Richard Wagner

Allikas: Vikipeedia
RichardWagner.jpg

Wilhelm Richard Wagner [v'ilhelm r'ihhard v'aagner] (22. mai 1813 Leipzig13. veebruar 1883 Venezia) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde.

Leipzigis 1827–1833[muuda | redigeeri lähteteksti]

1826. aastal kolis pere Prahasse, kuid Richard jäi Dresdenisse. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 1828–1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge.

1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose – klaverisonaadi B-duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris.

1833–1837 – Würzburg, Magdeburg ja Königsberg[muuda | redigeeri lähteteksti]

1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen". Ooper lavastati alles pisut pärast helilooja surma. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1836 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse.

Riias 1837–1839[muuda | redigeeri lähteteksti]

1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" (Lendav hollandlane, 1841).

  • 18391842 – elas Pariisis ning kinnitas ajapikku kanda Dresdenis.
  • 18491874 – 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Šveitsi. 1870-83 oli abielus Liszti tütre Cosimaga (1837-1930), kellega tal oli kolm last.
  • 1876 – avati Richard Wagneri ooperiteater - Bayreuth Festspielhaus.
  • 1883 – Wagner suri.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene loominguperiood (1833–1842)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi.

1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis.

1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike.

1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.

Teine loominguperiood (1842–1854)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt.

1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853.

1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi.

1845 esietendus Dresdeni Hoftheateris 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser.

1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest.

1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi".

1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama.

Kolmas loominguperiood (1854–1882)[muuda | redigeeri lähteteksti]

1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde.

1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club'i liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria.

1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu.

1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad.

1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid.

1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süžeega ooper Parsifal.

Tegevus poliitikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Aastakümneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema tütred Katharina Wagner ja Eva Wagner-Pasquier.

Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud.

Meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]