AK-47

Allikas: Vikipeedia
AK47

Kalašnikovi automaat (vene keeles Автомат Калашникова образца 1947 года) ehk AK on 1947. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Kalašnikovi konstrueeritud automaatne käsitulirelv. Nõukogude armees võeti relv kasutusele 1949. aastal. Maailmas tuntakse Kalašnikovi automaat-ründevintpüssi eelkõige nimega AK-47. Relv on maailmas laialt levinud.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Relvast saab lasta nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Keskmise laskejõuga relvas kasutatakse 7,62x39 mm padrunit ning ta efektiivseks laskeulatuseks on 300 m. Relva tehniline laskekiirus (kadents) on 600 lasku minutis, lahinguline (praktiline) laskekiirus ehk kadents on 100 lasku minutis. Kuuli algkiirus on vintraua suudmest väljumisel 715 m/s. AK laialdase leviku põhjuseks on odavus, konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning töökindlus, seda on lihtne puhastada ja hooldada. Automaatrelva toodeti ka erivägedele ja erinevatele väeliikidele, näiteks AKM, AKMS, AKSU ja teised.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Padruni lukustustamiseks kasutatakse Mannlicheri süsteemi ehk otsekäigu lukustusega poltlukku.[2] Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurmehhanismi vedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30° pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel vintrauas liikuma. Kui kuul on liikunud vintraua gaasikanalist mööda, liigub osa gaase kanalit pidi gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurmehhanismi vedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

AK-47 ja SKS

AK padruniks võeti kasutusele 1943. aasta poolautomaatse 7,62 mm kaliibriga karabiini SKS-45 (vene keeles СКС – 7,62 мм самозарядный карабин Симонова образца 1945 года) padrun. AK üheks eelkäijaks saab lugeda Saksamaal Teise maailmasõja ajal valmistatud rünnakupüssi Sturmgewehr 44.[3]

Relva töötas välja Mihhail Kalašnikov. AK sarjana tootmist alustati 1948. aastal Iževski relvatehases "Ižmaš". AK või selle kloon võeti ka sotsialismimaade sõjavägedes laialdaselt kasutusele.

1959. aastal moderniseeriti AK-d põhjalikult, pärast seda sai relv tähistuse AKM. Peamiseks muudatuseks oli ühest metalltoorikust väljafreesitud lukukoja asendamine tehnoloogilisema, kvaliteetsest lehtmetallist stantsitud lukukojaga, mis muutis relva valmistamise palju lihtsamaks. AKM sai eelkäijast AK-st 1,6 kg kergem ja töökindlam. AKM-i vintraua suudmesse oli kinnitatud suudmekompensaator, mis aitas vintrauast väljuvate püssirohugaaside paremale üles suunamisega leevendada kuulide hajumist valangutega tulistamisel.

1980. aastatel võeti relvastusse AKM-i 5,6 mm vintrauaga modifikatsioon AK-74.

Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Bulgaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia.[viide?]2015. aastal alustas RWC Group LLC AK-47 disainil põhinevate mudelite US132, US132Z, US109L, US109T tootmist Ameerika Ühendriikides.[4][5]

AKM[muuda | muuda lähteteksti]

AKM 7,62x39mm

AK-47 sümboolikas[muuda | muuda lähteteksti]

Kalašnikovi automaati on kujutatud Zimbabwe ja Mosambiigi vapil, viimase puhul ka riigilipul.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Killicoat, Phillip (Aprill 2007). "Weaponomics: The Global Market for Assault Rifles" (PDF). World Bank Policy Research Working Paper 4202 (Post-Conflict Transitions Working Paper No. 10). Oxfordi Ülikool. p. 3. Vaadatud 3. aprillil 2010. "Of the estimated 500 million firearms worldwide, approximately 100 million belong to the Kalashnikov family, three-quarters of which are AK- 47s (Small Arms Survey 2004)." 
  2. Jaan Märss, „Käsitulirelvad”
  3. AK and StG – Kissing Cousins
  4. RWC Group LLC, Tullytown, Pennsylvania
  5. "Американцы выпустили свой АК-47" (vene keeles). KorrespondenT.net. 1. juuli 2015. Vaadatud 1. juulil 2015. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]