Mineraalvesi

Allikas: Vikipeedia
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane

Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.

Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USAs loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.

Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused – nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tšehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid.

Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.

Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites, tehes selle nõnda kättesaadavaks paljudele inimestele. Poest ostetud vesi võib olla kas gaseeritud või naturaalne. Praegu on maailmas üle 3000 mineraalvee brändi.[1]

Kaasajal on reisid mineraalvee leiukohtadesse, kus otseselt kokku puutuda mineraalveega, väga harvad ja sageli võimatud, sest tavaliselt on need era- või kaitse all olevad alad.

Mineraalveeallikates ravimine nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblemisteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmaks:

  • söögivesi (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l);
  • ravi-söögivesi (mineraalainete sisaldus 1 kuni 10 g/l);
  • ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildigalerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]