Maru (laev)

	; PVL-106 Maru Lennusadamas 2015
Teenistuskäik
Nimi	Viima
Kasutaja	Soome Piirivalve
Ehitaja	Oy Laivateollisuus Ab, Turu, Soome
Kasutusele võetud	1964
Kasutusest eemaldatud	1994
Saatus	Kingitud Eestile
Teenistuskäik
Nimi	PVL-106 Maru
Kasutaja	Eesti Piirivalve
Teenistuses alates	1995
Teenistuse lõpp	2012
Staatus	Muuseumlaev
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp	Viima
Veeväljasurve	135 tonni
Pikkus	35,7 m
Laius	6,6 m
Süvis	2,0 m
Kere	Teras
Tekiehitus	Teras
Peamasinad	3 × MTU
Abimasinad	2
Käiturid	3 sõukruvi
Kiirus	23 sõlme
Meeskond	12 (3 ohvitseri)
Relvastus	1x2-25mm kahur 2M-3

PVL-106 Maru on Eesti Piirivalve endine valvelaev, mis nüüd on Eesti Meremuuseumi muuseumlaev Lennusadamas.

Ajalugu

Soomes

Laev ehitati 1964. aastal Soomes Turus Oy Laivateollisuus Ab-s ja läks Soome piirivalve teenistusse nimega Viima. Jäi oma klassi ainsaks laevaks.

Laeva kasutati patrullimiseks peamiselt Botnia lahel.

Eestis

27. jaanuaril 1995 kinkis Soome laeva Eesti Piirivalvele. Eestis sai laev nimeks PVL-106 Maru.

Laev on võtnud teenistuse jooksul osa mitmetest merepäästeõppustest ja -operatsioonidest. Maru osales koos Kõuga septembris 1995 kolmepoolsel merepäästeõppusel Kotkas ning koos Tormiga detsembris 1995 peetud Eesti-Läti "kilusõjas" Liivi lahel.

2006. aastal osales Maru võidupüha mereparaadil Saaremaal.

Seoses moraalse vananemise ja uute valvelaevade saamisega eemaldati Maru 2010. aasta paiku aktiivsest kasutusest. Alates 2012. aastast seisab Maru Lennusadamas muuseumlaevana. Põhilised laeva süsteemid on hoitud töökorras. Laeva on avatud külastajatele suuremate mereürituste ajal. Muudel juhtudel tuleb külastamiseks Eesti Meremuuseumiga eelnevalt kokku leppida.

Laeva on Lennusadamas kasutatud Eesti Merekooli õpilaste tehniliseks praktikaks ja Tallinna merenoorkotkaste õppebaasina.

Ehitus

Laeva kere ja tekiehitis on metallkonstruktsiooniga. Kere koosneb sektsioonidest:

vöörpiik,
noorema koosseisu kajutid koos pesuruumiga,
mess koos kambüüsi ja ühe kahekohalise kajutiga,
masinaruum,
juhtkonna kajutid koos messi ja pesuruumiga,
ahterpiik.

Iga 12-silindriline MTU V-peamasin käitab ühte sõukruvi. Keskmisel sõukruvil on muudetav labade asend.

Laeval oli abipaat ja selle veeskamiseks ahtritekil hüdro-liigendkraana.

Relvastuseks oli Soomes algul vööris raskekuulipilduja, hiljem Eestis vene 25mm automaatkahur 2M-3. Lisaks oli ahtris kergem kuulipilduja. Soome teenistuses oli laeval sonar.

Vaata ka

Välislingid