Ferenc Liszt

Allikas: Vikipeedia

Ferenc Liszt [f'erents list] (ka Franz Liszt [frants list]; 22. oktoober 1811 – 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid.

[redigeeri] Biograafia

Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias.

Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn.

Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri.

Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks.

1830.–1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas.

1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija.

Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees.

[redigeeri] Helilooming

Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.

• 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos)
• 19 ungari rapsoodiat
  • ungari rapsoodia nr. 4 d-moll
  • ungari rapsoodia nr. 6 D-duur
• 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile
  • klaverikontsert nr.1 Es-duur
    • I osa Allegro maestoso
    • II osa Adagio
    • III osa Allegretto Vivace
    • IV osa Allegro Marciale
• 2 sümfooniat
• u 90 laulu ja romanssi
• kontsertetüüdid
  • kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik"
• vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid)

Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit.

v • a • r Romantism
Muusika	Alkan · Beethoven · Bellini · Berlioz · Berwald · Bizet · Brahms · Chopin · Field · Franck · Glinka · Grieg · Liszt · Mendelssohn · Mussorgski · Schubert · Schumann · Smetana · Verdi · Wagner · Weber
Kirjandus	Blake · Burns · Byron · Coleridge · Goethe · Hoffmann · Hölderlin · Hugo · Keats · Krasiński · Lamartine · Leopardi · Lermontov · Macpherson · Mickiewicz · Nerval · Novalis · Oehlenschläger · Poe · Puškin · Scott · Mary Shelley  · Percy Bysshe Shelley · Southey · Słowacki · Ujejski · Wordsworth
Kujutav kunst ja arhitektuur	Blake · Brüllov · Constable · Corot · Delacroix · Friedrich · Géricault · Goya · Hudson River School · Leutze · Natsareenlased · Neogooti stiil · Palmer · Turner
Kultuur	Boheemlus · Ossian · Rahvusromantism
« Valgustusajastu Viktoriaanlik ajastu »  Realism »