Berliini müür

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Berliini müür 1986. aastal

Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast Teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta, 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989. Berliini müür eraldas mitte ainult Berliini idaosa (Saksa DV pealinn) Berliini lääneosast, vaid sulges kogu Lääne-Berliini igasuguse suhtlemise ümbritseva Saksa DV maa-alaga. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa lõhestamise kurikuulsamaid sümboleid.

Müür kuulus Saksa DV piirikindlustusrajatiste Lääne-Berliini piiravasse vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov vöönd.

Müüri ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSV Liidu juht Nikita Hruštšov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve- ja politseiüksused, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände, sealhulgas ka Ida-Berliini erialaspetsialistide ja töötajate massilist ülejooksmist (ebaseaduslikku lahkumist) Lääne-Berliini.

Müüri ehitamine 20. novembril 1961

Saksa DV elanike põgenemine oli põhjustatud sotsialismi juurutamisest Saksa DV-s ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 1949–1962 põgenes Lääne-Saksamaale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 1962–1989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse Lääne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis näitab Berliini müüri efektiivsust.

Berliini müüri rajamist põhjendas Saksa DV propaganda kui vajalikku sammu riigipiiri kindlustamiseks, nimetades seda eufemistlikult "antifašistlikuks kaitsevalliks" (antifaschistischer Schutzwall). Müüri valvas umbes 10 tuhat Ida-Saksamaa sõdurit, kasutades varjumiseks 323 kaevikut, jälgimiseks 302 valvetorni ja 20 punkrit. Müüri kogupikkus oli 156,4 km, sellest 112 km betoonplaatidest või tellistest sein, paikades kus betoonsein puudus, takistasid piiri ületamist okastraataiad ja muud tõkked. Otseselt eraldas Ida- ja Lääne-Berliini 43,7 km pikkune müür. Lääne-Saksamaa meedias nimetati Saksa DV ehitatud müüri "häbimüüriks"

Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür oli külma sõja sümbol, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui Nõukogude impeerium hakkas juba näitama lagunemise märke, leevendasid Ida-Saksamaa võimud piirikeeldu.

Läbipääsu Berliini müürist avasid Saksa DV võimud kõigile 9. novembril 1989.

Berliini müüri lammutustööd kestsid 1990. aasta 13. juunist kuni 30. novembrini.[1]

1. juulil 1990 lõpetati Ida-Berliini ja Lääne-Berliini vahel piirikontroll.[2]

Praeguseks (2014) on müür peaaegu täielikult lammutatud, säilinud on üksikud fragmendid.

9. novembril 2014 tähistas Saksamaa 25 aasta möödumist müüri langemisest 15 kilomeetri pikkuse valgustatud õhupallide riviga endisel piirijoonel. Kantsler Angela Merkel avas ühe säilinud müürilõigu juures muuseumi.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 30. November 1990 - Abriss der Berliner Mauer offiziell beendet WDR, 30. november 2015
  2. Bau der Berliner Mauer Landeszentrale für politische Bildung Baden-Württemberg
  3. "Saksamaa tähistab Berliini müüri langemise aastapäeva" Postimees, 8. november 2014

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]