Luhansk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Luhansk

ukraina Луганськ
vene Луганск


Pindala 255 km²
Elanikke 403 938 (2019) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 48° 34′ N, 39° 18′ E
Luhansk (Ukraina)
Luhansk

Luhansk (ukraina keeles Луганськ) on tööstuslinn Ukrainas, endine Luhanski oblasti ja Luhanski rajooni keskus. On de facto nn Luhanski Rahvavabariigi pealinn. Asub Luhani jõe ääres Donbassis.

Aastatel 19351958 ja 19701990 oli linna nimi Vorošilovgrad (Kliment Vorošilovi järgi). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Luhanski elanikest ukrainlasi 50% ja venelasi 47%. Suurem osa Luhanski ukrainlastest on venestunud.

Luhanskist on pärit Vladimir Dal, Serhi Bubka ja Kliment Vorošilov.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XVIII sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1740.–1750. aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasaegse linna territooriumil. Aastatel 1753–1755 lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Sinna asusid ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekkis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).

1790 – valitsuse palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'ile tehti ülesandeks uurida maagi- ja kivisöemaardlaid Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele, et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”.

14. novembril 1795 andis Katariina II määruse esimese malmivalutehase rajamiseks keisririigi lõunaosas, Luhani jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Kamennõi Brodi ja Vergunka küla said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luhanski valutehase töölised.

1797 – tehase asula nimeks sai Luhanski tehas. Töölised ja spetsialistid toodi Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosnes Gascoigne'i värvatud inglastest.

XIX sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1823. aastal avati asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860. aastate lõpus elas asulas kuni 10 000 inimest. 1870. aastate keskel anti käiku Luhanski–Debaltseve raudtee.

3. septembril 1882 kinnitas keiser Venemaa Keisririigi ministrite komitee määruse linna moodustamise kohta Luhanski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bori asula põhjal.

1896 – saksa tööstur Gustav Hartmann hakkas ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade toodi Saksamaalt.

1897. aasta rahvaloenduse andmetel oli asulas 20 404 elanikku, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgmiselt: suurvene – 13 907, väikevene – 3902, juudi – 1449. valgevene – 716.

XX sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1900 – anti ekspluatatsiooni esimene kohapeal valmistatud auruvedur.

XX sajandi alguses oli Luhansk Venemaa suur tööstuskeskus. Seal oli 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötas telefonijaam, oli ehitatud uus posti-telegraafi kontorihoone. Töötas 5 kino. Luhanskis oli 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja luteri kirik.

1917–1919 – revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul olid enamlased, Kesk-raada, Austria-Saksa väed, Doni kasakad, Lõuna-Venemaa relvajõud.

Aprill 1918 – Donetski-Krõvõi Rigi vabariigi pealinn.

Veebruar 1919 – detsember 1920 – Donetski kubermangu pealinn.

Detsember 1919 – linnas kehtestati lõplikult nõukogude võim.

1926 – linnas elas 77 000 inimest.

31. oktoobril 1931 – Luhanskist väljus esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast Feliks Dzeržinski.

1. mail 1934 lasti käiku esimene trammiliin.

5. novembril 1935 nimetati linn Vorošilovgradiks.

3. juunil 1938 – linnast sai oblasti keskus.

17. juuli 1942 – 14. veebruar 1943 – saksa okupatsioon.

1956 – linnas elas üle 250 000 elanikku.

1958 – linnale tagastati endine nimi Luhansk.

1970 – pärast K. Vorošilovi surma nimetati linn Vorošilovgradiks.

1990 – Luhansk sai tagasi oma esialgse nime.

1991 – linnas elas 524 000 inimest.

XXI sajand[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 463 000 inimest.

2009. aastal elas linnas 474 000 inimest.

Ukraina kriis[muuda | muuda lähteteksti]

Supermarket Luhanskis. August 2015
Luhansk augustis 2015

1. märtsil 2014 heisati Luhanski kohale esmakordselt Venemaa lipp. 8. märtsil kuulutasid julgeolekuteenistuse hoone hõivanud venemeelsed separatistid ennast nn Luhanski parlamentaarseks vabariigiks.[1]

27. aprillil teatasid venemeelsed separatistid, et on moodustatud ühendus, nn Luhanski Rahvavabariik.

11. mail korraldati tavamõistes mittelegitiimne referendum Donetski ja Luhanski staatuse kohta.

12. mail kuulutas ühendus nn Luhanski Rahvavabariik välja iseseisvuse. Esimesena tunnustas vastloodud ühendust Lõuna-Osseetia. Ukraina käsitleb ühendust terroriorganisatsioonina.[2] Luhanskist põhja poole jääv, valdavalt ukraina keelt kõneleva elanikkonnaga ala on jäänud keskvalitsuse ja kohalike omakaitseüksuste kontrolli alla.[3]

6. juulil saabus linna 8 veoautot ja 4 autobussi Slovjanskist põgenenud terroristidega.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Сепаратисти в луганській СБУ вирішили стати парламентом | Українська правда
  2. "Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations". Kyiv Post. 16. mai 2014.
  3. http://www.rferl.org/content/luhansk-will-never-be-the-same-again-in-kyiv-a-blogger-reflects-on-his-native-city/25414757.html
  4. "В Луганск въехали 8 КамАЗов и 4 автобуса с террористами из Славянска - активист". www.unian.net (vene). unian.net. 6. juuli 2014. Vaadatud 6. juuli 2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]