Suur Isamaasõda

Allikas: Vikipeedia
Suure Isamaasõja memoriaal Moskva Kremlis (2005)

Termin Suur Isamaasõda (vene keeles Великая Отечественная война) oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata (vaata Idarinne). NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.

See mõiste erineb Teise maailmasõja mõistest, sest peetakse silmas üksnes sõda Saksamaa ja selle Euroopa-liitlaste ning NSV Liidu vahel. Sõda Jaapaniga, sealhulgas Mandžuuria operatsioon 1945. aasta augustis ja sõda Läänerindel Suure Isamaasõja alla ei kuulu. Samuti ei arvata selle alla NSV Liidu 1939. aasta sõjalisi operatsioone Poola ja Soome vastu (Talvesõda) ega Baltimaade, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal.

Termin tuli kasutusele Jossif Stalini 6. juuli 1941 raadiokõnest Nõukogude rahvale. Enne seda tähistas termin "Isamaasõda" (vene keeles Отечественная война) Venemaal Prantsusmaa sissetungi Venemaale aastal 1812, mida seal nüüd nimetatakse 1812. aasta isamaasõjaks.

Nõukogude historiograafias esitati Suurt Isamaasõda tavaliselt võitlusena kahe ideoloogia vahel, mis lõppes Nõukogude sotsialismi võiduga fašismi üle, kuigi Saksamaad valitses Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.

Sõja ajal asutas NSV Liit Isamaasõja ordeni, mida annetati kangelastegude eest.