muud piiriülest kuritegevust.

Valgevene Vabariigi Riiklik Piirivalvekomitee allkirjastas 5. mail 2009 toonase Eesti Piirivalvega kahepoolsel koostööprotokollil. Vastavalt sõlmitud koostööleppele kinnitavad pooled iga aasta esimeses kvartalis koostöö tegevused aasta kohta (tegevuskava). Koostööprotokolli eesmärgiks on omavahelise koostöö kui ka piiriülese kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. Koostöö raames toimub informatsiooni ja kogemuste vahetamine piirivalvamise ja -kontrolliga seotud valdkondades.

Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piiriteenistusega sai kahepoolne koostöö alguse 2008. aastal, mil alustati läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks. Kostööleping allkirjastati 29. detsembril 2009. Kahepoolse koostöö eesmärgiks on tõhustada võitlust rahvusvahelise terrorismiga, tõkestada seadusevastast piiriületamist, inimkaubandust ja muud piiriülest kuritegevust. Koostöö raames soovivad pooled arendada isikkoosseisule suunatud erialaseid koolitusi ning vahetada teavet ja kogemusi piirikontrolli valdkonnas.

Mitmepoolne koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostöö Eesti-Läti-Leedu piirivalveteenistuste vahel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostöö sai alguse kolme riigi valitsuste kokkuleppest, millega 13. juunil 1994 Tallinnas asutati Balti Ministrite Nõukogu ja ekspertide tasandil toimivad vanemametnike komiteed. Iga-aasta alguses vahetub rotatsiooni korras eesistumine – eesistuja riigi piirivalveametkond juhib piirivalvamise valdkonnas tehtavad koostööd eesistumise aastal. 2009. aastal juhtis piirivalvete koostööd Leedu piirivalve ja 2010. aastal oli Läti piirivalve eesistumine. Eesti piirivalve on eesistujaks 2011. aastal.

Eesti-Vene-Soome rahvusvaheline merepäästeõppus toimub kolmepoolse piirivalvete koostöö raames.

Kolmepoolne Eesti-Soome-Vene piirivalvete koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koostöö sai alguse 29. novembril 1994, kui kolme riigi piirivalvete juhid allkirjastasid esmakordselt protokolli Soome lahel piirivalvamisega seotud küsimustes koostöö tegemiseks. 9. oktoobril 2006 uuendati varem allkirjastatud protokolli, mis praegu kannab nime „Protokoll Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Soome Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse vahelise koostöö kohta Soome lahe piirkonnas piiriturvalisusega seotud küsimustes". Koostööd tehakse eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku tegevust, vahetada informatsiooni piiriolukorra kohta, tagada sujuv riigipiiri ületamine. Koostöö raames korraldatakse ekspertide ja juhtkonna kohtumisi, ühiseid merepääste- ja merepiirivalvamise õppuseid. Kolmepoolse koostöö eesistumine vahetub igal aastal. 2009. aastal oli eesistujaks Eesti piirivalve. 2010. aastal oli eesistujaks Soome piirivalve.

Läänemere regiooni piirikontrolli koostöö (BSRBCC)[muuda | redigeeri lähteteksti]

BSRBCC loodi aastal 1997. aastal. Lisaks Eesti piirivalvele on BSRBCC liikmeteks kõigi Läänemere äärsete riikide piirivalveorganisatsioonid. BSRBCC üldiseks eesmärgiks on igapäevane praktiline piirikontrolli koostöö Läänemerel. Tegevused hõlmavad ekspertide vahetust, ühiseid treeninguid, ühisoperatsioone ja teabe vahetust turvalises infokeskkonnas. BSRBCC juhtorganiks on sekretariaat ja igal aastal vahetuv eesistujamaa. Eesti oli organisatsiooni eesistuja 2001/2002. Piirivalveteenistuste ülemad kohtuvad kord aastas BSRBCC Konverentsil.

Rahvusvaheline piiripolitsei konverents (IBPC)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti piirivalve osaleb rahvusvahelise piiripolitsei koostöös alates 1994. aastast ning aastate jooksul on koos organisatsiooni liikmete arvu suurenemisega laienenud ka IBPC raames toimivate tegevusvaldkondade loetelu. Eesti piirivalve osaleb piirikontrolli, võltsitud dokumentide, infovahetuse ja väljaõppe töörühma töös. Töörühmad kohtuvad 2–3 korda aastas või vastavalt vajadusele. Piirivalveteenistuste ülemad kohtuvad kord aastas rahvusvahelise piiripolitsei konverentsil.

Koostöö Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskusega (DCAF)[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aasta oktoobris Šveitsi valitsuse initsiatiivil asutatud Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskuse (Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces ehk DCAF) eesmärgiks on riiklike ning mitteriiklike relva- ja julgeolekujõudude demokraatliku kontrolli tugevdamine ning kaitsesektori reformimine vastavalt demokraatia standarditele.

Eesti piirivalve on DCAF`i töös aktiivselt osalenud alates 2001. aastast, et kaasa aidata Euroopa piirivalveametkondade parimast praktikast lähtuvale Balkani riikide piirivalvesüsteemide loomisele.

Koostöö- ja nõustamistegevuse raames on toimunud Balkani maade piirivalveülemate, logistika- ja kordoniülemate ning side- ja valvetehnikute visiidid ja seminarid Eestis, kus Eesti piirivalve on andnud edasi teadmisi ja kogemust piiri valvamisel. Kokku on piirivalve Eestis korraldanud 6 seminari/koolitust, viimane nendest 2009. aasta augusti lõpus-septembri alguses.

Põhja-Atlandi Rannavalve Foorum (NACGF)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja-Atlandi Rannavalve Foorum (NACGF) loodi 2007. aastal eesmärgiga parandada koostööd mereohutuse ja -turvalisuse osas. Eesti piirivalve osaleb ebaseadusliku sisserände, otsingu ja pääste ning tehnilise töörühma töös. Üldjuhul kohtuvad töörühmad 2 korda aastas. Rannavalvete ja piirivalvete ülemad kohtuvad kord aastas.

Schengen ja vabaliikumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirikontrolli ajutine taastamine 2010. aasta aprillis seoses NATO välisministrite tippkohtumisega.

Eesti on alates 21. detsembrist 2007 Schengeni ühtse viisaruumi liige. Schengeni liikmesriikide vahel asuvatel piiridel ehk sisepiiridel üldjuhul piirikontrolli ei teostata. Sisepiiri võib ületada igal ajal meelepärases kohas. Sellegipoolest tuleb kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti, milleks on pass või isikutunnistus (ID-kaart). Schengeni liikmesriigi ametivõimudel (politsei, immigratsioonitalitus) on õigus vajaduse korral neid kontrollida.

Liitumisel Schengeni viisaruumiga rakendusid piirikontrolli kompensatsioonimeetmed. Senise vahetult piiril toimunud passikontrolli asemel kontrollivad politseiametnikud Eestis viibimise seaduslikkust kogu riigi ulatuses.

On võimalik, et Eesti või mõni teine Schengeniga ühinenud liikmesriik taastab ajutiselt piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine tuleb kõne alla tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Esimest korda taastas Eesti piirikontrolli sisepiiridel 17.–23. aprillil 2010 seoses NATO välisministrite tippkohtumisega.

Õppused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reostusetõrje õppus Puhas Meri.

Reostusetõrje õppused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puhas Meri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppuse eesmärk on harjutada rahvusvaheliste väljakutsete protseduuride täitmist, raadiosideprotseduure, JRCC Tallinn, OSC ja NOSK vahelist töö koordineerimist, võimaliku reostuse lokaliseerimist, reostustõrjetehnika praktilist kasutamist ning reostustõrjeüksuste omavahelist koostööd.

Merepääste õppused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Merepääste õppus Baltic Sarex.

Baltic Sarex[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppuse Baltic Sarex eesmärk on mere- ja lennupääste üksuste treenimine, koostöö harjutamine erinevate taustadega ja kogemustega üksuste vahel Läänemere regioonis, arendada ja tõhustada koostööstandardeid vastavalt NATO ja IMO nõuetele. Sarex õppus on hea võimalus vahetada kogemusi Läänemere regioonis otsingu- ja päästetöödega tegelevate meeskondadega.

Merepäästeõppus koostöös vabatahtlike merepäästjatega.

Merepäästeõppus vabatahtlike merepäästjatega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Merepäästeõppuse eesmärgiks on piirivalvevaldkonna ning vabatahtlike mere- ja järvepäästjate koostöövalmiduse parendamine, SAR protseduuride (ehk otsingu ja päästmise) treenimine, päästevahendite ja päästetehnikate tundmaõppimine ning sidepidamise harjutamine hädajuhtumi lahendamise käigus.

Bold mercy[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppuse Bold mercy eesmärk on koostöö harjutamine ja arendamine Balti mere regiooni merevalvekeskuste ja lennu- ning merepäästeüksuste vahel.

Eesti-Vene-Soome kolmepoolne merepäästeõppus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti-Vene-Soome kolmepoolne rahvusvaheline merepäästeõppuse eesmärk on harjutada ja arendada riikide päästekeskuste/üksuste vahelist koostööd ja koordineerimist.

Lennusalk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 2009. aastani oli teenistuses ka kopter Mil Mi-8.
Next.svg Pikemalt artiklis Politsei-ja Piirivalveameti Lennusalk

Lennusalk on Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on reageerimiskohustuslik ja operatiivteenistuslik lennutegevus piiri turvalisuse tagamiseks, otsingu- ja päästetööde teostamiseks, merepääste teostamiseks ja teiste politseile pandud ülesannete täitmiseks.

Struktuur:

  • Lennukite eskadrill
  • Kopterite eskadrill
  • Lennutehniline eskadrill
Nimi Otstarve Tüüp Päritolu Teenistuses Märkused
Let L-410UVP
Let L-410 UVP maandumas Pärnu lennuväljale
Mereseiresüsteemiga varustatud lennuk (ES-PLW):
*mereseire (reostuskontroll, mere-aluste tuvastamine, jääluure jne)
*otsingutegevus maismaal ja merel
*vaatluslennud (maastikupõlengud, keskkonnaseire, piirikontroll jm.)
*luuretegevus kaugseirevahenditega
*foto- ja videolennud
Ilma eritehnikata lennuk (ES-PLY; pildil):
*inimeste transport
*vaatluslennud (maastikupõlengud, keskkonnaseire, mere- ja maismaapiiri kontroll jm.)
*meditsiiniabi vajavate inimeste transport
lennuk Tšehhi Tšehhi 2 Algselt Saksamaa õhujõudude teenistuses.
Cessna 172R *otsingutegevus maismaal ja merel ranniku lähedal
*inimeste transport
*vaatluslennud
*foto- ja videolennud
lennuk USA USA 1
AgustaWestland AW139
Agusta-Westland AW-139 Värska kordoni kopteriplatsil
*merepääste (otsingud, päästmine)
*otsingu- ja päästetegevus maismaal
*vaatluslennud
*meditsiiniabi vajavate inimeste transport
*politsei julgestuslennud
*inimeste transport
*piiratud kaubakoguste transport (kaubaruumi lubatud kuni 200 kg kaupa)
*tõstetööd väliskandesüsteemiga (last kuni 2 tonni, nii võimalik transportida üle 200 kg kaubakoguseid)
*metsakustutustööd
kopter Itaalia Itaalia 3 Kolmas kopter jõudis teenistusse veebruaris 2011.
Enstrom 480B *inimeste transport
*otsingu- ja päästetegevus maismaal ja ranniku lähedal merel
*vaatluslennud (maastikupõlengud, keskkonnaseire, maismaapiiri kontroll jm.)
*politsei julgestuslennud
kopter USA USA 1

Laevastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalvelaev PVL-112 Pärnus

Piirvalvelaevastiku põhiülesanneteks on merepääste, reostustõrje ja patrullteenistus.

Piirivalvelaeva nimi koosneb lühendist PVL - "PiiriValve Laev" ja 3-kohalisest pardanumbrist, millele tavaliselt lisandub ka nimi. Hõljuki nime lühend on PVH (H - hõljuk).

Piirivalvelaevastikku kuuluvad järgnevad piirivalvelaevad:

Lisaks on piirivalvel 3 hõljukit.

Väiksemad piirivalvekaatrid, mootorpaadid ja sõudepaadid kuuluvad piirkondlike allüksuste koosseisu.

Tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti piirivalve ajalugu

1918–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaarel Eenpalut peetakse Eesti piirivalve asutajaks.

18. novembril 1918 alustas tööd Piirivalvevalitsus, mis allus 1. jaanuarini 1919 Kaitseliidu Vanematekogule, seejärel lühikest aega Rahandusministeeriumile. Alates 1. veebruarist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni ja esimestel rahuaastatel valvasid Eesti piiri sõjaväeosad. 15. veebruarist 1919–1921 maini kontrollis riigipiiri ületamist Vabariigi Piirikontrolli Valitsus.

Riigikogu võttis 30. mail 1922 vastu seaduse, millega piirivalve määrati Siseministeeriumi koosseisu. Piirivalve Valitsus moodustati siseminister Karl Einbundi ettepanekul 20. septembril 1922. Piirivalve juhiks määrati Vabadussõja tuntud väejuht kolonelleitnant Ants Kurvits, kes astus ametisse 1. novembril 1922. Seda päeva loetakse Eesti piirivalve sünnipäevaks. 1. detsembril kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus piirivalve ülesehituse ja järgmise aasta 20. maiks oli kogu piir kaitseväelt üle võetud.

Ohvitseride ja üleajateenijate organiseerimiseks asutati 16. veebruaril 1923 Piirivalve Ohvitseride Kogu ja 16. juunil 1927 piirivalve üleajateenijate kogu. 5. juunini 1936 oli Eesti piirivalve korraldamise ja tegutsemise seaduslikuks aluseks tsaariaegne piirivalvekorpuse 1910. aasta seadus, mida paljudes lõikudes täiendati ja asendati Eesti Vabariigi õigusaktidega. 5. juunil 1936 hakkas kehtima riigivanema 27. mail dekreedina välja antud piirivalveseadus. Piirivahejuhtumite reguleerimiseks sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSVL vahel 8. augustil 1927 vastav kokkulepe, mis jõustus 20. jaanuaril 1928.

Aastatel 1923–1939 ehitati piirivalvuritele 41 kordonihoonet ja kümneid kõrvalhooneid – saunu, keldreid, vankri- ja puukuure, töökodasid ning laskeradu. Kordonite juurde istutati viljapuid ja ilupõõsaid, rajati muruplatse ning puukoole. Piirivalvurid tegutsesid edukalt spordi- ja seltskondlikus elus. Vahetult enne Nõukogude Liidu anneksiooni juunis 1940 kaitsesid Eesti piiri Tallinna, Lääne, Petseri, Peipsi ja Narva jaoskonnad kokku 164 kordoni ja postiga 1100 piirivalvuri osavõtul.

1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iseseisva Eesti piirivalve tegevuse katkestas 1940. aastal Nõukogude okupatsioon. Idapiiri rajatised hävitati, piiriehitused tehti maatasa. Lõunapiir vastu Nõukogude okupatsiooni alla sattunud Läti Vabariiki jäi siiski püsima Saksa okupatsioonini 1941.

Piirivalve osaline säilimine esimeseks nõukogude aastaks võimaldas hiljem organiseeritud relvastatud jõu liitumise vastupanuliikumisega. Suurt osa Eesti Vabariigi piirivalve ohvitsere tabas represseerimiste laine ja nad lõpetasid oma elu enamasti GULAG-i vanglates. Eesti piirivalvurid osalesid Eesti lõunapiiril Suvesõjas (Liivamäe lahingus).

1941–1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Politsei ja Omakaitse Valitsus

1944–1990[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve Eestis

1944–1990 tegeles piiri valvamisega NSV Liidu piirivalve.

1990–2010[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti piirivalve taasloomisele andis tõuke rahvaalgatuse korras Eesti Kodukaitse loomine vastuseks interrinde rünnakule valitsuse vastu Toompeal 15. mail 1990. Piiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga. Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur – piir oli tähistamata, puudusid elementaarsed side- ja transpordivahendid, töö ja eluruumid. Lisaks viibis riigis Nõukogude Liidu ja hiljem Vene väekontingent ning piirivalve.

20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Sama aasta 1. oktoobril alustati Tallinnas esimese piirivalvekursusega nimetusega Eesti Piir 1, mille lõpetanutest valiti välja piiripunktide esimesed ülemad ja inspektorid. Esimeseks Eesti piirivalve ülemaks pärast Teist maailmasõda sai Andrus Öövel.

Kaasaegse piirivalveteenistuse looja ning esimene staabiülem Aare Evisalu.

Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Esialgu toimus piirivalveteenistus ainult piiripunktides, kus teostati transpordivahendite ja kaupade saatedokumentide pistelist kontrolli. 1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

Esimese põhilise ja produktiivseima piirivalvureid ettevalmistava koolina alustas 15. detsembril tegevust Remniku Õppekeskus Ida-Virumaal, mis sai eeskujuks piirivalve järgmiste õppeasutuste ja Piirivalvekooli loomisel.

Eesti Riiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunule.

Eesti iseseisvuse taastamise hetkest alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, mis järgmise aasta sügiseks omandas riigipiiri valvamise ja kaitsmise iseloomu. 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades.

Tallinnas alustas 9. märtsil õppetööd Piirivalvekool, mis hiljem hakkas asuma Harku vallas Murastes. Sama aasta aprillis asus Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus piirivalvealaselt välja õpetama ajateenijaid.

Alates 2005. aasta sügisest hakkas piirivalvet juhtima kolonelleitnant Roland Peets.

1. juulil 1992 kehtestati piiril viisarežiim. Aastal 1992 kinkis Rootsi esimese piirvalvekaatri, see sai nimeks PVK-001. Soome piirivalve kingitusena võeti vastu kolm esimest piirivalvelaeva PVL-100, PVL-101 ja PVL-102. 1993. aasta veebruaris moodustati piirivalve lennueskadrill ja märtsis alustati Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi kontrollimist kahe Saksamaalt kingituseks saadud lennukiga L-410 UPV.

Juunis nimetati piirivalveameti peadirektoriks Tarmo Kõuts. Samal kuul taasloodi 1923. aastal asutatud Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu.

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel. Novembriks reorganiseeriti senised piirivalveregioonid piirivalve piirkondadeks ning regioonide juhtimiskeskused piirkondlikeks staapideks. Kokku moodustati üheksa piirivalve piirkonda.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud peamised piiri valvamise meetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, pidevalt täiendati koolitussüsteemi, avati Neeme piirivalvekoerte kool ja jätkati tihedat koostööd teiste riikide piirivalvetega. Eestis alustati piirivalvelaevade ehitusega ning juulikuus pandi Tallinna Meretehases kiil esimesele kohapeal valminud valvelaevale Pikker.

30. juulil 1994 võttis parlament vastu riigipiiri seaduse ja piirivalveseaduse. Sama aasta sügiseks oli Eesti piirivalves teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat. Edasine piirivalve areng kulges stabiilselt tõusuteel. Isikkoosseisu tarbeks valmisid uued kordonid Eesti ida- ja kagupiiril, soetati kaasaegne vaatlustehnika ning moodsad side- ja transpordivahendid.

2000. aasta lõpetati piiri valvamisel ajateenijate kasutamine ning mindi üle üksnes kutselistel piirivalvuritel põhinevale isikkoosseisule. Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATO-sse sai piirivalve ülesandeks Euroopa Liidu välispiiri valvamine riigi ida- ja kagupiiril. Alustati ettevalmistusi ühinemiseks Schengeni viisaruumiga, mis toimus 21. detsembril 2007.

Alates 1. jaanuarist 2010 juhib piirivalve tööd Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus moodustatud piirivalveosakond.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Võime, L. 2007. Eesti piirivalvest : 1918–1940. Tallinn: Sisekaitseakadeemia
  • Rammo, T., Võime, L., Kivi, M., Rõõmus, J., Pungas, K., Kiik, R., Peets, R. 2007. Eesti
  • Piirivalve 1922–2007 = Estonian Border Guard 1922–2007. Tallinn: Piirivalveamet
  • Ääro, E. 1997. Eesti Piirivalve 75: 01. XI 1922 – 01. XI 1997. Tallinn: Infotrükk
  • Lauter, T. 1998. Eesti piirivalve meistrivõistlused 1990–1997. Tallinn: Infotrükk
  • Ääro, E. 1997. Eesti Piirivalve ohvitserkonna taasloomine. Tallinn: Infotrükk
  • Karakaya, A. 2007. Inimkaubanduse juhtumite uurimise metodoloogia : (käsiraamat õiguskaitseorganite ametnikele). Tallinn : Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon
  • Leis, T. 2000. Piirivalve päevik = Estonian Border Guard : 1990–2000. Tallinn: Piirivalveamet
  • Vaik. E., Buckmaster, R. A. 2004. Professional English for Border Officials. British Council
  • Saar, J. 2004. Tervituseks – valvel! Tallinn: Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, Folger Art
  • Lepassalu, V. 2010. Riigipiir. Tallinn: Pegasus
  • Põlluaas, H. 2010. Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine? Tallinn: Kunst
Piirivalve ja politsei ühispatrull
Valdkonnaga seotud dokumendid:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Politsei- ja Piirivalveamet ning avalikkus:
Eelnev:
Piirivalveamet 1991–2009
Politsei- ja Piirivalveamet
2010–
Järgnev: