Tõnis Arnover

Tõnis Arnover (sündinud 12. augustil 1952) on eesti majandusajakirjanik ja tõlkija.

Lapsepõlv möödus Pelgulinnas Tallinnas.

Haridus

1970. aastal lõpetas ta Tallinna 22. keskkooli. Aastatel 1971–1976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat soome-ugri eriharus, kõrvalainena omandas rootsi keele.

Töökäik

• 1970–1971 töötas sõjaväestatud tuletõrjes
• 1976–1977 õpetas eesti keelt Tallinna 32. Keskkoolis
• 1977–1989 Eesti Teadeteagentuuri välisuudiste toimetaja
• 1989–1990 TEA keeltekoolis rootsi keele õpetaja
• 1990–2007 Äripäeva majandusajakirjanik
• 2007–2016 BNS-i välismajandusuudiste toimetaja

Teosed

• Mari Arnover, Tõnis Arnover. "Mine tea" (haiku- ja fotoraamat). 2013
• "Kuis küll". 2017
• "Rootsi hiilguses ja varjus". 2018
• "Kreeka kapriisid". 2022
• "Soomerootsluse hämarad piirid". 2022

Tõlked rootsi keelest

• Ulla-Lena Lundberg, "Valgus loidab", 2024.
• Maria Turtschaninoff, "Pärandmaa" 2023
• Ann-Luise Bertell, "Kodutalu", 2022
• Kjell Westö, "Tritonus", 2020
• Lina Bengtsdotter, "Francesca", 2019
• Bo Carpelan, "Lapsepõli", 2019
• Jan Stocklassa, "Stieg Larssoni jälgedes", 2018
• Kjell Westö, "Väävelkollane taevas", 2018
• Jörn Donner, "Rootsi. Rännakud võõral maal", 2017
• Torgny Lindgren, "Klingsor", 2016
• Kjell Westö, "Terendus 38", 2014
• Ulla-Lena Lundberg, "Jää", 2014
• Kai Donner, Jörn Donner, "Kaks vaadet marssal Mannerheimile", 2013
• Tomas Tranströmer, "Unistused on koduteel", 2013
• Kjell Westö, "Kus kõndisime kunagi", 2011
• Lena Lilleste, "Süütamine koolis", 2011
• Lars Gustafsson, "Proua Sorgedahli kaunid valged käed", 2010
• Arne Dahl, "Veresüü paine", 2010
• Pär Hansson, "Valguseraasud", 2010
• Torgny Lindgren, "Isa arm" (tõlkinud koos Anu Saluäärega, kelle tõlgitud on "Doré Piibel"), 2009
• Stieg Larsson, "Lohetätoveeringuga tüdruk", 2009
• Tove Applegren, "Vesta-Linne on murest murtud", 2008
• Tomas Tranströmer, "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind" (koos Lennart Jürgensoniga), 2007
• Tove Appelgren, "Vesta-Linne ja hirmus emme", 2006
• Tove Appelgren, "Vesta-Linne ja Nuusu", 2006
• Tove Appelgren, "Vesta-Linne, kohe voodisse! ", 2006
• Bo Carpelan, "Suve varjud", 2006
• Lars Sund, "Eriku raamat", 2004
• Hans Laidwa, "Elu Läänemerel: paadipõgenikust reederiks", 2004
• Torgny Lindgren, "Värvi-Piltide vees", 2002
• Michael Linton. "Margrete : Põhjamaade kuninganna 1375–1412", 2002. ISBN 9985-65-357-2
• Margareta Strömstedt, "Astrid Lindgren: elulugu", 2000
• Peter Nilson, "Puujalaga messias", 2000
• Tõnis Tõnisson, "Võim: sünge hobi", 1999
• Selma Lagerlöf, "Portugali keiser. Surmakutsar. Liljecrona kodu", 1998
• Torgny Lindgren, "Kumalasemesi"
• Tove Jansson, "Suveraamat", 1995
• Lars Görling, "491", 1994
• Torgny Lindgren, "Batseba", 1993
• Torgny Lindgren, "Valgus", (tõlkinud koos Väino Klausiga), 1991

Tõlked inglise keelest

• Shirley Barber. "Ootamatud külalised", 2014
• Shirley Barber. "Haldjate kokk", 2014
• Shirley Barber. "Ulakad rotisellid", 2016
• Shirley Barber. "Hajameelne pardiema", 2016
• Shirley Barber. "Kuninglik seiklus", 2017

Tunnustus

• 2006 Tove Appelgreni Vesta-Linne lood kandideerisid Paabeli Torni tõlkeauhinnale
• 2007 Bo Carpelani "Suve varjud" oli Kultuurkapitali võõrkeelse tõlke kirjandusauhinna nominent
• 2023 pälvis Rootsi kuningriigi Põhjatähe ordeni komandöritähe

Kirjandus

• "Professionaalne kretinism ei lase tõlkeid tingimusteta nautida, ikka kipub mõni asi silma jääma, mis häirib. Mõnel puhul olen siiski ära unustanud, et loen tõlget, viimati näiteks Torgny Lindgreni "Isa armu" puhul. Geniaalne raamat ning Tõnis Arnoveri ja Anu Saluääre kongeniaalsed tõlked!" (Indrek Koffi intervjuu Sirbile 24. september 2010)
• Karl Martin Sinijärv: Tõnis Arnoveri „Rootsi hiilguses ja varjus“ on üks õige Eesti Asja väljendus, kui eestlane kirjutab naaberriigi ajaloost korraliku ja lihtsale inimesele huviga loetava kokkuvõtte. Hea minekuga, kaasahaarav, faktirohke ja loogilise ülesehitusega – nii on Rootsi palju selgemaks ja omasemaks saanud.
• “Soomerootsluse hämarad piirid” on mõnes mõttes jätkulugu Soomest ja soomerootslastest. See on kirjutatud ladusalt ja arusaadavalt, olles siiski küllalt üksikasjaline ning põnevusega loetav. (ERR, 26.8.2022)
• Olev Remsu: Nüüd on meil mahukas, sisukas ja põhjalik soomerootsluse käsitlus, see kannab pealkirja „Soomerootsluse hämarad piirid“, (Postimees, 14. 1. 2023)