Maru (laev)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
PVL-106 Maru Lennusadamas 2015
PVL-106 Maru Lennusadamas 2015
Teenistuskäik
Nimi Viima Flag of Finland.svg
Kasutaja Soome Piirivalve
Ehitaja Oy Laivateollisuus Ab, Turu, Soome
Kasutusele võetud 1964
Kasutusest eemaldatud 1994
Saatus Kingitud Eestile
Teenistuskäik
Nimi PVL-106 Maru Flag of Estonia.svg
Kasutaja Eesti Piirivalve
Teenistuses alates 1995
Teenistuse lõpp 2012
Staatus Muuseumlaev
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Viima
Veeväljasurve 135 tonni
Pikkus 35,7 m
Laius 6,6 m
Süvis 2,0 m
Kere Teras
Tekiehitus Teras
Peamasinad 3 × MTU
Abimasinad 2
Käiturid 3 sõukruvi
Kiirus 23 sõlme
Meeskond 12 (3 ohvitseri)
Relvastus 1x2-25mm kahur 2M-3

PVL-106 Maru on Eesti Piirivalve endine valvelaev, mis nüüd on Eesti Meremuuseumi muuseumlaev Lennusadamas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1964. aastal Soomes Turus Oy Laivateollisuus Ab-s ja läks Soome piirivalve teenistusse nimega Viima. Jäi oma klassi ainsaks laevaks.

Laeva kasutati patrullimiseks peamiselt Botnia lahel.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Maru 2012. aastal Tallinna lahel viimaseid sõite tegemas
Maru 2018. aastal Lennusadamas

27. jaanuaril 1995 kinkis Soome laeva Eesti Piirivalvele. Eestis sai laev nimeks PVL-106 Maru.

Laev on võtnud teenistuse jooksul osa mitmetest merepäästeõppustest ja -operatsioonidest. Maru osales koos Kõuga septembris 1995 kolmepoolsel merepäästeõppusel Kotkas ning koos Tormiga detsembris 1995 peetud Eesti-Läti "kilusõjas" Liivi lahel.

2006. aastal osales Maru võidupüha mereparaadil Saaremaal.

Seoses moraalse vananemise ja uute valvelaevade saamisega eemaldati Maru 2010. aasta paiku aktiivsest kasutusest. Alates 2012. aastast seisab Maru Lennusadamas muuseumlaevana. Põhilised laeva süsteemid on hoitud töökorras. Laeva on avatud külastajatele suuremate mereürituste ajal. Muudel juhtudel tuleb külastamiseks Eesti Meremuuseumiga eelnevalt kokku leppida.

Laeva on Lennusadamas kasutatud Eesti Merekooli õpilaste tehniliseks praktikaks ja Tallinna merenoorkotkaste õppebaasina.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva kere ja tekiehitis on metallkonstruktsiooniga. Kere koosneb sektsioonidest:

Iga 12-silindriline MTU V-peamasin käitab ühte sõukruvi. Keskmisel sõukruvil on muudetav labade asend.

Laeval oli abipaat ja selle veeskamiseks ahtritekil hüdro-liigendkraana.

Relvastuseks oli Soomes algul vööris raskekuulipilduja, hiljem Eestis vene 25mm automaatkahur 2M-3. Lisaks oli ahtris kergem kuulipilduja. Soome teenistuses oli laeval sonar.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]