Noblessneri laevatehas

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Meretehas)
Jump to navigation Jump to search
AS Noblessner
vene keeles Акционерное общество Ноблесснер
Asutatud 1913
Asutajad Emanuel Nobel ja Gustav Lessner
Peakorter Tallinn
Valdkonnad allveelaevade ehitus

Noblessneri laevatehas omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas oli 1913. aastal Tallinnas Kalamajas Tööstuse tänava ja mere vahelisel alal asutatud tööstusettevõte, mille põhitegevus oli allveelaevade ehitus ja hooldus.

Aja jooksul on laevaehitustehas kandnud ka nimesid AS Peetri Laevaehitustehas (АО "Петровская верфь") (alates 14. novembrist 1916), Peetri tehas, Sõjalaevastiku tehas nr 7, 7. (sõja)tehas, Meretehas nr 7 ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist Tallinna Meretehas.

Noblessneri sadam ja pildi ülaosas Lennusadam

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses panustas Venemaa keisririik sõjalise võimsuse suurendamisel Saksa keisririigiga sõjalaevastiku juhi Alfred von Tirpitzi eeskujul eriti just laevastiku arendamisse. Seepärast rajati Tallinna lisaks muudele mereväe tarbeks ehitatuile ka kolm suuremat erakapitalil põhinevat tehast sõjalaevade ehitamiseks – Bekkeri, Noblessneri ja Vene-Balti laevatehas.

1912. aastal moodustasid kaks Peterburi kompaniid – "Ludvig Nobeli Diislid", mille juht oli dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli venna – Venemaa suurärimehe Ludvig Nobeli poeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner (torpeedoseadmed) – Tallinnas, Peterburi Arveldus- ja Laenupanga[1] krediteerimisel firma allveelaevade ehitamiseks. Peterburi Arveldus- ja Laenupanga ning ka Peterburi suurettevõtete ("Lessner", "Treugolnik", "Nobel & Lessner") juhatusse kuulunud Mihhail Plotnikovi eestvedamisel meelitati suurema palgaga uude tehasesse üle ka Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehasest väärtuslikumad spetsialistid: allveelaevade peakonstruktor Ivan Bubnov ja laevaehitustehase peainseneriks esimese vend Grigori Bubnov ning hulk Peterburi tehase joonestajaid ja kõige kogenenumaid meistreid (kokku 38 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat).

Allveelaevade koostamine laevatehases[muuda | muuda lähteteksti]

Noblessneri laevatehase staaplite slipivanker

1912. aastal võeti vastu Venemaa sõjalaevastiku arenguprorgamm ("Программа усиленнаго судостроенiя"), mille järgi kavatseti ehitada 18 allveelaeva. Riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks sai äsjaasutatud Noblessneri laevatehas, 6 allveelaeva telliti Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehaselt.

18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie Holland-tüüpi allveelaeva tarnimisele, mille osad valmistati USA-s ja monteeriti lõplikult kokku Tallinnas. Hilisemas ekspluatatsioonis selgus, et allveelaevade ostmine õigustas end täielikult. Need kolmel aurulaeval kohale veetud allveelaevad olid hea manööverdusvõimega ja korraliku kvaliteediga ning kuna kohaletoimetamine sujus viperusteta, sõlmis mereministeerium AS Noblessneri initsiatiivil veel kolm lepingut 12 Holland-tüüpi allveelaeva ostmiseks.

Allveelaevade ehitamine laevatehases[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19141917 ehitati Noblessneri Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva Läänemere laevastiku jaoks ja kolm Vaikse ookeani laevastiku jaoks. Naabruses asunud Volta tehases valmis­tati ehitatavatele allveelaevadele kogu elektriseadmestik.

Allveelaeva Jorš ("Ёршъ") veeskamine 1917. aastal
Allveelaevad:
  • Tigr ("Тигръ"),
  • Lvitsa ("Львица"),
  • Pantera ("Пантера"),
  • Rõss ("Рысь"),
  • Jaguar ("Ягуаръ"),
  • Kuguar ("Кугуаръ"),
  • Leopard ("Леопардъ") Läänemere laevastikule,
  • Tur ("Туръ")
  • Jorš ("Ёршъ"),
  • Forel ("Форель"),
  • Ugor ("Угорь"),
  • Jaz ("Язь") Vaikse ookeani laevastikule.

Aastal 1916 sai tehas tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks.[2] Osa materjali jõuti tuua kohale, kuid allveelaevad jäidki projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalist ehitati 1920. aastate algul kolm teraskerega mootorpurjekat: Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa.

Laevatehase ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Noblessneri laevatehase administratiivhoone
Noblessneri laevatehase elektrijaam

Lühikese ajaga ehitati Kalamajas välja Noblessneri laevatehase administratiivhoone[3], tehasehooned: laevasüsteemide tsehh[4], laevaehitustsehh ja valukoda[5], värvilise metalli valukoda[6], laevatehase koostetsehh[7], abi-remonditsehh[8], akumulaatoritsehh[9], laod[10] ja rajatised.

Nende hulka kuulusid lisaks tootmishoonetele ja laevatehase raudteele[11], elling, slipp alusraamiga, slipi muulid[12], staaplitele ka oma elektrijaam[13] ja veevarustussüsteem koos veetorn-elamuga[14] ning inseneride elamu[15] koos kõrvalhoonete ja aiaga[16].

Tehase saatus pärast I maailmasõda ja 21. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Noblessneri laevatehase ladu 2013. aastal

Noblessneri Laevatehas nimetati 1916. aastal ümber Peetri Laevatehaseks[17], pärast Eesti iseseisvumist jätkas tehas laevaehitust ning seal ehitati Eesti mootorpurjekad Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Laevatehas pankrotistus 1927. aastal.

Punalipulise Balti laevastiku remondibaas[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga, NSV Liidu sõjamerelaevastiku Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks ning PBL Arsenal allutati PBL Suurtükiväe ülemale[18]. Ülesaneks sai PBL ja Läänemere rajooni rannakaitse rannasuurtükkide remont ja hooldus.

7. tehas[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aastal, 22.09.1944–17.05.1951 sai tehasest NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaev, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi. Laevatehas kandis nimetusi 17.05.1951–01.07.1968 NSV Liidu Mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР), NSV Liidu Mereväe 7. laevaehitustehas 01.07.1968–26.07.1992 (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ–7).

1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, (морские артиллерийские плавучие щиты), ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.

Tallinna Meretehas[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Seal ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker ja remonditi ka allveelaeva Lembit enne selle üleandmist Eesti Meremuuseumile[viide?]. Aastaid seisis Meretehase staaplil ka purjelaev Vega, mille remonti seal ei lõpetatudki.

Pärast Tallinna Meretehase pankrotti 2001. aastal[19] kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil ehitatakse Noblessneri elamukvartalit. Sellega seoses nimetati 2013. aastal ka Peetri sadam ümber Noblessneri sadamaks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Санкт-Петербургский учетный и ссудный банк
  2. Madis Filippov, Soome lahe põhjast leiti haruldane allveelaev, Postimees, 28. mai 2009
  3. Kultuurimälestis nr 8611 Noblessneri laevatehase administratiivhoone, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  4. Kultuurimälestis nr 8601 Noblessneri laevatehase laevasüsteemide tsehh, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  5. Kultuurimälestis nr 8602 Noblessneri laevatehase laevaehitustsehh ja valukoda korstnaga, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  6. Kultuurimälestis nr 8605 Noblessneri laevatehase värvilise metalli valukoja korsten, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  7. Kultuurimälestis nr 8603 Noblessneri laevatehase koostetsehh, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  8. Kultuurimälestis nr 8604 Noblessneri laevatehase abi-remonditsehh, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  9. Kultuurimälestis nr 8608 Noblessneri laevatehase akumulaatoritsehh, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  10. Kultuurimälestis nr 8609 Noblessneri laevatehase ladu, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  11. Kultuurimälestis nr 8606 Noblessneri laevatehase raudteeviadukt, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  12. Kultuurimälestis nr 8613 Noblessneri laevatehase elling , 1914–1915 (2 tugiraami 6 rööbasteega, liikuv sild, slipp alusraamiga, slipi muulid, masinaruum ajami ja ülekandemehha, Kultuurimälestiste riiklik register
  13. Kultuurimälestis nr 8607 Noblessneri laevatehase elektrijaam koos korstnaga, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  14. Kultuurimälestis nr 8612 Noblessneri laevatehase veetorn-elamu, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  15. Kultuurimälestis nr 8600 Noblessneri laevatehase inseneride elamu, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  16. Kultuurimälestis nr 8610 Noblessneri laevatehase Tööstuse tänava poolne metallaed koos väravatega, 1914–1915, Kultuurimälestiste riiklik register
  17. Noblessner on nooblim. Meremees 2013, nr 3
  18. Павел Петров, Краснознаменный Балтийский флот накануне Великой Отечественной войны
  19. Meretehase pankrotihaldurit süüdistatakse priiskamises

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Муру, Николай Петрович, История отечественного военного судоремонта. Книга третья. Заводы. Люди. Корабли., ISBN 978-5-904180-05-8, 2011, 624 lk