Franz Berwald

Allikas: Vikipeedia
Franz Berwald

Franz Adolf Berwald (23. juuli 1796 Stockholm3. aprill 1868 Stockholm) oli rootsi helilooja.

Ta õppis viiulit isalt (Christian Friedrich) ja Jean Baptiste Édouard Du Puy juures, esinema hakkas 9-aastasena. 1812–1818 oli ta Stockholmi õukonna-kapellis viiulimängija. Alates 1819 võttis ette reise Saksamaale, alates 1829 elas Saksamaal, 1841 Austrias. Ta õppis Berliinis füsioterapeudiks, asutas ortopeedia instituudi, kus töötas 1835–1844, seejärel pühendus kontsertidele ja loomingule. Tema loomingut iseloomustab julge vormilahendus, meloodiarikkus, kohati naiivne ilutsemine.

1842. aastal sai ta Stockholmi konservatooriumi õppejõuks ning Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Ta reisis 1846–1849 Pariisi, Viini, Salzburgi. Ta valiti "Mozarteumi" auliikmeks. Alates 1894 Uppsala ülikooli direktor, 1864–1867 Kuningliku Muusikaakadeemia pedagoog, 1867–1868 Stockholmi konservatooriumi professor. Muu hulgas oli ta 1850 Rootsi Sandö klaasitehase juhataja. Muusikas oli talle ideaaliks Felix Mendelssohn.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

11 ooperit, sh "Gustav Wasa" 1827 Stockholm, "Estrella de Soria" 1868 (lav Salzburg 1841), "Modehandlerskan" 1845 Stockholm, "Eine ländliche Verlobung in Schweden" 1847 Viin, "Colconda Printsess" 1864 Stockholm; 6 sümfooniat 1820–1845 sh nr.1 tõsine, nr.2 kapriisne,nr.3 Singuliere, nr.4 naiivne; sümfooniline poeem "Leipzigi lahing", Viiulikontsert 1820, Kontsert 2 viiulile 1820, Teema variatsioonidega viiulile 1816, Klaverikontsert 1855, Konzert-stück fagotile 1827, 5 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvintetti, Septett keelpillidele, Kvartett puhkpillidele klaveriga, 5 kantaati.