NSV Liidu Ülemnõukogu

Allikas: Vikipeedia

NSV Liidu Ülemnõukogu


Nõukogude Liidu vapp
Nõukogude Liidu vapp
Moodustatud 1936
Peakorter Moskva
Asukoht Moskva
Piirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

NSVL Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).

NSV Liidu Ülemnõukogu ülesanded ja volitused[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSVL Ülemnõukogu otsustas põhiseaduste kehtestamise ja muutmise, uute liiduvabariikide vastuvõtu NSV Liitu ning kogu riigi majanduse ja ühiskonna arendamise plaanide ja riigieelarve kinnitamise, kehtestas NSV Liidu seadused ja moodustas valitsuse – NSVL Ministrite Nõukogu.

NSVL Ülemnõukogu valiti 5 aastaks. See koosnes kahest neljaks aastaks valitud kojast – Liidunõukogust ja Rahvuste Nõukogust, mõlemas oli võrdne arv rahvasaadikuid[1] NSVL Ülemnõukogu istungjärke peeti kaks korda aastas. Ülemnõukogu istungid toimusid Kremli Suures Palees.

NSV Liidu Konstitutsiooni kohaselt:

  • §108. NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan on NSV Liidu Ülemnõukogu.

NSV Liidu Ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on käesoleva konstitutsiooniga arvatud NSV Liidu võimkonda. NSV Liidu konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, uute vabariikide NSV Liidu koosseisu vastuvõtmist ning uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamist, NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja NSV Liidu riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist, talle aruandekohustuslike NSV Liidu organite moodustamist teostab eranditult NSV Liidu Ülemnõukogu. NSV Liidu seadused võetakse vastu NSV Liidu Ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse NSV Liidu Ülemnõukogu otsusel.

NSV Liidu Ülemnõukogu ja kojad on üheõiguslikud.

  • §110. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu saadikute arv on võrdne.

Liidunõukogu valitakse võrdse rahvaarvuga valimisringkondade järgi. Rahvuste Nõukogu valitakse järgmiste normide alusel: 32 saadikut iga liiduvabariigi, 11 saadikut iga autonoomse vabariigi, 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja üks saadik iga autonoomse ringkonna poolt. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu võtavad nende poolt valitavate mandaatkomisjonide esildusel vastu otsuse saadikute volituste õigekstunnistamise kohta, valitsemisseadusandluse rikkumise juhul aga tunnistavad üksikute saadikute valimised kehtetuks.

  • §112. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku kaks korda aastas.

Erakorralised istungjärgud kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium omal algatusel, samuti ühe liiduvabariigi või ükskõik kumma koja vähemalt kolmandiku saadikute ettepanekul. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärk koosneb kodade eraldi ja ühistest istungitest, nendevahelisel ajal aga kodade alatiste komisjonide või NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonide istungitest. Istungjärk avatakse ja lõpetatakse kodade eraldi või ühistel istungitel.

  • §126. NSV Liidu Ülemnõukogu kontrollib kõigi talle aruandekohustuslike riigiorganite tegevust.

NSV Liidu Ülemnõukogu moodustab NSV Liidu Rahvakontrolli Komitee, kes juhib rahvakontrolliorganite süsteemi. Rahvakontrolliorganite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega rahvakontrolli kohta NSV Liidus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbi aegade kandis Vene SFNV ja NSV Liidu kõrgeim valitav võimuorgan nimetusi:

Ülevenemaaline Nõukogu Kesktäitevkomitee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1917–1922 tegutses Nõukogude Venemaa kõrgema võimuorganina Ülevenemaaline Tööliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee ((ВЦИК), Всероссийский Центральный исполнительный комитет Советов рабочих, солдатских, крестьянских и казачьих депутатов ) ehk Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ja selle juhtorgan NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidium.

Kesktäitevkomitee tegutses 8. november 1917 – 30. detsember 1922, Ülevenemaaline Tööliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Nõukogu kongresside vaheaegadel alalise tööorganina teostades nii seadusandlikku, kui ka täidesaatvat võimu.

NSV Liidu Kesktäitevkomitee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajavahemikul 30. detsember 1922 – 17. jaanuar 1938 , tegutses kõrgeima võimuna NSV Liidu Kesktäitevkomitee (Центральный исполнительный комитет (ЦИК) Союза ССР).

Kesktäitevkomitee esimehed ja asetäitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu Kesktäitevkomitee kaasesimehed NSV Liidu liiduvabariikidest:

Kesktäitevkomitee sekretärid (1917–1938)[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

Liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide ülemnõukogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide ülemnõukogud valiti samuti 5 aastaks. Need otsustasid liiduvabariigi põhiseadust vastuvõtmist ja muutmist, vabariigi majanduse ja ühiskonna arendamise plaanide ja eelarve kinnitamist, vabariigi valitsuse moodustamist ning vabariigi seaduste kehtestamise üle.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. NSVL ektsüklopeedia, 3. trükk, "Верховный Совет СССР", internetis siin

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]