Kamassi keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kamassi keel on väljasurnud samojeedi keel, mida rääkisid Lääne-Siberis Sajaanides elanud kamassid. Kamassi keel kuulub koos sölkupi ja matori keelega lõunasamojeedi keelerühma. Kamassi keele dialektid on kamassia ja koibali.[1]

Kamassi keelt uurisid Matias Aleksanteri Castrén ja Kai Donner. Donner kogus 20. sajandi alguses materjali, mille publitseeris Aulis Joki. 20. sajandi alguses oli keel juba välja suremas. Seda rääkis vaid mõni pere Abalakovo külas (tänapäeval Krasnojarski krai Sajanski rajooni Malinovski külanõukogus). Suurem osa kamasse läks üle hakassi või vene keelele. 1963. aastal leiti Ablakovo külast veel mõned vanurid, kes mäletasid lapsepõlves räägitud keelt. Kamassi keele viimane kõneleja Klavdija Plotnikova suri 1989. aastal.

Eestis on kamassi keelt uurinud Ago Künnap. Ta kaitses Helsingi ülikoolis aastal 1971 filosoofiadoktori väitekirja teemal "System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe" ning aastal 1974 Tartu Ülikoolis filoloogiadoktori väitekirja teemal "Pööramine ja käänamine samojeedi keeltes" ("Склонение и спряжение в самодийских языках (сравнительно-исторический анализ первичных словоизменительных суффиксов)").

Keel on soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Alltoodud tabelis on kamassi arvsõnad.[2]

Kiri 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Ladina kiri op šidə nagur tə'tõ sumna muktu səjpu' šintətõ ammittun bjə
Kirillitsa оп шидэ нагур тэ'ты сумна мукту сэйпу' шинтэты аммиттун бйэ

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Sugulus soome-ugri keeltega[muuda | muuda lähteteksti]

Osadel kamassi sõnadel on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui ka soome-ugri keeltes.

Allpool on näiteid kamassi sõnadest, mille tüved on sarnased eesti või mõne teise soome-ugri keele tüvedega:[viide?]

  • база-, безет- (baza-, bezet-) – pesema
  • ваза (waza) – vask
  • джага (ćaɣa) – jõgi
  • кhи (khi) – kuu
  • кола (kola) – kala
  • колмэ (kolmǝ) – surnukeha
  • куро (kuro) – kurg
  • ле (le) – luu
  • ман (man) – mina
  • миӈэм (mińǝm) – minema
  • мунӱй (munuj), мунӭй (munǝ̑j) – muna
  • мо (mo) – mis
  • не̄ (), не (ne) – naine
  • ним (nim), нэм (nǝm) – nimi
  • пhа (pha) – puu (ungari keeles fa)
  • пил (pil), пьел (pjel), пе̄л (pēl) – pool
  • сима (sima) – silm
  • сы () – süda
  • тан (tan) – sina (mordva keeltes тон (ton))
  • тhу (thu), т’у (t’u) – järv (ungari keeles )

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kai Donner, "Kamassisches Wörterbuch nebst Sprachproben und Hauptzügen der Grammatik", Helsinki 1944.
  • Ago Künnap, "System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe" I-II, Helsinki 1971–1978.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]