Romantism (muusika)

Allikas: Vikipeedia
Muusika ajalugu
Eelajalooline muusika
Vanaaja muusika
Keskaja muusika
Renessanssmuusika
Barokkmuusika
Klassitsism
Klassikaline muusika
Romantism
Nüüdismuusika

Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas.

Klassitsismi üleminek romantismi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.

19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. sajandi esimesse veerandisse.

Romantismi peamised tunnusjooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.

Muusikainstrumentide areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal.

Romantismi heliloojad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa romantikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia romantikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsuse romantikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusliku-romantilise suuna esindajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ballett taaselustus Prantsusmaal 1830. aastail koos romantismiga.