Ferenc Liszt

Ferenc Liszt, pildistatud Félix Nadari poolt

Ferenc Liszt [f'erents list] (ka Franz Liszt [frants list]; 22. oktoober 1811 – 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid.

Biograafia

Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias.

Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn.

Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri.

Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks.

1830.–1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas.

1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija.

Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees.

Helilooming

Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.

• 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos)
• 19 ungari rapsoodiat
  • ungari rapsoodia nr. 4 d-moll
  • ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur
  • ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  • klaverikontsert nr.1 Es-duur
    • I osa Allegro maestoso
    • II osa Adagio
    • III osa Allegretto Vivace
    • IV osa Allegro Marciale
  • Klaverikontsert nr. 2 A-duur
    • I osa Adagio sostenuto assai
    • II osa Allegro moderato
    • III osa Allegro deciso
    • IV osa Allegro animato
• 2 sümfooniat
• u 90 laulu ja romanssi
• kontsertetüüdid
  • kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik"
  • kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel"
• vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)
• 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele
  • Nr. 3 " La Campanella"
• 11 transendentset etüüdi
  • "Mazeppa"
  • "Virvatuled"
  • " Metsik jaht"