Georges Bizet

Allikas: Vikipeedia
Georges Bizet (1875)

Georges Bizet (sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, ristinimega Georges; 25. oktoober 1838 Pariis – 3. juuni 1875 Bougival) oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi "Carmen" järgi.

Bizet sündis Pariisis. Tema isa oli lauluõpetaja ja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja François Delsarte'i õde. Emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi KonservatooriumiKonservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu.

Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1857 jagas ta Jacques Offenbachi korraldatud võistlusel auhinda ühevaatuselise opereti "Le docteur Miracle" orkestreeringu eest. Seejärel võitis ta Prix de Rome'i, stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt õppis Bizet kolm aastat Roomas. Seal küpses tema talent ja valmis opera buffa "Don Procopio". Kogu ülejäänud lühikeseks jäänud elu veetis Bizet Pariisi lähistel elades.

Pariisi naasnuna pühendus ta heliloomingule. Aastal 1863 sündis Theatre-Lyrique'i tellimusel ooper "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"). Samal perioodil kirjutas ta ka ooperi "La jolie fille de Perth", tuntud vodevilli "L'arlésienne" ja klaveriteose "Jeux d'enfants" ("Lastemängud"). Samuti kirjutas Bizet romantilise ooperi "Djamileh", mida on tihti nimetatud "Carmeni" eelkäijaks. Oma esimese sümfoonia "C Duur Sümfoonia" kirjutas Bizet 16-aastasena konservatooriumis, ilmselt koduse ülesandena. Arvatavasti unustas ka Bizet ise selle teose olemasolu, sest see avastati alles 1933. aastal konservatooriumi raamatukogu arhiivist. Pärast selle esmaettekannet 26. veebruaril 1935 hakati seda teost nimetama Bizet' varajase perioodi meistriteoseks ja tänapäeval loetakse seda varajase romantilise perioodi repertuaari üheks tähtteoseks. Sümfoonia on tuntud ka stiililise sarnasuse poolest Franz Schuberti teostega, mis olid tol ajal Pariisis praktiliselt tundmatud. Bizet' teine sümfoonia "Rooma" jäi lõpetamata.

Kuigi Bizet on tuntud heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet'd üheks Euroopa kolmest parimast pianistist.

"Carmen"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bizet' tuntuim teos on 1875. aastal valminud ooper "Carmen", mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet "Carmeni" pearolli metsosopranile. Sisult on "Carmen" väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast – vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskoht on Hispaanias. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose'd, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta.

Bizet ise ei näinud "Carmeni" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit aga sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks – lõpuks sai "Carmen" ka publiku lemmikuks ja üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.

Georges Bizet suri 3. juunil 1875 ja maeti Père Lachaise'i kalmistule Pariisis. Lühikest aega enne surma tehti ta Auleegioni ordu rüütliks.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ooperi "Carmen" lavastusele pühendatud sait