Robert Schumann

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saksa pianistist ja heliloojast; riigitegelase kohta vaata Robert Schuman.

Robert Schumann

Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides.

Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.

20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.

Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.

Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.

Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck).

1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.

Sümfooniad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kevadsümfoonia" (1841)
  • "Reini sümfoonia" (1851)

Klaveritsüklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Liblikad" (1832)
  • "Karneval" (1835)
  • "Kreisleriana" (1838)
  • "Lastestseenid" (1838)
  • "Novelletid" (1838)
  • 6 fuugat teemale BACH orelile op.60. Originaalpealkiri:

6 Fugen über BACH für Orgel oder Pedallflügel op.60 (1845 Revision 1846)

Vokaaltsüklid[muuda | redigeeri lähteteksti]