Reini Liit

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 19. sajandil eksisteerinud liidust; teiste samanimeliste nähtuste kohta vaata Reini Liit (1254–1257) ja Reini Liit (1658–1667).

Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli riikide liit, Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat.

Reini Liit moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Kolmanda koalitsiooni sõja Austerlitzi lahingus Saksa-Rooma riigi Habsburgide-Lotringiteest valitseja ja Venemaa keisririigi väed.

Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni, mis eksisteeris aastatel 1806 kuni 1813.

Liidu liikmed olid Saksa vürstid Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist. Hiljem liitus veel 19 vürsti, kes kõik koos valitsesid kokku üle 15 miljoni elanikku, pakkudes Prantsuse Keisririigile tähtsat strateegilist eelist idarindel.

Moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. juulil 1806, allkirjastades Reini Liidu lepingu (saksa Rheinbundakte), lahkusid 16 riiki ametlikult Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist ja ühinesid liitu (lepingu järgi états confédérés du Rhin, viitega Reini Liidule). Napoleon oli selle "protektor". 6. augustil, pärast Napoleoni ultimaatumit, loobus Austria keiser Franz II oma keisritiitlist ja kuulutas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi lõppenuks. Järgnevatel aastatel ühines liiduga veel 23 Saksa riiki; Franz II Habsburgide-Lotringite dünastiast valitses järelejäänud riiki kui Austriat. Ainult Austria, Preisimaa, Taani Holstein ja Rootsi Pommeri jäidki väljapoole, arvestamata Reini läänekallast ja Erfurti vürstiriiki, mis annekteeriti Prantsuse Keisririigi poolt.

Vastavalt lepingule pidid liidus toimima ühised konstitutsioonilised organid, kuid üksikud riigid (eriti suuremad) tahtsid piiramatut iseseisvust.

Monarhist riigipea asemel, nagu Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigis, valdas kõrgeimat ametit Karl Theodor von Dalberg, endine peakantsler, kes nüüd kandis tiitlit liidu esimene vürst (saksa Fürstprimas). Sellisena oli ta kuningate kolleegiumi president ja liidu assamblee eesistuja, mis pidi olema parlamendisarnane organ, mida kunagi tegelikult kokku ei kutsutud. Vürstide nõukogu president oli Nassau-Usingeni vürst.

Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid. Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks.

Pärast Preisimaa kaotust Prantsusmaale aastal 1806 ühines Reini Liiduga palju keskmise suurusega ja väikeriike. Aastal 1808 oli see suurim, sisaldades 4 kuningriiki, 5 suurhertsogkonda, 13 hertsogkonda, 17 vürstiriiki ning vabad hansalinnad Hamburg, Lübeck ja Bremen.

Aastal 1810 inkorporeeriti suur osa Loode-Saksamaast kiiresti Prantsusmaaga, et paremini jälgida kaubandusembargot Ühendkuningriigi vastu (kontinentaalblokaad).

Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 seoses Napoleoni kaotusega Venemaal. Paljud selle liikmed vahetasid poolt pärast Rahvastelahingut, kui sai selgeks, et Napoleon võib sõja kaotada.

Liikmesriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnev tabel esitab liidu liikmed, ühinemisaasta, samuti vägede arvu (sulgudes).

Reini Liidu liikmesriigid aastal 1812

Kuningate kolleegium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lipp Liikmesmonarhia Ühinemisaasta Märkused
Coat of arms of Baden.svg Badeni suurhertsogkond 12. juuli 1806 Asutaja; endine markkrahvkond (8000)
Flag of Bavaria (striped).svg Baieri kuningriik 12. juuli 1806 Asutaja; endine hertsogkond (30 000)
Flag of the Grandduchy of Berg (1806-1808).svg Bergi suurhertsogkond 12. juuli 1806 Asutaja; liidendas Kleve, mõlemad endised hertsogkonnad (5000)
Flagge Großherzogtum Hessen ohne Wappen.svg Hessen-Darmstadti suurhertsogkond 12. juuli 1806 Asutaja; endine maakrahvkond (4000)
Banner of the Electorate of Mainz.svg Regensburgi vürstkond 12. juuli 1806 Asutaja; endine vürst-peapiiskopkond ja kuurvürstkond; pärast 1810 Wappen Großherzogtum Frankfurt.svg Frankfurti suurhertsogkond
State flag of Saxony before 1815.svg Saksimaa kuningriik 11. detsember 1806 Endine hertsogkond (20 000)
Flag of the Kingdom of Westphalia.svg Westfaali kuningriik 15. november 1807 Napoleoni loodud (25 000)
Flag of Württemberg before 1809.svg Württembergi kuningriik 12. juuli 1806 Asutaja; endine hertsogkond (12 000)
Flag of the Grandduchy of Wurzburg.svg Würzburgi suurhertsogkond 23. september 1806 Napoleoni loodud (2000)

Vürstide kolleegium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lipp Liikmesmonarhia Ühinemisaasta Märkused
Flag of Anhalt Duchies.png Anhalt-Bernburgi hertsogkond 11. aprill 1807 (700)
Flagge Herzogtum Anhalt.svg Anhalt-Dessau hertsogkond 11. aprill 1807 (700)
Flag of Anhalt Duchies.png Anhalt-Kötheni hertsogkond 11. aprill 1807 (700)
Flag of Arenberg (1803 - 1810).svg Arenbergi hertsogkond 12. juuli 1806 Asutaja; mediatiseeritud 13. detsembril 1810 (4000)
Flag of Hohenzollern-Hechingen and Sigmaringen.png Hohenzollern-Hechingeni vürstkond 12. juuli 1806 Asutaja (4000)
Flag of Hohenzollern-Hechingen and Sigmaringen.png Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkond 12. juuli 1806 Asutaja (4000)
Flag of Isenburg County.svg Isenburg-Birsteini vürstkond 12. juuli 1806 Asutaja (4000)
Flag of the Principality of Leyen (1806-1813).svg Leyeni vürstkond 12. juuli 1806 Asutaja; endine krahvkond (4000)
Flag of Liechtenstein (1719-1852).svg Liechtensteini vürstkond 12. juuli 1806 Asutaja (4000)
Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Lippe.png Lippe-Detmoldi vürstkond 11. aprill 1807 (650)
Armoiries Mecklembourg-Schwerin.svg Mecklenburg-Schwerini hertsogkond 22. märts 1808 (1900)
Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond 18. veebruar 1808 (400)
Flagge Herzogtum Nassau (1806-1866).svg Nassau hertsogkond (Usingen ja Weilburg) 12. juuli 1806 Nassau-Usingen.png Nassau-Usingeni ja Flag of the House of Nassau-Weilburg.png Nassau-Weilburgi liit, mõlemad asutajad (4000 kumbki)
Civil flag of Oldenburg.svg Oldenburgi hertsogkond 14. oktoober 1808 Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (800)
Flagge Fürstentum Reuß jüngere Linie.svg Reuss-Ebersdorfi vürstkond 11. aprill 1807 (400)
Flagge Fürstentum Reuß ältere Linie.svg Reuss-Greizi vürstkond 11. aprill 1807 (400)
Flag of Reuss-Lobenstein.svg Reuss-Lobensteini vürstkond 11. aprill 1807 (400)
Flagge Fürstentum Reuß jüngere Linie.svg Reuss-Schleizi vürstkond 11. aprill 1807 (400)
Flag of Salm principalities (1798-1811).svg Salmi vürstkond (Salm-Salm ja Salm-Kyrburg) 25. juuli 1806 Asutaja; Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (4000)
Armoiries Saxe.svg Saksi-Coburgi-Saalfeldi hertsogkond 15. detsember 1806 (Saksi hertsogkonnad kokku 2000)
Armoiries Saxe.svg Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond 15. detsember 1806
Armoiries Saxe.svg Saksi-Hildburghauseni hertsogkond 15. detsember 1806
Armoiries Saxe.svg Saksi-Meiningeni hertsogkond 15. detsember 1806
Armoiries Saxe.svg Saksi-Weimari hertsogkond 15. detsember 1806
Flagge Fürstentum Schaumburg-Lippe.svg Schaumburg-Lippe vürstkond 11. aprill 1807 (650)
Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg Schwarzburg-Rudolstadti vürstkond 11. aprill 1807 (650)
Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg Schwarzburg-Sondershauseni vürstkond 11. aprill 1807 (650)
Flag of Waldeck before 1830.svg Waldecki vürstkond Mall:Dts (400)

Tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 4. novembril 1813 laiali. Pärast seda oli Saksamaa poliitilise koordineerimise ainus katse kuni Saksa Liidu loomiseni 8. juunil 1815 organ nimega Administratsiooni Kesknõukogu (saksa Zentralverwaltungsrat); selle president oli Heinrich Friedrich Karl Reichsfreiherr vom und zum Stein (1757 – 1831). See saadeti laiali 20. juunil 1815.

30. mail 1814 kuulutas Pariisi rahu Saksa riigid sõltumatuteks.

Aastal 1815 joonistas Viini kongress kontinendi poliitilise kaardi ümber. Tegelikult toimusid enamusel säilinud liikmetst vaid väikesed piirimuudatused, ja tekkinud Saksa Liit koosnes enam-vähem samadest liikmetest kui Reini Liit, tähtsa lisandusega kahe saksa suurriigi Austria ja Preisimaa näol.