Pataljon "Azov"

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eriotstarbeline üksus "Azov"
Окремий загін спеціального призначення «Азов»
Pataljon Azovi käiseembleem
Pataljoni käiseembleem
Asutatud 5. mai 2014
Riik  Ukraina
Kuuluvus Ukraina Rahvuskaart
Suurus 300–3000[2][3]
Lahingud Mariupoli lahing (2022)
Ülemad
Praegune ülem kohusetäitja major Mõkõta Nadtotšii[1]
Märkimisväärsed ülemad Andri Biletskõi, Denõss Prokopenko
Sümboolika
Tunnusmärk Tunnus

Eriotstarbeline üksus "Azov", varem pataljon Azov ja polk Azov või lihtsalt Azov, (ukraina keeles Окремий загін спеціального призначення «Азов») on vabatahtlikest koosnev väeüksus Ukraina Rahvuskaardi koosseisus.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Väeüksus moodustati Zaporižžja oblastis Berdjanskis Donbassi sõja ajal ning sai nime Aasovi mere järgi. Võitlejate värbamine kuulutati välja 20. mail 2014.[5] Väeüksus integreeriti Ukraina rahvuskaardi koosseisu Donbassi sõja ajal, 2014. aasta II poolel.[6] Üksus korraldati ümber eriotstarbeliseks rügemendiks 2014. aasta 17. septembril.[viide?]

Osalemine sõjategevuses 2022. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitses 2022. aastal Mariupoli linna Vene vägede kätte langemise eest.[7][8] Mitmed üksuse võitlejad langesid Vene vägede kätte vangi. 2022. aasta juuli lõpus toimunud vangidevahetuse käigus naases 43 üksuse sõjaväelast.[9]

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Azovi pataljon kasutab oma embleemil ja lipul Wolfsangelit, mis on alates 1616. aastast Saksa ning vähemal määral Prantsuse heraldikas levinud tunnusmärk. Ukraina ajaloos on antud sümbol tundmatu ning 20. ja 21. sajandil on sümbol olnud kasutusel SSi ja neonatside sümboolikas.[10]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina kangelane[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Meediakajastus[muuda | muuda lähteteksti]

Azovi pataljoni mitmed liikmed (kuid mitte kõik[11]) nimetavad end valge rassi ülemvõimu pooldajateks ja ka antisemiitideks.[12][13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Полк “Азов” тимчасово очолив майор Микита Надточій, евакуйований із Маріуполя (vaadatud: 24.06.2002)
  2. Newman, Dina (16. juuli 2014). "Ukraine conflict: 'White power' warrior from Sweden". BBC News Online. Vaadatud 16. veebruaril 2015.
  3. Biase, Luigi de (26. oktoober 2014). "I guardiani di Kiev". Il Foglio. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2015. Vaadatud 16. veebruaril 2015.
  4. Ukraina siseministeeriumi alluvuses
  5. ТСН: Батальйон «Азов» оголосив набір нових вояк
  6. Seadustati Ukraina siseministri 2014. aasta 12. novembri käskkirjaga
  7. "LiveLast fighters defend Mariupol as Russia says troops surrender". bbc.com (inglise). BBC News. 13. aprill 2022. Vaadatud 13. aprillil 2022. But it has since been brought under the oversight of the Ukrainian government as part of the National Guard. It has attracted a mix of nationalists, ultranationalists and other young men united by their loathing of Russia, and many of them are Russian-speaking themselves.
  8. "Sõja 49. päev: Kiievi kinnitusel suutsid Mariupoli kaitsjad jõud ühendada". err.ee. ERR. 13. aprill 2022. Vaadatud 14. aprillil 2022. Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul suutsid Mariupoli kaitsjad kolmapäeval jõud ühendada ja merejalaväelased liitusid riskantse manöövri käigus Azovi polguga. Linnalahingud jätkuvad nüüd Azovstali terasetehase piirkonnas.
  9. Найбільший обмін полоненими з 24 лютого: На Батьківщину повернулись 144 українських захисники, зокрема 43 "азовці", - ГУР МО Джерело: https://censor.net/ua/n3351060 (vaadatud: 29.06.2022)
  10. "Wolfsangel".
  11. Ukrainas võitlev rootslane: ma ei ole nats. Vaadatud 23.07.2016
  12. Tom Parfitt. Ukraine crisis: the neo-Nazi brigade fighting pro-Russian separatists. The Telegraph, 11. august 2014
  13. Shaun Walker. Azov fighters are Ukraine's greatest weapon and may be its greatest threat. The Guardian, 10. september 2014

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]