Fanny Mendelssohn

Allikas: Vikipeedia
Fanny Hensel
Fanny Hensel 1842. aastal (Moritz Daniel Oppenheim’i maal)
Fanny Hensel 1842. aastal (Moritz Daniel Oppenheim’i maal)
Info
Sünninimi Fanny Cäcilie Mendelssohn
Sündinud 14. november 1805 Hamburgi Vabalinn
Päritolu Saksamaa juut
Surnud 14. mai 1847 (41-aastaselt) Berliin, Preisi kuningriik
Amet(id) Helilooja, pianist

Fanny Cäcilie Mendelssohn (14. november 1805 Hamburg14. mai 1847 Berliin), hiljem Fanny Hensel, oli juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja. Ta oli helilooja Felix Mendelssohni õde, filosoof Moses Mendelssohni lapselaps ning filosoof Paul Henseli ja matemaatik Kurt Henseli vanaema.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fanny Mendelssohn (hilisema abikaasa Wilhelm Henseli visand)

Fanny Mendelssohn sündis Hamburgis, olles perekonna neljast lapsest vanim. Tema mõlemad vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ning muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli kuulus pankur ja filosoof Moses Mendelssohni poeg ning ema Lea oli ettevõtja Daniel Itzigi lapselaps ja preisi diplomaat Jakob Salomon Bartholdy õde.[1]

1811. aastal kolis Mendelssohnide pere Berliini. Abraham Mendelssohni pank oli kaasa aidanud Napoleoni süsteemi murdmisele ning perekond, kartes nüüd prantslaste kättemaksu, oli sunnitud Hamburgist lahkuma.[2] Abraham ja Lea Mendelssohn tahtsid, et nende lapsed – Fanny, Felix, Paul ja Rebecka – saaksid parima võimaliku hariduse. Nii saigi Fanny Mendelssohn tolle aja naise kohta erakordselt kõrge muusikalise hariduse, kui klaverimängu õpetas talle Muzio Clementi endine õpilane Ludwig Berger ning kompositsiooni ja kontrapunkti Carl Friedrich Zelter. Nagu Felix, oli ka Fanny juba varases nooruses muusikaliselt väga andekas ning hakkas lapsena muusikat kirjutama. Muusikuks saamisel olid tema tugevateks eeskujudeks vanatädid Fanny von Arnstein ja Sarah Levy. Mõlemad oli suured muusikaarmastajad, neist esimene Mendelssohnide kodus toimunud tuntud salongiõhtute patroon ning viimatimainitu andekas ja haritud pianist ning Wilhelm Friedemann Bachi õpilane.[3]

Mendelssohn kasvas üles haritud keskkonnas. Sageli nende Berliini kodu külastanud inimeste seas oli kunstnikke, muusikuid ja teadlasi, sealhulgas Wilhelm ja Alexander von Humboldt ning Rebecka hilisem abikaasa, matemaatik Gustav Dirichlet.[4] Sarah Rothenburg on kirjutanud nende majapidamise kohta: "Euroopa tuli nende elutuppa.“[5] Samuti Mendelssohnide maja tihti külastanud muusikud Ignaz Moscheles ja Sir George Smart olid mõlemast lapsest võrdselt vaimustatud, kuid isa Abraham pidas algselt muusikaliselt lootustandvamaks hoopis Fannyt. Seepärast ei soovinud ta, et Felixist saaks elukutseline muusik.[6] Hiljem Abrahami arvamus muutus: arvestades tolleaegset naiste positsiooni ning seega pea olematult võimalust muusikuna läbi lüüa, toetas ta küll Fanny muusikaõpinguid, kuid ei tahtnud, et ta hakkaks elukutseliseks heliloojaks või pianistiks. Abraham kirjutas 1820. aastal Fannyle: "Muusikast võib saada ehk tema (Felixi) elukutse, kuid sind saab ja peab see vaid ehtima, mitte olema sinu eksistentsi ja tegevuse alus."[7] Felix oli see-eest palju toetavam: ta soovitas õele teha karjääri nii helilooja kui ka interpreedina, kuid igaks juhuks palus, et Fanny ei kasutaks teoste avaldamisel oma pärisnime.[8] Õved seadsid koos Fanny kirjutatud laule ning Felix avaldas need enda nime all.[3]

Fanny Henseli haud

Kuigi Fanny Mendelssohn kirjutas innukalt muusikat ning mängis hästi klaverit, ei saanud temast elukutselist muusikut. Siiski kanti tema töid kontsertidel ette. Peamiselt juhtus see nende kodus toimunud kontsertidel sarjast "Pühapäevakontserdid" ("Sonntagskonzerte"), kus põhiliselt kõlasidki kõrvuti Fanny ja Felixi tööd. Kontserdisarja oli algatanud heliloojate isa Abraham, hiljem võttis korraldamise enda peale Fanny ise. Pianistina andis ta oma ainsa avaliku kontserdi suurel laval 1838. aastal, kui ta oli venna Esimese klaverikontserdi solistiks. Alles 1846. aastal otsustas Fanny Mendelssohn esmakordselt avaldada oma teoseid enda nime all. Nendeks olid tema laulud oopusenumbriga 1.[3]

1821. aastal kihlus Fanny Mendelssohn maalikunstnik Wilhelm Henseliga, kuid tüdruku ema vastuseisu tõttu muutus abiellumine võimatuks. Viimane keelas neil lausa omavahelise kirjavahetuse, kui Hensel Itaaliasse kolis. Kui mees 1828. aastal Itaaliast tagasi tuli, kohtusid Fanny ja Wilhelm esimest korda üle pika aja ning pärast isa soovitust abiellusid nad 1829. aastal. Vaatamata abielule ei lahkunud Fanny oma vanemate korterist ning jäi sinna elama kuni surmani. Aasta pärast pulmi sündis nende ainus laps Sebastian Ludwig Felix Hensel, kusjuures nime pani Fanny oma lemmikheliloojate – Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni ja Felix Mendelssohni järgi.[9]

Fanny Hensel suri Berliinis 1847. aastal pärast mitut järjestikulist insulti. Tema mõlemad vanemad ning vanaisa Moses olid kõik surnud samal põhjusel ning samal põhjusel suri kõigest kuus kuud hiljem ka tema vend Felix.[10] Enne seda jõudis Felix Mendelssohn kirjutada õe mälestuseks veel oma Keelpillikvarteti nr 6.[11]

Helilooming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka Fanny Mendelssohni teoste täielikku loetelu ingliskeelses Vikipeedias

Fanny Mendelssohn kirjutas kokku 466 helitööd. Peaaegu kogu tema heliloomingu moodustavad laulud ja klaverimuusika. Osa tema lauludest avaldati algselt Felix Mendelssohni nime all, nii ei teadnud ka kuninganna Victoria, et tema lemmiklaulu "Itaalia" on kirjutanud Fanny, mitte Felix Mendelssohn. Laululisus kandus üle ka tema klaverimuusikasse. Osa tema klaveriloomingust kannab nime "Laulud klaverile" ("Lieder für Klavier"), mis oli eeskujuks Felix Mendelssohnile, kui ta kirjutas oma kuulsad "Sõnadeta laulud". Üks tuntumaid teoseid tema klaveriloomingust on klaveripalade tsükkel "Aasta" ("Das Jahr"), mis koosneb 12 palast – iga pala kannab ühe kuu nime.[3] Ülejäänud loomingust on tuntud veel tema Klaveritrio d-moll,[12] kantaadid ja väike hulk orelimuusikat.[13]

Mittetäielik teoste loetelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed oopusenumbritega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berliini kirjastuses Bote & Bock ilmusid 1846. aasta jõuludeks kolm vihikut valitud teostega:

  • "Kuus laulu häälele klaverisaatel" ("Sechs Lieder für eine Singstimme mit Begleitung des Pianoforte"), op 1
  • "Neli laulu klaverile" ("Vier Lieder für das Pianoforte, vol. 1"), op 2
  • "Aialaulud. Kuus laulu sopranile, aldile, tenorile ja bassile" ("Gartenlieder. Sechs Gesänge für Sopran, Alt, Tenor und Baß"), op 3

1847. aastal avaldati kaks vihikut (op 4 ja 5) kirjastuses A. M. Schlesinger ja üks vihik kirjastuses Bote & Bock (op 6):

  • Kuus meloodiat klaverile (Six Mélodies pour le Piano, vol. 1), op 4
  • Kuus meloodiat klaverile (Six Mélodies pour le Piano, vol. 2), op 5
  • Neli laulu klaverile (Vier Lieder für das Pianoforte, vol. 2), op 6

1850. aastal ilmus postuumselt veel teoseid neljas köites Leipzigi kirjastuses Breitkopf & Härtel:

  • Neli laulu klaverile (Vier Lieder für das Pianoforte), op 8
  • Kuus laulu klaverisaatel (Sechs Lieder mit Begleitung des Pianoforte), op 9
  • Viis laulu klaverisaatel (Fünf Lieder mit Begleitung des Pianoforte), op 10
  • Trio klaverile, viiulile ja tšellole (Trio für Pianoforte, Violine und Violoncell), op 11

Teosed oopusenumbrita[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalmuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]
  • Suur hulk laule
  • Kooriteoseid klaverisaatega ja a cappella
  • Kantaadid "Kiidulaul" ("Lobgesang"), "Hiob" ja "Kooleramuusika" ("Choleramusik")
  • Dramaatiline pilt "Hero ja Leander"
  • "Stseen Faust II-st naiskoorile ja sopranile klaverisaatel"
Instrumentaalmuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]
Fanny Mendelssohn Saksamaa postmargil seeriast "Saksamaa ajaloo naised" ("Frauen der deutschen Geschichte").

Hilisemad austusavaldused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fanny Henseli järgi on nimetatud Berliini Muusikakool (Musikschule Fanny Hensel)[14], samuti tänav (Fanny-Hensel-Weg) ja algkool (Fanny-Hensel-Grundschule) Berliinis Kreuzbergi linnaosas.[15] Berliini, Liidunõukogu hoonele Leipziger Straβel, kus kunagi asus Mendelssohnide maja, on püstitatud mälestustahvel Fanny ja Felix Mendelssohnile.[16] Fanny ja Felixi mälestustahvel on püstitatud ka Hamburgi Ludwig-Ehrhardt-Straßele, kus asus nende praeguseks sõjas hävinud sünnikodu.[17]

Eric W. Elsti poolt 16. augustil 1990 avastatud asteroid nr 9331 kannab nime Fannyhensel.[18]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Todd 2003, lk 27-29
  2. Mercer-Taylor 2000, lk 1
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Citron (Grove Music Online)
  4. Todd 2003, lk 165, 92
  5. Mercer-Taylor 2000, lk 29
  6. Brown 2003, lk 115
  7. Hensel 1884, lk 82
  8. Mendelssohn 1864, lk 113
  9. Jill Halstead 1998, "Fanny Mendelssohn: Her Life and Music"
  10. Sterndale Bennett 1955, lk 376
  11. "Felix Mendelssohn (1809-1847) String Quartet Op. 44 No.2 in E minor (1837)". StringsAttachedMusic.org.uk. Vaadatud 23-09-2012.
  12. "Category Fanny Hensel". International Music Score Library Project. Vaadatud 23-09-2012.
  13. "Kantaten von Fanny Hensel & Felix Mendelssohn und die Orgelwerke von Fanny Hensel". Muziekweb.nl. Vaadatud 23-09-2012.
  14. "Musikschule Fanny Hensel". Berlin.de. Vaadatud 23-09-2012.
  15. "Fanny-Hensel-Grundschule kodulehekülg". Vaadatud 23-09-2012.
  16. Pressiteade. "Bundesratpräsident Klaus Wowereit würdigt Konrad Adenauer, Felix Mendelssohn Bartholdy und Fanny Hensel". Vaadatud 23-09-2012.
  17. "Falsche Note auf dem Mendelssohn Gedenkstein". Hamburger Abendblatt (13-02-2008). Vaadatud 23-09-2012.
  18. 9331 Fannyhensel (1990 QM9) Jet Propulsion Laboratory

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Brown, Clive (2003). "A Portrait of Mendelssohn". New Haven, London. ISBN 9780300095395.
  • Citron, Marcia J. "Mendelssohn, Fanny". Grove Music Online. Oxford University Press. Grove Music Online (nähtav vaid registreeritud kasutajatele)
  • Halstead, Jill (1998). "Fanny Mendelssohn: Her Life and Music"
  • Hensel, Sebastian. (1884) The Mendelssohn Family 1729-1847. London: Sampson Low.
  • Mendelssohn Bartholdy, Felix. (1864) Letters of Felix Mendelssohn Bartholdy from 1833 to 1847, toimetanud Mendlessohn Bartholdy, Paul; inglise keelde tõlkinud Wallace, Lady. London: Longman Green.
  • Mercer-Taylor, Peter (2000). "The Life of Mendelssohn". Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0521639727.
  • Sterndale Bennett, R., "The Death of Mendelssohn", 'Music and Letters' vol 36 nr 4, Oxford, 1955
  • Todd, R. Larry (2003). "Mendelssohn – A Life in Music". Oxford, New York: Oxford University Press. ISBN 0195110439.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]