Adolf Pauk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Adolf Pauk
Sünniaeg 26. jaanuar 1902
Sünnikoht Narva, Peterburi kubermang
Surmaaeg 28. august 1941
Erakond Eestimaa Töörahva Partei
EKNÜ
EK(b)P
Amet EK(b)P Narva linnakomitee sekretär (1940 – veebruar 1941)
EK(b)P Keskkomitee sekretär kaadrite alal

Adolf Pauk (13. jaanuar (vkj)/ 26. jaanuar 1902 Narva, Peterburi kubermang28. august 1941) oli Eesti poliitik (kommunist), EK(b)P Keskkomitee sekretär kaadrite alal.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Adolf Paugu isapoolne vanaisa oli mõisa sepp Väike-Maarjas. Tema isa töötas puusepana ehitustel. 1912–1914 õppis Pauk Narva algkoolis (vene kirikukoolis), 1914–1915 [Jamburg]]i poeglaste algkoolis ning 1915–1919 Jamburgi kõrgemas algkoolis. Ühtegi kooli ta ei lõpetanud.

Suviti oli ta kohalikes taludes karjapoiss. 1918 oli tema isa Jamburgi töölisühingu liige ja võttis osa maakorraldustööst. Eesti Vabadussõja ajal põgenes perekond 1919. aasta juunis Loodearmee valgekaartlaste eest Narva.

1921. aastast 1922. aasta juulini töötas ta Narvas ehitustöödel ning seejärel 1922. aasta septembrini Harjumaal Linnamäe hüdroelektrijaamas lihttöölisena. Sealt kolis ta Narva, kus 1924. aasta 21. jaanuarini töötas Päevalehe kontoris käskjalana.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Töölisliikumisest hakkas Pauk osa võtma 1922. aasta augustis, kui Narva Linnakomitee ta Eestimaa Töörahva Partei liikmeks võttis. 1923 sai ta Eestimaa Töörahva Partei juures oleva Noorte Komitee sekretäriks. Sama aasta sügisel organiseeris ta EKNÜ Keskkomitee ülesandel Narva Kommunistliku Noorsoo ühingu.

Adolf Pauk oli Töörahva Ühise Väerinna kandidaat Narva linnavolikogu valimistel. 1924. aasta novembris 149 protsessil mõisteti ta eluks ajaks sunnitööle. Vanglast vabanes ta 1938. aasta 7. mai amnestiaga. Seejärel töötas pool aastat Narvas L. Mölderi juures saapapealsetegijana. Oktoobrist 1938 kuni maini 1940 oli kopsuhaige (vanglas oli ta põdenud luutiisikust).

1939. aasta mais saadeti Adolf Pauk Narva linna hoolekande kaudu Taagepera kopsuhaigete sanatooriumi. Mais 1940 lahkus ta sanatooriumist ja asus tegutsema EKP Narva Komitees; oli EK(b)P KK Illegaalse Büroo volinik Narvas.

1940. aasta juunis sai ta EK(b)P Narva linnakomitee sekretäriks (kinnitatud EK(b)P KK büroo otsusega 31.oktoober 1940) ning 1941. aasta jaanuarist oli ta ka Eesti NSV Narva linna Täitevkomitee liige. Oli ka Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu I koosseisu Presiidiumi liige.

21. jaanuar 1941. aastal kinnitati Adolf Pauk EK(b)P KK büroo otsusega EK(b)P Keskkomitee sekretäriks kaadrite alal.

Nõukogude–Saksa sõja puhkedes osales Adolf Pauk Narva töölispolgu formeerimisel, mis arvati 8. armee 11. laskurdiviisi. Kuulus EK(b)P KK büroo otsusega loodud põrandaalusesse parteikeskusse.

Adolf Pauk hukkus Tallinnast taganemisel Balti laevastiku sõjalaeval "Jakov Sverdlov" Soome lahes.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal oli kolm nooremat venda. Tema lellepoeg oli jurist Kaarel Paas.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]