Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni)

 Pikemalt artiklis Sõda Donbassis

Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia.

Käesolevas artiklis on kajastatud ajavahemik 2014. aasta 1. märtsist 30. juunini. Sellele järgneva aja sündmused on kajastatud artiklites 2014. aasta juuli–septembri ja oktoobri–detsembri kohta ning järgneva aja sündmused artiklis, milles on toodud ära sündmuste kronoloogia alates 2015. aasta jaanuarist.

Märts

2014. aasta veebruari–märtsi Krimmi sündmuste kohta vaata artiklit Krimmi annekteerimine.

Märtsi I pool

1. märts

Miiting Luhanskis 1. märtsil 2014

Luhanski kesklinnas Suure Isamaasõja Kangelaste väljakul Tarass Ševtšenko mälestussamba juures toimus seoses Luhanskimaa Rahvanõukogu istungiga Venemaa-meelsete organisatsioonide ligi 10 000 osavõtjaga miiting. Paljud miitingust osavõtjad hoidsid käes Venemaa lippe ja musta-kollase-valgeid lippe, Berkutit pooldavaid ning "pruuni katku" ja "fašistide" vastaseid plakateid. Miitingust osavõtjad nõudsid vene keelele Ukrainas riigikeele staatuse andmist, munitsipaalmiilitsa formeerimist ja rahvale allutamist ning oblasti riikliku administratsiooni peade ja prokuröride valimist valimistel. Otsustati korraldada korjandus Kiievis kokkupõrgete ajal kannatada saanud Berkuti töötajate abistamiseks. Miitingulised astusid välja Arseni Jatsenjuki valitsuse vastu ja hüüdsid loosungeid "pruuni katku" ja "fašistide" vastu. Samal päeval toimus Luhanskis miiting "Vene kevad", kus põletati Arseni Jatsenjuki, Oleg Tjagnõboki ja Vitali Klõtško vahtplastist kujud.

Keskvalitsuse vastaste ja Venemaa-meelsete meeleavaldajate toetuseks tuli Venemaalt üle piiri Ukrainasse bussitäite kaupa vene kodanikke. Üks moskvalane asendas Harkivi haldushoonel Ukraina lipu Venemaa lipuga. Valitsusvastased meeleavaldajad lõhkusid valitsushoonetja kaklesid tsiviilisikutega, kuid Reutersi teatel tõukas sedalaadi käitumine eemale paljusid kohalikke etnilisi venelasi, kes pidasid kõnesid ja koondusid Ukraina uue valitsuse toetuseks. Ukraina lipp pandi tagasi ja valitsushoonet hakkas kaitsma 200 militsionääri.

Venemaa-meelsed protestijad eemaldavad Donetski oblasti haldushoonelt Ukraina lipu ja panevad asemele Venemaa lipu, 1. märts 2014

Teadete kohaselt heiskasid meeleavaldajad Donetskis oblasti haldushoonele vene trikoloori ja valisid ka uue venemeelse kuberneri. Ka Mariupolis avaldasid Venemaa lippe lehvitavad protestijad piirkondlike asutuste ees meelt. Harkivis hõivasid protestijad piirkondliku haldushoone ja Moskvast pärit vene kodanik vahetas Ukraina lipu Venemaa lipu vastu välja. Kiievist saabunud uue valitsuse esindaja üritas protestijatega rääkida, kuid sattus rahvahulga rünnaku alla. Interfaxi teadete kohaselt osales venemeelsel meeleavaldusel Odessas 5000–20 000 inimest. Teadete kohaselt heisati vene lipud ka Melitopolis ja Jevpatorias.

Donetski linnavolikogu hääletas 1. märtsil referendumi korraldamise suhtes piirkonna staatuse kohta, kuid seaduseandjad ei täpsustanud, mida küsitakse ja millal.

Zaporižžjas kogunes hinnanguliselt 1000–5000 meeleavaldajat päästma Lenini monumenti. Protestijad avaldasid meelt ka Kiievi valitsuse vastu ning väljendasid toetust Berkuti võitlejatele ja nõukogude sümbolitele.

Mitmesugused vene meediakanalid võtsid protestide kirjeldamiseks kasutusele väljendi Vene kevad (Русская весна).

2. märts

Ukraina idapoolseima piirkonna, Luhanski oblasti nõukogu otsustas nõuda vene keelele teise riigikeele staatuse andmist, peatada "Berkuti võitlejate tagakiusamine", desarmeerida Maidani omakaitseüksused ning keelustada mitmed poliitilised organisatsioonid, nagu Svoboda ja UNA-UNSO. Oblastinõukogu teatas keskvõimudele, et jätab endale õiguse: "paluda abi vennalikult vene rahvalt". Uue valitsuse vastaste Venemaa-meelsete kodanike koosolekul osales kuni 5000 inimest, nõuti referendumi korraldamist Venemaaga ühinemise suhtes.

Zaporižžjas avaldas Venemaa interventsiooni ja Venemaa-meelsete demonstratsioonide vastu meelt üle 5000 inimese, kes väljendasid ühtlasi toetust Ukraina ühtsusele. Nad avaldasid ka rahulolematust selle suhtes, et inimesed hõivavad valitsushooneid ja heiskavad neile Venemaa lippe. Samasuguseid miitinguid peeti ka Dnipropetrovskis (kohalikud reporterid kirjeldasid miitingut kui viimaste aastate suurimat, osa võttis hinnanguliselt 10 000 inimest), Odessas (mõni tuhat osalejat), Mõkolajivis (kohaliku meedia andmetel 5000–10 000 inimest) ja Harkivis (mõni tuhat meeleavaldajat).

3. märts

3. märtsil kogunes Donetski oblasti haldushoone ümber üle 2000 protestija, kes tungisid läbi miilitsa tõkete ja vallutasid hoone vene lippe lehvitades tagasi. Venemeelse grupi eesotsas on endine neonatsliku partei "Vene rahvuslik ühtsus" liige Pavel Gubarev, kes väidab end olevat piirkonna rahvakuberner.

3. märtsil 2014 püüdis 200–500 valitsusvastast vene lippudega meeleavaldajat hõivata Odessa oblasti haldushoonet. Nad nõudsid referendumi korraldamist "Odessa autonoomse vabariigi" kehtestamise kohta. Kui meeleavaldajad hakkasid lõhkuma aknaid ja sisenema hoonesse, rääkis rahvahulgaga oblasti esimees ja Regioonide partei ametnik Mõkola Leonidovitš Skorõk, kes ütles inimestele, et miilits ei saa lubada "kallaletungi" haldushoonele ja et ukrainlased "peavad elama rahulikult ühtses riigis." Meeleavaldajad hüüdsid talle "reetur!" ja "Juudas!". Reutersi teatel tungisid Kiievi-vastased meeleavaldajad samal ajal Donetski haldushoone esimesele korrusele.

4. märts

Ukrainameelne pikett Odessas, 2. märts 2014

Valitsusvastased separatistid tugevdasid kontrolli Donetski piirkondliku haldushoone üle. Pavel Gubarev valiti kuberneriks ja ütles reporteritele, et käimas on uue administratsiooni struktuuri korraldamine. "Me ei taha anda enam oma raha Kiievile. Me tahame rohkem vabadust oma linnale uues föderatsioonis või konföderatsioonis, mis võimaldab meil võtta omaks sõbralikud suhted ja positiivsed tunded, mida tunneb meie vastu Venemaa rahvas," ütle Gubarjev.

10. märts

Donetski rahvavabariigi lipust on saanud Venemaa-meelsete separatistide silmahakkav sümbol Donetskis.

...

13. märts

Taasasutati Ukraina Rahvuskaart, mille esimeseks ülemaks sai kindralleitnant Stepan Poltorak.

Märtsi II pool

16. märts

Krimmis ja Sevastopolis toimus referendum Venemaaga ühinemise suhtes. Valdav enamus Sevastopoli elanikest oli ühinemise poolt (osalusprotsent 50–80%), Krimmi elanikest pooldas ühinemist Venemaaga 50–60% (osalusprotsent 30–50%).

17. märts

Georgi linti kujutava lipu on võtnud kasutusele protestijad, kes tunnevad "poolehoidu Nõukogude Liidu või keiserliku Venemaa vastu ja need, kes mõistavad hukka Ukraina rahvuslasi kui 'fašiste'".

Odessas arreteeriti venemeelse ühenduse "Noorsoo ühtsus"juht (kes oli korraldanud suurema osa koosolekuid Venemaa toetuseks), kellele pandi süüks "õigusrikkumine Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse suhtes" ning "riigireetmine". Seejärel piketeerisid tema toetajad kohalikku SBU peakorterit.

Samal ajal olid Ukraina sõjaväelased suurendanud oma kohalolekut (Venemaaga piirnevates) piirilinnades.

Aprill

Aprilli I pool

Donbass – Luhanski ja Donetski oblast

Donetski asukoht Donetski oblastis

5. aprill

Donetskis osales Venemaa-meelsel separatistlikul koosolekul 500 inimest.

7. aprill

Kell 3:30 ründasid relvastatud võitlejad Donetskis ja Luhanskis Ukraina Julgeolekuteenistuse hooneid. Nad ei esitanud selgelt piiritletud nõudeid.

12. aprill

Kramatorskis hõivas grupp relvastatud separatiste miilitsajaoskonna, algas 5. juulini kestnud vastasseis.

Slovjanskis vallutasid eraldusmärkideta sõjaväevormides, kuulikindlates vestides ja Kalašnikovi automaatidega relvastatud maskides mehed Slovjanski linnavalitsuse, miilitsajaoskonna ja julgeolekuteenistuse hooned. Relvastatud üksusi juhtis GRU polkovnik Igor Strelkov..

14. aprill

Ukraina kuulutas riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО).

15. aprill

Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov kuulutas kooskõlas Ukraina 14. aprilli seadusega "Terrorismi vastu võitlemise kohta" Ida-Ukrainas võimu haaranud valitsusvastaste relvajõududega võitlemiseks välja "terrorismivastase operatsiooni" ("Антитерористична операція", lühend ATO).

Aprilli II pool

25. aprill

USA ametiisikute teatel sisenesid Venemaa hävituslennukid viimase 24 tunni jooksul korduvalt Ukraina õhuruumi.

Odessa oblastis sai granaadirünnakus Transnistria lähistel olevale kontrollpunktile vigastada seitse inimest, sealhulgas üks miilits.

Mai

Mai I pool

...

2. mai

 Pikemalt artiklis Odessa kokkupõrked

Koidikul alustasid Ukraina relvajõud laiaulatuslikku operatsiooni Slovjanski tagasivallutamiseks. Saabus teateid tulistamiste ja plahvatuste kohta ning sõjaväehelikopteri poolt tule avamise kohta ning separatistid teatasid ühe Mi-24 helikopteri allatulistamisest, ja ühe piloodi vangistamise kohta. Valitsusvastaste jõudude teatel said kokkupõrgetes surma kolm võitlejat ja kaks tsiviilisikut. Ukraina siseministeeriumi teatel hõivati kuni üheksa Slovjanskit ümbritsevat valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti. Ministeerium kinnitas ka kahe helikopteri allatulistamist ja kahe lennuväelase hukkumist. Seitse sõjaväelast sai haavata. Võitlus vaibus õhupoolikuks.

Hiljem toimusid Odessas kokkupõrked valitsusmeelsete ja valitsuse vastaste meeleavaldajate vahel. Odessa kokkupõrgetes hukkus kokku 48 inimest.

Presidendi kohusetäitja Turtšõnov väljastas avalduse, milles teatas, et 'relvastatud diversandid' püüdsid tungida Venemaalt üle piiri Ukrainasse, kuid löödi Ukraina piirivalvurite poolt tagasi. Venemaa Julgeolekuteenistuse (FSB) piirivalveteenistus teatas, et Ukraina poole teave vene "sabotaažirühmade" väidetavate katsete kohta ületada piiri "ei vasta tegelikkusele."

3. mai

Valitsusvastased võitlejad ründasid Luhanskis Ukraina sõjaväe värbamiskeskust, pärast seda, kui kutsealused olid nende esialgse rünnaku tagasi löönud. Kokkupõrgetes sai vigastada kaks Ukraina sõdurit, hukkus üks separatistist võitleja. Separatistid omastasid relvad ja viisid nekrutid teadmata kohta. Relvastatud võitlejad röövisid Luhanski oblasti Stanitsno eelpostilt viis Ukraina piirivalvurit. Piirivalvuritelt rööviti relvad ja nad lasti järgmisel päeval vabaks. Teadete kohaselt hukkus Kramatorski ja Slovjanski ümber toimunud intensiivses võitluses kümme inimest.

4. mai

Odessas ründas kuuskümmend keskvalitsuse vastas meeleavaldajat miilitsa peakorterit ja vabastas 67 inimest, kes olid peetud kinni 2. mai surmavate kokkupõrgete tõttu. Varahommikul ründas neli Ukraina soomusmasinat valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti Kostjantõnivka juures; kokkupõrkes osalesid kohalikust teletornist tulistanud täpsuslaskurid. Ukraina jõud tõmbusid Kramatorski tänavatelt tagasi kohaliku lennujaama juures asuvasse baasi.

5. mai

Slovjanski ümbruses taasalanud võitluses sai neli Ukraina sõjaväelast surma ja 30 haavata. Isehakanud linnapea kinnitusel hukkus seitse võitlejat ning kolm tsiviilisikut. Kokkupõrge algas, kui Ukraina soomustatud konvoi sattus Slovjanski äärelinnas valitsusvastaste võitlejate varitsusele. Pealtnägijate sõnul plahvatas kohalik bensiinijaam tulemerena. Tosinkond mässajate võitlejat saabus varitsusse soomustransportööril. Mässulised lasksid raskekuulipildujast alla Ukraina Mi-24 helikopteri, mis kukkus jõkke; meeskond pääses eluga. Ukraina valitsus süüdistas venemeelseid võitlejaid raskerelvade, kaasaarvatud miinipildujate kasutamises.

...

9. mai

Kostjantõnivka kontrollpunkti juures lasti maha võitlejatega rääkida üritanud õigeusu vaimulik.

Avdijivka linnanõukogu võeti üle tuvastamata isikute poolt.

Mariupolis leidsid aset inimohvritega lõppenud kokkupõrked, kui 60 separatisti üritasid võtta üle miilitsajaoskonda. Rünnak löödi tagasi, kuid hoone süttis põlema. Ukraina siseministeeriumi teatel hukkus 20 mässajat, 4 võeti vangi, valitsusvägede poolel hukkus üks võitleja, viis said haavata. Hiljem selgus, et separatistid röövisid ka linna miilitsaülema.

10. mai

Ukraina kaitseministeerium teavitas ühe alampolkovniku ja ühe suurtükiväelase surmast lahingus Mariupoli lähistel. Alampolkovniku sõiduk sattus varitsusele teel miilitsajaoskonda, sõdur tapeti rünnakus hoonele.

Relvastatud separatistid sisenesid Donetski lähistel asuvasse Suure Isamaasõja muuseumi ning varastasid PTRS-41 tankitõrjerelva ja kaks AK-47 koopiat.

11. mai

Donetskis ja Luhanskis toimusid nõndanimetatud iseseisvusreferendumid. Donetskis olid korraldajate sõnul 89% hääletanutest omavalitsuse poolt. Luhanskis hääletas korraldajate väitel 96,2% Ukrainast eraldumise poolt. Eelnimetatud tulemusi ei saanud sõltumatult kinnitada.

Krasnoarmiiskes avas maskides jõuk rahva pihta tule, surma sai kaks tsiviilisikut, üks tsiviilisik sai vigastada.

13. mai

20 km kaugusel Kramatorskist asuva Oktjabrski küla juures sattus sõjaväekolonn valitsusvastaste võitlejate varitsusele, kuus Ukraina sõdurit sai surma. Seitsmes sõdur suri saadud haavadesse. Ukraina kaitseministeeriumi teatel sai üks mässuline surma ja neli haavata. Hävitati üks Ukraina BTR soomustransportöör ja GAZ-66 veoauto.

Valitsusvastaste jõudude kinnitusel sai atentaadis haavata Luhanski 'rahvakuberner' Valeri Bolotov, atentaadi korraldamises süüdistati Ukraina võime.

14. mai

Ukraina president Oleksandr Turtšõnov kinnitas, et Ukraina Rahvuskaart purustas valitsusvastaste võitlejate baasi Kramatorski lähistel ja kindlustatud piirkonna Slovjanski juures. President kinnitas ka seda, et Slovjanski lähistel asuv teletorn on Ukraina kontrolli all.

Ivano-Frankivski torujuhtme plahvatust Lääne-Ukrainas nimetati Ukraina võimude poolt "terroristlikuks rünnakuks".

15. mai

Valitsusvastaste jõudude allikate kinnitusel tulistas sõjavägi Kramatorskis surnuks kolm tsiviilisikut.

Ukraina allikad teatasid kolmest valitsusvastaste võitlejate rünnakust sõjaväe eelpostidele Slovjanski ja Kramatorski piirkonnas, üks rünnakutest toimus kohalikku teletorni valvava väesalga vastu. Mässulised kasutasid rünnakutel BMD-2-sidja tulistasid automaatrelvadest.

Mai II pool

16. mai

Ukraina allikate teatel arreteerisid miilitsa ja julgeolekuteenistuse ühendatud jõud Luhanskis Kaguarmee komandöri. Nende kinnitusel viidi kinnipeetuKiievisse. Ukraina peaprokurör klassifitseerisvalitsusvastaste jõudude poolt väljakuulutatud vabariigid terroristlikeks organisatsioonideks.

Donetski linnas piiras 130 relvastatud võitlejat pataljonist "Vostok" sisse Ukraina Rahvuskaardi Ida territoriaalse juhtimiskeskuse ja käskis seesolevatel sõjaväelastel relvad maha panna. Mässajajad võtsid lõpuks territooriumi oma kontrolli alla, pärast seda kui mitmed Rahvuskaardi vabatahtlikud olid vandunud truudust Donetski rahvavabariigile. Ülejäänud väed paigutati ümber teistesse kasarmutesse. Venemeelne maakaitsevägi hõivas kindlaks tegemata arvu käsirelvi.

Kaks Ukraina sõdurit sai vigastada, kui nende baasi Harkivi oblastis ründasid valitsusvastased maakaitseväelased Donetskist.

17. mai

Üks meesterahvas lasti maha ja teine sai haavata, kui nende poolt juhitud sõiduauto läbis valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti Luhanski oblasti Jubileini külas. Juhita auto vigastas veel kahte naisterahvast.

Kramatorskis võttis vähemalt 50 relvastatud ründajat üle gaasipumpamisjaama.

Luhanski "rahvakuberner"Bolotov peeti Ukraina piirivalvurite poolt lühikeseks ajaks kinnining vabastati pärast 200 relvastatud võitleja veretut rünnakut eelpostile.

Ametivõimude väitel sai kokkupõrgetes Slovjanskit ümbritsevate Ukraina vägedega surma üks venemeelne võitleja.

18. mai

17.–18. maini tulistati Kramatorski lennuvälja paiguti miinipildujatest ja RPG-dest, toimus ka üks valitsusvastaste võitlejate rünnakukatse lennuvälja hõivamiseks. Teated hukkunutest valitsusvägede ja tsiviilelanikkonna seas puuduvad. Slovjanski isehakanud linnapea väitis, et Ukraina miinipildujatuli kahjustas ühe küla juures asuvat raudteesilda.

Stahhanovi rauasulatustehas Luhanskis katkestas töö, pärast seda, kui valitsusvastased võitlejad tulistasid ja viisid rivist välja kaks transformaatorit, katkestades seadmete elektrivarustuse. Kuus sulatusahju lülitati välja.

19. mai

Mässajate miinipildujarünnakus Ukraina positsioonidele Slovjanski lähistel Karatšuni mäe juures sai üks sõdur surma, kolm haavata. Venemaa-meelsete allikate kinnitusel said Ukraina suurtükitulest kannatada asulad Slovjanskist lõunas .

Ukraina siseministri teatel ründasid mässajad sõjaväe kontrollpunkti Donetski oblastis. Umbes 50 venemeelset omakaitseväelast saabus kümnel sõidukil ja avas tule, kuid pärast 30 minutit kestnud tulevahetust tõrjuti nad tagasi. Üks separatist sai surma, teine võeti vangi ja seitse sai haavata.

President Turtšõnov süüdistas kommunistlikku parteid koostöös separatistidest mässajajatega ja esitas Justiitsministeeriumile avalduse partei keelustamiseks.

Mariupolis toimuma pidanud rahumiiting keelustati viimasel minutil Venemaa-meelsete relvastatud gruppide ähvarduste tõttu.

Endale kuuluvast telejaamast edastatud hilisõhtuses teleesinemises kinnitas piirkonna suurärimees Rinat Ahmetov, et "selle Donetski rahvavabariigi" esindajad on sooritamas "Donbassi genotsiidi".

20. mai

Donbass Arena staadionil Donetskis peeti autosignaalide saatel nõndanimetatud Rahumarss, mille korraldajaks oli suurärimees Rinat Ahmetov. BBC Newsi ja Ukrajinska Pravda teatel ründasid mõnda sõidukit relvastatud separatistid ning inimesed relvadega hoiatasid taksojuhte, et need ei osaleks. Suurärimees Akhmetov tõotas, et "sireen heliseb üle kogu Donbassi igal hommikul, kuni rahu kehtestamiseni".

Relvastatud separatistid hakkasid ehitama Ukraina-Vene piirist 8 km kaugusele alalisi betoonist kontrollpunkte.

Mässajate jõud viisid Karatšuni mäe juures läbi veel ühe miinipildujarünnaku Ukraina vägede vastu, haavates nelja sõdurit.

21. mai

Teadete kohaselt oli valitsusvastaste jõudude kontrolli all kolmandik Donbassi valmiskomisjonidest.

Mariupolis korraldasid võitlejad piketi kahe Ukraina oligarh Rinat Ahmetovile kuluva tehase ees, kuna Ahmetov oli kutsunud üles aktsioonile separatismi vastu.

22. mai

Donetski oblastis Volnovahha juures hukkus vähemalt 16 Ukraina ajateenijat ja 32 sai haavata, kui nende kontrollpunkti ründasid relvastatud separatistid. Hiljem suri haavadesse veel üks sõdur, millega Ukraina langenute arv tõusis 17-ni.

Luhanski oblastis Rubižne lähistel asuva silla juures tõkestasid mässuliste jõud varitsusest Ukraina sõjaväekolonni. Kaks Ukraina sõdurit sai surma ja seitse haavata, samas kui separatistid teatasid seitsmest langenud võitlejast ja 16 haavatasaanust.

23. mai

Donetskist 25 km loodes asuva Karlivka küla juures tapsid valitsusvastased jõud varitsusest viis pataljoni "Donbass" ukrainlasest vabatahtlikku. Partei "Parem sektor" pressiesindaja Borislav Bereza väitel läksid tema partei võitlejad päästma lõksulangenud sõdureid. Pooled pataljoni sõduritest said haavata. Mässuliste teatel sai lahingus surma kaks nende võitlejat.

24. mai

Kaks Ukraina sõdurit sai surma, kui Slovjanski mässajate jõud ründasid linna ümbritsevat kahte kontrollpunkti miinipildujatest, RPG-dest ja käsitulirelvadest.

Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi vahel allkirjastati lepingud Uus-Venemaa föderatiivriigi (vene keeles Федеративное государство Новороссия) moodustamise kohta.

25. mai

Slovjanski lähistel hukkusid valitsusvastaste jõudude miinipildujarünnakus Itaalia ajakirjanik Andrea Rocchelli (30-aastane) ja tema Venemaa kodanikust tõlk Andrei Mironov (60).

26. mai

 Pikemalt artiklis Donetski lahing

Donetski lennujaama juures puhkes kella 13:00 ajal kohaliku aja järgi äge võitlus, pärast seda, kui varem lennujaama hõivanud valitsusvastaste jõudude võitlejad eirasid Ukraina ultimaatumit võitlejad tagasi kutsuda. Valitsusvägede poolt läbi viidud õhurünnakus kasutati muuhulgas ründekoptereid (Mi-24) ja hävituslennukeid (Suhhoi Su-25, Suhhoi Su-27 ja MIG-29). Mässajate väljatõrjumiseks kasutati Ukraina dessantväelasi. Valitsusvõimude kinnitusel hävitati üks õhutõrjekahur. Donetski rahvavabariigi allikad omakorda teatasid kahe valitsusvägede helikopteri allatulistamisest. Õhtuks võitlus vaibus ja mõlemad pooled väitsid lennuvälja olevat oma kontrolli all. Langenute arvu kohta anti umbmääraseid teateid Kohalikus surnukuuris oli 36 lahingu jooksul tapetud inimese surnukeha, neist 33 kuulusid Venemaalt pärit võitlejatele. Donetski linnapea andis teada, et kokkupõrgete tagajärjel on kohalikes haiglates 43 haavatut. Osad surnukehad toimetati külmutusautodega Venemaale.

Kell 18:00 kaotas OSCE peakorter ühenduse oma sõjaväeliste vaatlejatega idapoolses Donetskis. 29. mail võttis Donetski rahvavabariik omaks, et OSCE vaatlejad on nende käes.

27. mai

Öösel kell 3:40 ületas Novoprohhorovka (Venemaa) juures startinud mitmest veoautost, furgoonist ja muust sõidukist koosnev autokolonn Astahhovi küla (Luhanski oblast) juures Ukraina piiri ja suundus Antratsõti suunas. Pärast tulevahetust piirivalvuritega konfiskeeris piirivalve furgooni ja kaks sõidukit, mille laadungiks olid AK-47 automaadid, RPGd ja lõhkeaine. Üks relvastatud meeskodanik sai haavata.

Donetski rahvavabariigi pressiteenistus teatas igapäevase komandanditunni kehtestamisest kella 20–6.

28. mai

Ukraina sõjajõudude pressisekretäri teatel lasksid Donetski oblasti kontrollpunkti sõdurid alla Venemaal valmistatud drooni. Varem olid Donetski venemeelse sõjaväe liikmed teatanud, et olid lasknud alla Donetski kesklinna kohal lennanud Ukraina drooni.

80 Ukraina sõjaväeüksuse nr 3035 sõdurit alistus vastaspoole võitlejatele.

29. mai

29. mail tulistati Slovjanski lähistel alla valitsusvägede transpordikopter Mi-8. Hukkus vähemalt 12 Ukraina sõjaväelast, teiste seas Ukraina Rahvuskaardi kindralmajor Sergi Kultšitskõi.

Luhanski oblastis pani 20 rahvuskaardi liiget relvad maha. Tegevuse käigus sai haavata üks venemeelne võitleja.

Harkivi oblastis Izjumi lähistel sattus Ukraina sõjaväekolonn Donetski rahvavabariigi võitlejate varitsusse. Granaadiheitja tabamuse saanud veoautos KAMAZ hukkus üks Ukraina sõjaväelane, kaks said haavata.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Kiievi esindus teatas, et kaotas õhtul umbes kella 19:00 ajal ühenduse oma teise vaatlejate grupiga. Luhanskis baseeruv neljast välisriikide kodanikust ja ühest Ukraina abilisest koosnev grupp peeti relvastatud võitlejate poolt kinni Luhanskist 100 km kaugusel põhjas asuvas Sjevjerodonetskis. Slovjanski valitsusvastaste jõudude rühmitus teatas, et OSCE vaatlejad on nende juures ning nad võidakse varsti vabaks lasta. Ukraina Julgeolekuteenistuse andmetel on 29. mail toimunud OSCE vaatlejate kinnipidamise taga vene kasakate struktuurid.

Venemeelne väesalk pataljon Vostok võttis coup d'état' käigus oma kontrolli alla Donetski rahvavabariigi peakorteri ja tekitas mässuliste seas kaose.

30. mai

Ukraina piirivalveameti teatel löödi Luhanski oblasti idaosas öösel tagasi VF poolt lähtunud relvastatud rünnak. 29. mail hakkasid relvastatud isikud Venemaa poolel kogunema, kontrollpunktist mitte eriti kaugel, ja paigaldasid mitmeid tõkkeid. Piirivalve eelposti ümbritses ühtekokku 300 relvastatud inimest. Kell 00:30 avasid nad automaatrelvadest ja granaadiheitjatest Ukraina piirivalvurite suunas tule. Riigi piirivalvurid vastasid tulele. Üks piirivalvur sai šrapnellist vigastada. Samal ajal nähti kohta, kust tuli avati, saabumas vähemalt nelja kiirabiautot.

Samal ööl võtsid piirivalvurid kinni kolm VF poolt piiri ületanud autot. Üks autodest, Mercedes Vito, pidi oletatavasti saatma piiripunkti mõnevõrra hiljem saabunud kahte GAZelle kaubikut. Lõpptulemusena leidsid piirivalvurid 27 AK-47 automaati, kaks püstolit, neli kuulipildujat, viis granaadiheitjat, viis snaiper vintpüssi ja 84 kasti laskemoona ja granaatidega. GAZelle reisijate seas oli ka naisterahvas, kellel oli kaasas 10 000 dollarit. Piirivalve pidas kinni kokku 13 inimest.

Ukraina julgeolekuteenistus teatas Venemaa päritolu drooni Orlan-10 allatulistamisest Ida-Ukrainas 28. mail.

31. mai

Donetski rahvavabariigi esimees Deniss Pušõlin teatas 31. mail, et hukkus 6 ülestõusnut, kes olevat püüdnud lennuvälja tagasi vallutada, et saada kätte oma varem lahingus hukkunud seltsimeeste surnukehad. "Nad surid, püüdes võtta tagasi Ukraina lennujaama ja meie poisid püüdsid neid tagasi võtta," ütles Pušilin. Valitsusvägede teatel oli siiski tegemist kahe uue rünnakuga lennuvälja territooriumit valvavate sõjaväelaste vastu. "Kella viie ja seitsme ajal hommikul toimus kaks rünnakukatset Donetski lennujaamale. Illegaalsed sõjaväestatud jõud üritasid vallutada lennujaama, mõlemad rünnakukatsed löödi aga terrorismivastaste jõudude osaks olevate dessantväelaste poolt tagasi," teatas sõjaväe pressesindaja uudisteagentuurile Interfax-Ukraine.

Krasnõi Lutši juures toimunud kokkupõrkes piirivalvuritega sai 2 separatisti surma; neli haavatud piirivalvurit toimetati hospidali.

Luhanski Leninski rajoonis hõivasid relvastatud separatistid laskemoonatehase.

Relvastatud võitlejad hõivasid Sjevjerodonetski lennujaamast kümme turvasõidukit ja pantvangistasid kaheksa turvatöötajat. Seitse turvatöötajat lasti hiljem vabaks, pärast seda, kui neid oli kuulatud üle nende oletatava seotuse kohta parteiga "Parem sektor" .

Juuni

Juuni I pool

1. juuni

Teadete kohaselt on konflikti algusest saadik valitsusvastaste jõudude poolt võetud vangi ja pantvangi umbes 200 inimest.

Endine Mariupoli rahandussekretär valiti linnanõukogu ette kogunenud venemeelse rahvamassi poolt "rahva linnapeaks".

Thorezis said RPG rünnakus tugevasti kannatada Ukraina julgeolekuteenistuse ametiruumid.

2. juuni

Paarikümne kilomeetri kaugusel Venemaa Föderatsiooni piirist asuvas Luhanskis ründas kuni 500 miinipildujate, granaadiheitjate, automaatide ja muude relvadega relvastatud separatisti linna edelaserval asuvat piirivalve juhtimiskeskust, vähemalt 5 ründajat sai surma, 8 haavata. Vastaspoole võitlejatelt ja elumajadest lähtunud snaipritulest sai haavata vähemalt üksteist piirivalvurit, neist neli raskelt. Piirivalvuritele tuli appi lennuvägi, mis suutis hävitada kaks miinipilduja laskepesa, kaks mässajat hukkus. Pärast 20–30 minutit kestnud vaherahu, mille jooksul veeti ära langenud ja haavatud, lahing jätkus. OSCE 4. juunil avaldatud teate kohaselt oli olukord Luhanskis pingeline. Võitlus valitsusvastaste jõudude ja keskust kaitsvate piirivalvurite vahel vaibus pärast 17 tundi kestnud tulevahetust.

Luhanski haldushoones toimus kuni 3 plahvatust, milles hukkus kinnitamata andmetel vähemalt kaheksa inimest, teiste seas Luhanski rahvavabariigi tervishoiuminister. OSCE vaatlejate teatel sai hoone kolm raketitabamust (õhusõidukilt välja tulistatud mittejuhitavate rakettidega). Uudisteagentuuri RT väitel olevat OSCE kinnitanud, et Ukraina õhujõud tulistasid kolme lennurünnaku ja viie kopterirünnaku ajal Luhanskis välja üle 150 raketi ning pommitasid ka haldushoonet.

Moskvas teatas kaitseministeerium manöövrite korraldamisest Lääne sõjaväeringkonnas, milles katsetatakse ka suure täpsusega Iskander tüüpi maa-maa rakette.

3. juuni

OSCE Ukraina erimissiooni teatel pole 2. juuni (kell 18:00 kohaliku aja järgi) seisuga õnnestunud taastada ühendust 4 Donetski grupi ja 4 Luhanski grupi vaatlejaga, kellega oldi viimati ühenduses vastavalt 26. ja 29. mail.

Slovjanskis ja linna lähistel puhkesid valitsusvastaste võitlejate ja valitsusvägede vahel ägedad lahingud, kaasatud oli lennuvägi. Võitluses sai kaks sõdurit surma ja 42 haavata, surma sai ka vähemalt kümme separatisti, 12 separatisti sai haavata. Terroristid tulistasid alla kaks valitsusvägede Mi-24 helikopterit.

Teel Izjumist Slovjanskisse sattus rünnaku alla Ukraina sõjaväekolonn; üks sõjaväelane sai surma, kolmteist haavata. Kramatorski lähistel Semenivkas purustas armee valitsusvastaste võitlejate rajatud teetõkked.

Ukraina peaprokuröri kohusetäitja teatas Kiievis antud pressikonverentsil, et aprillis alanud kokkupõrgetes Kremli poolt toetatud mässajatega on Luhanski ja Donetski oblastites saanud surma 181 inimest, teiste seas 59 sõjaväelast. Vigastatuid olevat 239.

Terrorismivastase operatsiooni pressiesindaja teatas, et Ukraina julgeolekujõud on ainuüksi Donetski oblastis neutraliseerinud üle 300 võitleja.

4. juuni

Ukraina valitud president Petro Porošenko kohtus hommikul Poolas Barack Obamaga.

Pärast päevi kestnud ägedaid lahinguid hõivasid separatistid Luhanski oblasti idaosas piirivalve baasi. Luhanskis loovutasid valitsusväed vastaspoole võitlejatel oma baasi pärast 10 tundi kestnud lahingut ja lahingumoona otsalõppemist. Võimude kinnitusel said lahingus surma kuus vastaspoole võitlejat, kolm valitsusvägede sõdurit sai haavata.

Presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnovi teatel alustati idapiiri sulgemist, eesmärgiga hoida ära relvade ja võitlejate liikumine Ukrainasse.

Pärast ägedaid lahinguid hõivasid valitsusväed Slovjanskist kirdes asuva Krasnõi Lõmani linna. Lahingutes tabamusi saanud haiglas sai mitu inimest haavata. Separatistid tõmbusid tagasi oma Brusõvka küla lähistel asuvasse tugipunkti (Slovjansk-Krasnõi Lõman tee), kus neil on kaevikute võrgustik ja mitmed punkrid.

Mässulised hõivasid Sverdlovskist idas asuva Tšervonopartõzanski piirivalvurite baasi (80 km Luhanskist).

"Terrorismivastase operatsiooni" läbiviimise alal vigastati veejuhet, veeta jäid Družkivka, Dzeržõnsk, Kostjantõnivka ja Kramatorsk.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove teatas, et Venemaa mitteregulaarjõud ning Venemaa poolt toetatud ja rahastatud jõud on idapoolses Ukrainas väga aktiivsed ning et "see peab lõppema".

5. juuni

Ukraina piirivalve teatas, et lõi tagasi samaaegselt nii Venemaa kui Ukraina poolt lähtunud rünnaku oma "Marõnivka" piiripunktile. Viis piirivalvurit sai haavata; purustati kolm mässuliste veoautot ja üks soomustransportöör. Ukraina kinnitusel tõmbusid separatistid pärast õhurünnakut ja maapealse abiväe saabumist tagasi Venemaale. Ukraina siseministeeriumi teatel sai surma vähemalt 15 venemeelset separatisti. Ukraina sulges kaheksa idapiiril asuvat piiripunkti. Vene meedia väitel kaotas Ukraina valitsus Luhanski oblastis kontrolli enam kui 130 km pikkuse piirilõigu üle Venemaaga.

Krasnõi Lõmani linnavalitsuse hoonele heisati taas Ukraina lipp.

Ukraina väed tõid Slovjanskit ja Kramatorskit ümbritsevate kontrollpunktide tugevdamiseks kohale tankid T-64. Terroristid on võtnud kasutusele tankitõrjerelvad.

Venemaa president Vladimir Putin kohtus esimest korda pärast Krimmi okupeerimist silmast silma Lääne liidriga – Putin kohtus Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama tollitsoonis David Cameroniga. President Obama andis Venemaale ühekuise tähtaja võitlejate ja relvade voolu peatamiseks Venemaalt Ukrainasse.

6. juuni

Ukraina valitud president Petro Porošenko osales koos teiste riigipeadega Prantsusmaal D-päeva 70. aastapäeva tähistamisel; eelnevalt oli tal umbes 15 minutit kestnud jutuajamine Angela Merkeli ja Vladimir Putiniga.

Jätkusid võitlused "Marõnivka" piiripunkti juures, kus öistes valitsusvägede õhurünnakutes hukkus 16 mässajat. Idapiiril langesid mõned piiripunktid mässuliste kätte. Mässajate väitel on nende kontrolli all 150–200 km Ukraina-Venemaa piirist.

Slovjanski kohal süttis MANPADSi (väidetavalt Verba, Venemaa uusim õhutõrje relv) tabamusest Ukraina õhujõudude lennuki parempoolne mootor. Alul väideti, et tegemist oli transpordilennukiga (An-26), hiljem võeti omaks, et tegemist oli Antonov An-30B luurelennukiga. Andmed hukkunute ja vigastatute kohta on vastukäivad.

Slovjanski äärel olevas valitsusvägede kontrollpunktis sai üks erivägede sõdur miinipildujarünnakus surma. Kinnitamata andmetel on valitsusväed alustanud tankirünnakuid.

7. juuni

Petro Porošenko inaugureeriti presidendiks.

Kreml andis FSB-le käsu võtta meetmeid Ukraina-Venemaa piiri kaitsmiseks, takistamaks inimeste illegaalset liikumist üle piiri.

Valitsusvägede pataljoni Azov komandöri teatel ületas Ukraina piiri Taganrogi suunast tulnud sõidukite kolonn, mis koosnes kuuest veoautost KAMAZ, kuuest soomustransportöörist ja järelveetavast kahurist. Veoautod suundusid Thorezi, soomukid jõudsid Snižnesse.

Atentaadis ühele Donetski rahvavabariigi liidritest Deniss Pušõlinile sai surma Pušõlini abi.

9. juuni

Terroristide teatel asuvad nende poolt 26. ja 29. mail kinni peetud OSCE vaatlejad Luhanski oblastis Sjevjerodonetskis.

Luhanski oblastis tõrjus piirivalve relvastatud rünnaku oma piiripunktile (Krasnodonist idas).

10. juuni

Ametivõimude teatel sai ööl vastu 10. juunit Kramatorski sõjalennuväljale toimunud umbes 3 tundi kestnud terroristide rünnakus esialgsetel andmetel surma ligikaudu 40 terroristi.

President Petro Porošenko andis korralduse humanitaarkoridoride moodustamiseks Ida-Ukrainas, mis looksid vajalikud tingimused tsiviilisikutele, kes soovivad konfliktipiirkondadest lahkuda.

Donetski oblasti kohtumeditsiinibüroo andmetel on relvastatud konflikti jooksul registreeritud 175 hukkunut.

11. juuni

Valitsusvastaste võitlejate rünnakus Luhanski lennujaamale lennuvälja kaitsvate dessantväelase seas kaotusi polnud, ründajate kaotused on teadmata.

Tervishoiuministeeriumi kinnitusel on kriisi jooksul Luhanski ja Donetski oblasti tervishoiuasutuste surnukuurides registreeritud 270 surnukeha, neist 14 on surnud haigustesse.

ITAR-TASSi teatel pöördus (Ukraina prokuratuuri määratluse kohaselt) terroriorganisatsioon Luhanski rahvavabariik Venemaa ja veel 14 riigi poole palvega tunnustada ühenduse iseseisvust. Pöördumine saadeti veel Armeenia, Valgevene, Kasahstani, Hiina, Serbia, Venezuela, Kuuba ja Nicaragua valitsustele.

Donetski oblastis peeti kinni üks «Vene õigeusu armee» liidritest.

12. juuni

Lahingutank T-64

Ukraina siseminister Arsen Avakovi teatel sisenes läbi mässuliste poolt kontrollitava kontrollpunkti üle Venemaa piiri Ida-Ukraina Luhanski oblastisse kolm Venemaa nõukogudeaegset T-72 lahingutanki (hiljem väideti, et tegemist oli tankidega T-64BV) ja soomustehnika, mida hiljem nähti Snižnes. President Porošenko pressiesindaja ütles, et presidendi sõnul olevat tankide sisenemine Ukrainasse "vastuvõetamatu". Valitsusvägedel õnnestus hävitada mõned kolonnis olnud sõidukid, neli Ukraina sõjaväelast sai surma, 31 haavata. NATO avaldas 14. juunil satelliidipildid ja tõendusmaterjali VF soomustehnika sisenemise kohta Ukraina territooriumile.

Gruusias viibiv Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso teatas telefonivestluses Petro Porošenkoga, et Euroopa Liit on valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Ukrainaga Brüsselis 27. juunil.

Rahvuskaart teatas Mariupoli isehakanud «rahvalinnapea» kinnipidamisest.

Valitsusväed lõid tagasi relvastatud võitlejate rünnaku kontrollpunktile Luhanski oblastis Kreminna linna lähistel.

Järjekordse atentaadi käigus, mis korraldati ühele Donetski rahvavabariigi liidritest Deniss Pušõlinile, lasti Donetskis hilisõhtul õhku Pušõlinile kuuluv sõiduk. kaks inimest hukkus, kaks sai vigastada, Pušõlin ei viibinud sõidukis.

13. juuni

Valitsusväed alustasid varahommikul kell 4.50 kohaliku aja järgi rünnakut separatistidest mässajate vastu Mariupoli sadamas ja linnas. Teadete kohaselt hukkus viis venemeelset separatisti, vähemalt neli valitsusvägede võitlejat sai vigastada. Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja Aasovi mere kaldal asuvale sadamale taas Ukraina riigilipud. Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta. Valitsusväe hävitasid ühe mässajate soomustransportööri ja vangistasid umbes 30 terroristi.

President Porošenko andis Donetski oblasti valitsuse juhile Sergi Tarutale korralduse viia oblasti juhtimine ajutiselt üle Mariupoli.

ITAR-TASSi teatel ületas Rostovi oblasti Kuibõševo rajoonis Millerovo küla juures Venemaa piiri kaks Luhanski oblastist tulnud soomustransportööri. Väidetavalt olevat üks soomuk ületanud piiri ja rikki läinud, teine soomuk olevat appi tulnud ja rikkiläinud soomuki meeskonna üle piiri tagasi toimetanud.

Donetski terroristide liider Pušõlin teatas Venemaa telekanalile Russia-24 antud intervjuus, et [12. juunil] Ukrainasse sisenenud tankid on Donetskis, kuid olevat "kohatu küsida", kust need tankid pärit on.

Mõkalejevist pärit Ukraina dessantväelased sattusid Donetski oblastis Venemaa piiri lähedal mässuliste varitsusele, kaks dessantväelast sai surma, 25 haavata.

Venemaa meedia teatel heitis Ukraina sõjavägi Slovjanski lähistel asuvale külale valge fosforiga süütepomme, mille kasutamine on ÜRO tavarelvastuse kohta käiva konventsiooniga keelatud. Väite kinnituseks näidati videot 2004. aasta Iraagi sündmustest.

Venemaa armee Mi-35 helikopter lendas Ukraina õhuruumi rikkudes üle Ukraina sõjaväekolonni, toimus tulevahetus.

Kakskümmend automaatrelvadega relvastatud võitlejat võttis üle Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone Krasnodonis.

14. juuni

 Pikemalt artiklis Iljušin Il-76 allatulistamine

Ukraina õhujõudude Il-76

Separatistid lasksid öösel Luhanski lähistel alla valitsusvägede transpordilennuki Il-76. Vägesid ja varustust vedav lennuk oli maandumas linna lennuväljale. Hukkusid kõik 49 pardal olnud inimest. Tegemist on arvatavalt suurima inimkaotusega, mida valitsusväed on kriisi ajal ühes rünnakus kandnud. Ukraina president Petro Porošenko kuulutas 15. juuni leinapäevaks.

Donetski rahvavabariigi pressiesindaja teatel lasksid nende võitlejad Gorlivka lähistel alla valitsusvägede Su-24 pommitaja.

Lennuõnnetusest teadasaanud meeleavaldajad ründasid Kiievis Venemaa saatkonda, purustati saatkonna aknaid ja autosid, saatkonnalt rebiti maha Venemaa lipp. Ukraina välisministri kohusetäitja Andri Deštšõtsja poolt kaamerate ees saatkonna ees meeleavaldajate rahustamiseks öeldu ("jah, Putin on huilo, jah") põhjustas rahvusvahelise diplomaatilise skandaali.

Ukraina piirivalveteenistuse teatel hukkus Mariupoli lähistel viis piirivalvurit, seitse sai haavata.

Ukraina õhujõud teatasid kahe mässuliste kontrollpunkti hävitamisest Luhanski-Stantšino piirkonnas.

Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu pressiesindaja kinnitas Ukraina väidet, et riigi idaosas vastaspoole poolt kasutatavad tankid on tulnud Venemaalt; satelliidipiltidel saadud andmete põhjal toetas väidet ka NATO; lisaks oli kolme T-64 tankiga Ukraina piiri ületanud kolonnis seitse raketiheitjat Grad ja muud sõjatehnikat.

15. juuni

Kiievi keskväljakul toimus umbes poole tuhande osavõtjaga leinamiiting eelmisel päeval lennuõnnetuses hukkunute mälestuseks.

Raketiheitja rünnakus valitsusvägede positsioonidele purustati kaks poodi, bussijaam, haigla ja mitu hoonet. Valitsusvägede teatel oli teadmata arv hukkunuid, samas kui vastaspoole teatel olid laskjateks hoopis valitsusväed, kolm tsiviilisikut sai surma.

Donetski võitlejad teatasid kaheksa Ukraina dessantlase vangistamisest.

Juuni II pool

16. juuni

Venemaa katkestas gaasitarned Ukrainale.

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär Andri Parubi kinnitusel on venemeelsete võitlejate ridades 15 000–20 000 võitlejat, kellest enam kui pooled on saabunud Venemaalt. “Meil tuleb teha tegemist sellega, et tuuakse sisse Venemaa okupante ja relvi ja võitlejaid”, ütles ta. Parubi andmetel on separatistide ülesandeks "tekitada tsiviilelanikkonna seas võimalikult suuri kaotusi". Rahvuslik Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu andis valitsusele korralduse viia "riiklikule julgeolekule olemasoleva ohu tingimustes" läbi Venemaa-Ukraina piiri ühepoolne demarkeerimine.

Donbassi omakaitseväe komandör Igor Girkin kinnitas Komsomolskaja Pravdale, et Donetski separatistid ei suudaks ilma Venemaa "kiire, otsustava" sõjalise abita pidada vastu kauem kui kuu.

Õhtul sooritas Ukraina õhujõudude hävitaja väidetavalt õhurünnaku Gorlivkas separatistidest võitlejate valduses olevale hoonele.

Donetski piirkondliku andministratsiooni pressiteenistus teatas kuue inimese surmast kokkupõrgetes Kramatorskis.

Öösel tulistati hiljuti valitsusvägede poolt hõivatud Štšastja linna väidetavalt Grad raketiheitjast.

17. juuni

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja (URJKN)kinnitas, et Ukraina on viinud "viimase 24 tunni jooksul läbi sarja edukaid operatsioone", et taastada kontroll Ukraina-Venemaa piiri üle, mille käigus "neutraliseeriti umbes 80 võitlejat". Ta teatas ka seda, et eelmisel päeval oli riigipiiri juurde ja Donetski oblasti asustatud piirkondadesse paigutatud Ukraina rahvuskaardi väitlejad.

Ukraina armee pressiesindaja kinnitas, et "Luhanski piirkonna idaosas" tappis ja haavas Ukraina üksus 30 meest suurest võitlejate kolonnist".

Luhanski lähisel Metallisti külas sai surma kaks Venemaa ajakirjanikku. Hiljem teatati, et üks neist oli sisenenud Ukrainasse illegaalselt. Hukkus ka neli valitsusvägede sõdurit pataljonist "Aidar".

Ukraina parlamendiliige ja endine kaitseminister kindral Oleksandr Kuzmuk teatas, et umbes 900 raske soomustehnikaga varustatud võitlejat tungis Venemaalt Ukrainasse, piirkonnas, mida kaitses 100 Ukraina piirivalvurit.

18. juuni

Pärast telefonivestlust Vladimir Putiniga teatas president Petro Porošenko lühiajalise vaherahu kehtestamisest, mille jooksul terroristid saaksid kas relvad maha panna või naasta Venemaale. Presidendi pressiesindaja teatel kuulutatakse vaherahu välja lähitundidel või -päevadel. Vastaspoole esindajad teatasid, et pole vaherahu kehtestamisest huvitatud.

USA saadik OSCE juures mõistis hukka Venemaa soovi puudumise peatamaks relvade ja võitlejate voolu Ida-Ukrainasse.

Ukraina kaitseministeeriumi allikate teatel tapsid valitsusvastased jõud Luhanskist põhjast asuvas külas 18 Ukraina sõdurit. Veel kümme sõdurit jäi kadunuks.

Ukraina armee pressiesindaja teatel vigastasid mässulised Slovjanski lähistel Ukraina T-64B tanki; hävitati mitmed mässuliste tulepesad, mitmed mässulised said surma või haavata.

ÜRO poolt sel nädalal avaldatud hinnangul on Ukrainas alates 7. maist hukkunud vähemalt 356 inimest, sealhulgas 257 tsiviilisikut.

19. juuni

Donetski oblastis Jampili asula juures puhkes suurem lahing, kui varem Krasnõi Lõmanis positsioonidel olnud mässajad püüdsid tungida läbi armee piiramisrõnga ja põgeneda Siverski suundas. Teadete kohaselt kasutati mõlemal poolel soomukeid ja tanke.

Mässuliste komandöri Igor "Strelkov" Girkini sõnul kasutavad valitsusväed suurtükiväge, tanke ja ründelennuväge; samas kui armee esindaja kirjeldas operatsiooni järgmiselt "Käimas on suur lahing, mis ületab jõudude suuruselt ja ulatuselt kõike senitoimunut." Hiljem ütles Girkin Komsomolskaja Pravdale antud intervjuus, et Siversi garnisoni rünnati ka lõunast tankivägedega ning et öö saabumisel võivad nii Jampil kui Siversk langeda valitsusvägede kätte, Girkin võrdles olukorda 1941. aastal toimunud Bresti kindluse piiramisega. Kaitseministeeriumi esindaja teatel hukkus Krasnõi Lõmani lähistel peetud võitluses 12 valitsusvägede võitlejat, 25 sai vigastada. Valitsusjõudude teatel hukkus piirkonnas umbes 300 separatisti, seda arvu ei saa kinnitada sõltumatute allikate alusel. Donetski maakaitseväe esindaja kinnitas, et mässulised lasksid Jampili lahingus alla valitsusvägede lennuki Su-25.

"Terrorismivastase operatsiooni" käigus vabastasid valitsusväed separatistidest Jampili ja Kirovski asulad.

Ukraina kinnitas 4 Ukraina sõduri hukkumist ja 30 haavatasaamist võitluses Slovjanski lähistel.

20. juuni

President Petro Porošenkol oli sel nädalal juba teine telefonivestlus Vladimir Putiniga, pärast mida ilmusid Ukraina meedias teated president Porošenko 15-punktilisest rahuplaanist, mis avaldati õhtupoolikul. Pakuti välja 10 km laiuse puhvertsooni loomine Venemaa-Ukraina piirile ning separatistidele ja Venemaa võitlejatele lahkumiseks koridoride võimaldamine. Kooskõlas varem avaldatud rahuplaaniga kuulutas Porošenko välja 7-päevase relvarahu.

Teadete kohaselt ei ole Venemaa poolt lähtuv sõnatehnika (raketiheitjad, rasked soomusmasinad jms) sisenemine Ukrainasse lakanud. Venemaa piiri ületanud soomustehnika kolonn tungis Donbassi piirkonda ja jõudis välja Gorlivkani. Kolonnis olid vähemalt kaks T-64B tanki, viis soomustransportööri ja mõned Grad raketiheitjad. Üks soomustransportöör peeti valitsusvägede poolt kinni ning kaitseministeeriumi teatel leiti sõiduki juurest dokumendid, mis kinnitavad sõiduki kuulumist Venemaale.

Piiriäärsetes kokkupõrgetes on hukkunud 7 valitsusvägede võitlejat. NATO teatel on Venemaa taasalustanud vägede koondamist Ukraina piiri äärde.

Luhanski oblasti teedel liiguvad suured soomustehnikat vedavad sõjaväekolonnid.

OSCE teatel õnnestus neil 18. juunil taastada ühendus kahe vaatlejate grupiga, kellega kaotati ühendus mai lõpul. Organisatsiooni esindajate poolt Viinis ja Kiievis tehtud avalduste kohaselt on vaatlejad elus, neile pole viga tehtud ning nad pole väga halbades tingimustes.

ÜRO põgenike ülemkomissari pressiteenistuse teatel on alates konflikti algusest piirkonnast lahkunud 38 000 Krimmi ja Ida-Ukraina elanikku.

Välisministrid Lavrov ja Klimkin arutasid telefonivestluses president Porošenko rahuplaani, keskendudes iseäranis piiriga seotud küsimustele.

21. juuni

NATO teatel kuulutas Venemaa Föderatsioon Kesk-Venemaal välja sõjaväe üldmobilisatsiooni.

Vaatamata valitsuse poolt väljakuulutatud ühepoolsele relvarahule, jätkusid rünnakud mitmetes kohtades, eriti kolmes piirivalve eelpostis Donetsk ja Luhanskis. Umbes 80 Ukraina piirivalvurit aeti nende positsioonilt minema ning nad põgenesid üle piiri Venemaale, kuus neist said haavata. Kahe haavatu seisund oli kriitiline. Haavatud sõdurid naasid kodumaale, kuid ülejäänud ukrainlased peeti kinni ja kuulati üle. Ukraina positsioone pommitati ka Kramatorskis, Karatšuni mäe juures ja Amvrossijivkas. Ukraina poolel hukkunuid polnud.

22. juuni

Luhanski valitsusvastased separatistid kinnitasid Ukraina soomussõidukite kolonni hävitamist Milove asulas, Ukraina-Venemaa piiril. Separatistid kinnitasid, et hävitasid kaks tanki ja hõivasid mõned soomustransportöörid.

23. juuni

Pärast Barack Obama ja Vladimir Putini vahel peetud kõnelusi jõudsid Donetski ja Luhanski vabariikide esindajad Ukraina, Venemaa ja Euroopa esindajatest läbirääkijate vahendusel peetud kõnelustel kokkuleppele kahepoolse relvarahu väljakuulutamise suhtes kuni 27. juuni hommikuni. Separatistid lubasid vabastada ka nende poolt vangistatud OSCE vaatlejad.

Valitsusvägede käes olevat Luhanski lennujaama piiravad valitsusvastased võitlejad olid valmis ründama rajatisi.

24. juuni

Pärast seda, kui separatistid olid nõustunud järgima president Petro Porošenko poolt välja 20. juunil välja kuulutatud relvarahu, mis kestab kuni 27. juuni hommikul kella kümneni kohaliku aja järgi, palus Venemaa president Vladimir Putin teisipäeval Venemaa parlamendi ülemkojal tühistada talle enne Krimmi annekteerimist antud seaduse, mis lubanuks Venemaal kasutada Ukraina territooriumil sõjaväge. Putin hoiatas siiski selle eest, et tema otsus ei tähenda seda, et Venemaa ei kaitse Ukrainas elavaid venemeelseid ukrainlasi ja etnilisi venelasi.

Hoolimata kehtestatud relvarahust tulistati Slovjanski lähistel separatistide poolt raketiheitjaga alla valitsusvägede Mi-8 helikopter. Hukkusid kõik pardalolnud 9 inimest. Väidetavalt hukkus Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksander Borodai teatel Slovjanskis, Snižnes ja Slovjanski lähedases külas valitsusvägede rünnakute läbi viis inimest.

Donetski ja Luhanski rahvavabariik teatasid OSCE-le, et määrasid oma esindaja läbirääkimisteks Ukraina valitsusega.

Väidetavalt teatas Donetski rahvavabariigi liider Alexander Borodai Twitteri kaudu, et Donetski ja Luhanski vabariikide parlamendid on kiitnud heaks vabariikide ühinemise.

25. juuni

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles Brüsselis enne NATO välisministrite kohtumist, et puuduvad märgid selle kohta, et Venemaa järgiks Ukraina suhtes võetud kohustusi ning et Venemaa on alustanud uut tüüpi sõda. Kohtumise järel kinnitas Rasmussen, et osalenud välisministrid ja USA riigisekretär "vaatavad uuesti üle" (review) suhted Venemaaga ja otsustavad, mida teha järgmisena. USA riigisekretär John Kerry kinnitas, et Venemaa president peab kinnitama toetust rahu saavutamisele Ida-Ukrainas mitte sõnade, vaid tegudega.

Ukraina allikate teatel maandus Millerovo lennuväebaasis MiG-29 reaktiivhävituslennukite eskadron.

Ukraina presidendi Petro Porošenko, Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi François Hollande'i ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel toimus neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. Associated Pressi teatel nõustusid kolmapäeval (25. VI) Venemaa, Ukraina, Prantsuse ja Saksamaa liidrite vahel toimunud telefonivestluses kõik vestluses osalejad sellega, et Ida-Ukrainas vangistatud OSCE vaatlejad tuleb viivitamatult vabastada.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja president Porošenko sõnul on separatistide poolt relvarahu rikkumise tõttu hukkunud 18 inimest, 27 on saanud haavata. Eelmisel päeval teatas president, et ei välista separatistide tegevuse tõttu relvarahu varasemat lõpetamist. Kolme relvarahu kehtimise päeva jooksul oli valitsusvägede vastu toimunud vähemalt 44 rünnakut.

Dmõtro Tõmtšuki teatel ründasid separatistid Antratsõti juures valitsusvägede kontrollposti.

Ukraina relvajõudude kindralmajori teatel leiti Slovjanski lähistel asuva järve põhjast sadu terroristide surnukehi, võimalik et tegemist oli vene palgasõduritega.

Ukraina kaitseministri kohusetäitja teatel on terroristid relvarahu ajal vabastanud 10 vangi. "Terrorismivastase operatsiooni" läbiviimise ajal olevat hukkunud 142 sõjaväelast.

Donetski rahvavabariigi ülemjuhataja Igor "Strelkov" Girkin avaldas kolm tingimust, mille puhul omakaitseväelased on nõus istuma läbirääkimiste laua taha.

Väidetavasti püüdsid ööl vastu 25. juunit Luhanski oblastist Venemaale naasta Ukrainas võidelnud Venemaa kodanikud. Alul vene piirivalve peatas nad, järgmisel katsel tulistati sõidukit, mida nad kasutasid.

26. juuni

Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel esinenud Ukraina president Petro Porošenko teatas muuhulgas ka seda, et relvastatud isikud hoiavad pantvangis 174 inimest.

Luhanski rahvavabariigi liider Bolotov avaldas Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei peasekretärile Gennadi Zjuganovile tänu humanitaarabi ja rahalise toetuse eest.

Donetski lähistel asuva valitsusvägede kontrollpunkti juures toimunud tulevahetuses hukkus üks separatist. Ukraina Ülemraada esimees Oleksandr Turtšõnov ütles, et Ukraina eriteenistused teavitasid teda korrapäraselt Venemaa relvajõudude pealetungi täpsest ajast Krimmile. Ta ütles ka seda, et vastupanu puudumine Krimmi annekteerimisele vene vägede poolt oli seotud Ukraina relvajõudude mittevalmisolekuga vaenlasele vastu astuda.

27. juuni

Separatistid vabastasid Donetski äärelinnas varastel öötundidel neli Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vaatlejat, kes olid vangistatud 26. mail. Vaatlejad on pärit Eestist, Šveitsist, Taanist ja Türgist. Ülejäänud nelja vangistatud OSCE vaatlejat hoitakse väidetavalt vangistuses Luhanski oblastis.

President Porošenko kirjutas alla Ukraina assotsiatsioonilepingule Euroopa Liiduga.

Terroristid ründasid öösel valitsusvägede positsioone Kramatorski juures, Karatšuni mäel ja Slovjanski lähistel.

Kramatorski juures toimunud rünnakus kasutasid terroristid 8 vene tanki ja miinipildujaid. Valitsusväed hävitasid ühe tanki ja hõivasid teise tanki. Hukkus 4 valitsusvägede sõdurit, 5 sai haavata.

Hommikul kella 5:10–5:50 vahel toimus terroristide tankirünnak valitsusvägede sõjaväebaasile Artemivski juures, valitsusvägede poolel kaotusi polnud, hõivati mässuliste tank. Kaitseministeeriumi teatel oli valitsusvägede poolt mässuliste käest üle võetud tank olnud arvel Budjonnovski sõjaväeosas nr 205, sõiduki aku oli valmistatud Peterburis.

Õhtul anti teada relvarahu pikendamisest 3 päeva võrra (72 tundi).

28. juuni

Separatistid tulistasid väiketulirelvadest ja miinipildujatest Slovjanski lähistel asuvat valitsusvägede kontrollpunkti, kolm Ukraina sõdurit sai surma, neli sõdurit sai haavata. Luhanski oblastis sai mässuliste rünnakutes surma 2 ja haavata 8 valitsusvägede sõdurit.

Öösel tulistasid terroristid miinipildujatest valitsusvägede positsioone Kramatorski lennuväljal ja veel kahte valitsusvägede kontrollpunkti, valitsusvägede poolel hukkunuid polnud.

Ukraina julgeolekuteenistuse töötajatel õnnestus pidada kinni üks Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste korraldajate, GRU alampolkovnik Igor Bezleri abilistest, hüüdnimega "Tšehh" ("Чех"). Julgeolekuteenistus esitas ka tõendeid Venemaa osaluse kohta Ukrainas toimuvas.

Vabastati veel neli mässajate käes vangis olnud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vaatlejat.

ÜRO hinnangul on alates aprilli keskpaigast Ida-Ukraina kokkupõrgetes hukkunud enam kui 420 inimest.

29. juuni

Ukraina presidendi Petro Porošenko, Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi François Hollande'i ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel toimus järjekordne neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. Vestluses osalejad leppisid kokku korrata samas formaadis vestlust ka 30. juunil.

Valitsusväed tulistasid Luhanski oblastis Venemaa piiri lähedal alla vene päritolu pisidrooni ZALA 421-08.

30. juuni

Donetskist 15 km kaugusel põhjas asuva Avdijivka küla juures sattus tule alla Venemaa riikliku telekanali Pervõi Kanal võttegrupp. Operaator Anatoli Kljan sai surmava kuulitabamuse kõhtu.

Prantsusmaa presidendiameti teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kaks tundi kestnud neljapoolsel telefonikonverentsil kokku teha tööd rahu pikendamise ja tõhusa piirikontrolli kehtestamise nimel. Vladimir Putin andis loa OSCE vaatlejate tegutsemiseks Venemaa-Ukraina piiril, kuid avaldas ka soovi arutleda relvarahu pikendamise üle.

Hiljem kohtus Porošenko Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu liikmetega, kes soovitasid relvarahu mitte pikendada. Relvarahu lõppes veidi enne keskööd, kui presidendi portaalis avaldati järgmine avaldus: "Me ründame ja vabastame oma maa. Relvarahu mitteuuendamine on meie vastus terroristidele, sõdijatele, marodööridele ja kõigile neile, kes valmistavad kannatusi kohalikele elanikele, halvates piirkonna majanduse, takistades palkade, pensionide ja toetuste väljamaksmist, õhkides raudtee, hävitades veetrassid, jättes inimesed ilma normaalsest rahulikust elust." The Wall Street Journal ja Forbes on teatanud ka märkimisväärse hulga tankide, soomukite, raketiheitjate ja vägede liikumisest Izjumist Slovjanski suunas, mis annab tunnistust mässuliste vastu ulatusliku rünnaku ettevalmistamisest.

Varem oli Krasnõi Lõmani juures mässuliste poolt tapetud üks valitsusvägede sõdur. Varahommikul hukkus Slovjanskis mässuliste ja valitsusvägede vahelises võitluses kaks tsiviilelanikku.

Juuli

Sündmused alates 1. juulist 2014 on kajastatud artiklis Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september).

Välislingid

• Карта АТО по состоянию на 25 сентября (в динамике). Sõjategevuse kaardid 1. juuli 2014 – 25. september 2014 (klikitavad)
• Ukraine crisis timeline – Ukraina kriisi kronoloogia (Inglise keeles)
• Ukraine v Russia militaries – in 60 seconds [Ukraina ja Venemaa sõjajõudude võrdlus, 60 sekundit video], BBC World News
• Information Resistance Ukraina sündmuste sageli uuendatav kajastus valitsusvälise organisatsiooni Information Resistance'i kodulehel (vene ja inglise keeles)
• Lahingus hukkunud sõjaväelaste loend ukrainakeelses Vikipeedias.
• 6. september 2014. Имена и география российского "груза 200". ФОТО. Sõjas hukkunud Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude võitlejate nimed ja päritolu Infovastupanu lehel.
• 4. oktoober 2014 LostIvan: Russian soldiers and mercenaries lost in Ukraine (561), veebileht Ukrainas kaotatud VF sõdurite ja palgasõdurite kohta (7 keeles)
• John Sweeney. BBC Panorama – Putins Gamble (8/9/14). BBC-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04).