Taga-Karpaadi oblast

Taga-Karpaadi oblast
	ukraina Закарпатська область (Zakarpatska oblast)
	Oblasti lipp Oblasti vapp
	Pindala: 12 777 km²
	Elanikke: 1 244 476 (1.01.2022)
	Rahvastikutihedus: 97,4 in/km²
	Keskus: Užgorod

Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina keeles Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas. Piirneb Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.

Taga-Karpaadi oblast kattub suuresti Taga-Karpaadi ajaloolise piirkonnaga (ukraina keeles Закарпаття; eesti keeles ka Ruteenia või Russiinimaa).^[viide?] Russiinid kuuluvad Esindamata Rahvaste Organisatsiooni.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Taga-Karpaatia asub Ida-Karpaatide põhjaosa edelanõlvadel ja Kesk-Doonau madalikul (täpsemalt Taga-Karpaatia madalikul). Territooriumist on 80% mägine.

Taga-Karpaatia linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Taga-Karpaatia oblastis on 11 linna:

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2020. aastast jaguneb oblast 6 rajooniks ja 5 oblastilise alluvusega linnaks:

Taga-Karpaatia etniline kaart 2001. aasta seisuga.

██ Ukrainlased

██ Ungarlased

██ Rumeenlased

██ Segaasustus: ukrainlased ja venelased

Rajoonid[muuda | muuda lähteteksti]

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Berehove, Hust, Mukatševe, Tšop, Užhorod.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Etniline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

1880: (rahvaloendus) 408 971

ukrainlasi ja russiine – 244 742 (59,84%)
ungarlasi – 105 343 (25,76%)
sakslasi – 31 745 (7,76%)
rumeenlasi – 16 713 (4,09%)
slovakke ja tšehhe – 8611 (2,11%)
teisi – 1817 (0,44%)

1970 (rahvaloendus): 1056 799

ukrainlasi ja russiine – 808 131 (76,47%)
ungarlasi – 151 949 (14,38%)
venelasi – 35 189 (3,33%)
rumeenlasi – 23 454 (2,22%)
juute – 10 862 (1,03%)
slovakke – 9573 (0,91%)
mustlasi – 5902 (0,56%)
sakslasi – 4230 (0,40%)
valgevenelasi – 2186 (0,21%)
poolakaid – 764 (0,07%)
tšehhe – 721 (0,07%)
teisi – 3838 (0,36%)

1979 (rahvaloendus): 1 155 759

ukrainlasi ja russiine – 898 606 (77,75%)
ungarlasi – 158 446 (13,71%)
venelasi – 41 713 (3,61%)
rumeenlasi – 27 155 (2,35%)
slovakke – 8245 (0,71%)
mustlasi – 5586 (0,48%)
juute – 3865 (0,33%)
sakslasi – 3746 (0,32%)
valgevenelasi – 2314 (0,20%)
poolakaid – 841 (0,07%)
tšehhe – 669 (0,06%)
teisi – 4573 (0,40%)

1989 (rahvaloendus): 1 245 618

ukrainlasi ja russiine – 976 749 (78,4%)
ungarlasi – 155 711 (12,5%)
venelasi – 49 458 (4,0%)
rumeenlasi – 29 485 (2,4%)
mustlasi – 12 131 (1,0%)
slovakke – 7329 (0,6%)
sakslasi – 3478 (0,3%)
juute – 2643 (0,2%)
valgevenelasi – 2521 (0,2%)
poolakaid – 690 (0,06%)
tšehhe – 516 (0,04)
teisi – 4907 (0,4%)

2001 (rahvaloendus): 1 254 614

ukrainlasi ja russiine – 1 010 127 (80,5%)
ungarlasi – 151 516 (12,1%)
rumeenlasi – 32 152 (2,6%)
venelasi – 30 993 (2,5%)
mustlasi– 14 004 (1,1%)
slovakke – 5695 (0,5%)
sakslasi – 3582 (0,3%)
valgevenelasi – 1540 (0,1%)
juute – 566 (0,05%)
poolakaid – 518 (0,04%)
tšehhe – 320 (0,03%)
teisi – 3601 (0,3%)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Taga-Karpaatiast Korolevo leiukohast leiti 1970. aastatel kivist tööriistad, mille vanuseks on määratud enam kui miljon aastat. See on üks vanimaid tõendeid inimese eellaste elamisest Euroopast.^[2]

Piirkond kuulus 10.–11. sajandil Kiievi-Vene riiki. 11. sajandist kuni I maailmasõja lõpuni kuulus Austria-Ungari Ungari kuningriiki. Pärast esimest maailmasõda kuulus ala loodud Tšehhoslovakkia koosseisu.

Müncheni kokkulepete järel oli piirkonnal 1938–1939 autonoomia. 1939. aasta märtsis kuulutati Taga-Karpaatia mõneks tunniks iseseisevaks Karpaatide-Ukraina Vabariigiks, kuid annekteeriti kohe Ungari poolt (aastani 1944).

1945. aastal liideti Nõukogude Liiduga. 29. juunil kirjutati alla Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia Vabariigi vahel leping Taga-Karpaatide kohta. Lepingu kohaselt ühendati Taga-Karpaatia, mis 1919. aastast alates kuulus autonoomsena Tšehhoslovakkia Vabariigile, taas Ukrainaga ja liideti Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Ukraina NSV-sse kuuluv Taga-Karpaadi oblast moodustati 22. jaanuaril 1946.