Franz Schubert
Allikas: Vikipeedia
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin – 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas žanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu.Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid.Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis.See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluster ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus schubert koorikoolist häälemurde tõttu.
[redigeeri] Abiõpetajana koolis
Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes igal vabal hetkel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Näiteks 1815. aastal, 18- aastaselt, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat.Ja seda kõike ühe aasta jooksul! Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine teda ainult segab. Ta tunnistas sõbrale:Muidugi kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.
[redigeeri] Looming
- umbes 600 soololaulu
- 9 sümfooniat
- 22 klaverisonaati
- lühipalad klaverile
- Klaveripalad neljale käele
- 19 ooperit
- kirikumuusikat
Tuntud on ka 8. sümfoonia ("Lõpetamata sümfoonia").
[redigeeri] Soololaulud
Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" žanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria".
Schubert lõi esimesena süžeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827).
|
|
|
|---|---|
| Muusika | |
| Kirjandus |
Blake · Burns · Byron · Coleridge · Goethe · Hoffmann · Hölderlin · Hugo · Keats · Krasiński · Lamartine · Leopardi · Lermontov · Macpherson · Mickiewicz · Nerval · Novalis · Oehlenschläger · Poe · Puškin · Scott · Mary Shelley · Percy Bysshe Shelley · Southey · Słowacki · Ujejski · Wordsworth |
| Kujutav kunst ja arhitektuur |
Blake · Brüllov · Constable · Corot · Delacroix · Friedrich · Géricault · Goya · Hudson River School · Leutze · Natsareenlased · Neogooti stiil · Palmer · Turner |
| Kultuur | |
