Gennadi Zjuganov

Gennadi Zjuganov
Isikuandmed
Sünniaeg	26. juuni 1944 (79-aastane); Mõmrino, Znamenskoje rajoon, Orjoli oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Erakond	NLKP 1966–1991 ; Vene NFSV Kommunistlik Partei (1990–1993) ; Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (1993–)
Alma mater	Orjoli Pedagoogikaülikool
Autogramm

Gennadi Zjuganov (Геннадий Андреевич Зюганов; sündinud 26. juunil 1944 Orjoli oblastis Mõmrinos) on Venemaa poliitik, aastast 1995 Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei peasekretär. Alates 1993. aastast on ta olnud Riigiduuma kõikide koosseisude liige. Ta on ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige.

Õppis füüsikat Orjoli Pedagoogilises Instituudis. Seejärel asus parteitööle. 1980. aastal kaitses doktoriväitekirja NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemias. 1983. aastal asus ta tööle NLKP propagandaosakonna instruktori ja seejärel osakonnajuhatajana Moskvas. 1980ndate teisel poolel kujunes temast Mihhail Gorbatšovi perestroika juhtivaid kriitikuid. 1993. aastal valiti ta samal aastal taasasutatud Venemaa Kommunistliku Partei peasekretäriks.

Ta sai 1996. aasta Venemaa presidendivalimistel Boriss Jeltsini järel teise tulemuse, kogudes 32% häältest. Ka 2000. aasta Venemaa presidendivalimistel järel sai ta teise tulemuse, kogudes Vladimir Putini järel 29,2% häältest. 2004. aastal ta ei kandideerinud. Küll aga kandideeris ta 2008. aasta presidendivalimistel ja sai Dmitri Medvedevi järel paremuselt teise tulemuse 17,72 protsendiga.

Suhtumine sündmustesse Ukrainas ja Krimmis[muuda | muuda lähteteksti]

Zjuganov toetas otsustavalt Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja Putini poliitikat Ukraina suhtes. KPRFi liider pooldab Ukraina föderaliseerumist, "rahvareferendumite" tulemuste tunnustamist, riigikeele staatuse andmist vene keelele, oma avalikes esinemistes avaldas pidevalt moraalset toetust venemeelsetele mässulistele ja Ukraina kommunistliku partei fraktsioonile ülemraadas. Nende sündmuste foonil ja seoses tema 70. aasta juubeliga võttis Gennadi Andrejevitši 26. juunil 2014 Kremlis vastu president Putin, kinnitas oma austust, autasustas teda Aleksandr Nevski ordeniga ja kinkis KPRFi liidrile Tšapajevi pronkskujukese^[1]^[2]^[3]. Kuu aega hiljem, 24. ja 25. juulil 2014 avas Ukraina siseministeeriumi peajuurdlusvalitsus juurdluse Gennadi Zjuganovi, Vladimir Žirinovski ja Sergei Mironovi suhtes, kahtlustades neid eriti suures ulatuses Ukraina suveräänsuse, tema riigikorra muutmise või piiride muutmise rahastamises ^[4]^[5]^[6]^[7]. Kommenteerides sündmusi, teatas Zjuganov, et tema poliitilise karjääri jooksul on teda üritatud kohtus süüdi mõista 16 korda, kuid selle teate võttis ta vastu erilise põlgusega: "Minu üle otsustasid kohut mõista kriminaalkurjategijad, inimesed, kes ebaseaduslikult haarasid võimu Ukrainas, "vägistasid" oma maad ja andsid käsi tulistada oma kaasmaalasi".^[8]