Rūḩollāh Khomeynī

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī (tõenäoliselt 24. september 1902 – 3. juuni 1989 Teheran) oli Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik.

Homeini sündis 20. sajandi alguses Mustafa Musavi perekonnas, oma lisanime Homeini sai ta sünnikoha järgi. Tema täpset sünniaastat ja kuupäeva pole teada, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse 1902. aastat. Tema peret loetakse põlvnevat šiiitide 12-st pühast imaamist, kes omakorda olid Muhamedi järglased. Seetõttu nimetati ka Homeinit sayyidiks ehk Muhamedi veresugulaseks.

1918. aastal hakkas ta õppima õigusteadust, kuid 1922. aastal otsustas ta selle asemel pühenduda teoloogiale, õppides seda Qomi ülikoolis. Ta huvitus ka luulest ning filosoofiast. Teda mõjutasid nii Aristoteles kui ka Platon, peamiselt aga siiski islamifilosoofid Ibn Sina (Avicenna) ja Mulla Sadra, viimane oli Iraani ja kogu islamimaailma mõjukaim filosoof 17. sajandil.

Juba 1930. aastatel sai temast üks silmapaistvamaid iraani usutegelasi. 1942. aastal ilmus ta esimene raamat, kus Homeini võttis ägedalt sõna Pahlaviidide dünastia poolt valitsetavas Iraanis toimuva sekulariseerumise vastu. Siiski jäi ta kuni 1963. aastani, mil temast oli saanud suur ajatolla ehk marja, otsesest poliitikast veel kõrvale. Samal aastal algatas Muhammad Reza Pahlavi "Valge revolutsiooni", mis püüdles maa jätkuva moderniseerimise ja sekulariseerimise poole. See oli läänelikus mõttes igati edumeelne, kuid nii vaimulikkond kui ka aristokraatia olid uuendustele tugevalt vastu. Peagi tõusiski Homeini šahhivastase opositsiooni etteotsa. Ta vastustas teravalt šahhi poliitikat ning juba samal aastal ta vangistati ja pandi koduaresti, kust ta vabanes 1964. aastal. Kuid ta jätkas valitsuse kritiseerimist ja nõnda vahistati ta uuesti. Homeinid, kel oli usklike ja eriti usufanaatikute seas suur mõju, püüti järgnevalt veenda oma valitsusvastasest poliitikast loobuma, kuid ta keeldus, jäädes oma põhimõtetele rangelt kindlaks. Mitmed šahhi kaaskondlased soovitasid tal Homeini tappa, kuid too otsustas Homeini siiski vaid eksiili saata.

1964. aastal saabus Homeini Türki, kus viibis aga vähem kui aasta. 1965. aastast oli ta eksiilis Iraagis, kust ta aga Saddam Husseini survel pidi 1978. aastal Prantsusmaale lahkuma. Seal asus ta plaanitsema tõsistesse probleemidesse sattunud šahhivalitsuse kukutamist. Ehkki ta varem oli pooldanud konstitutsioonilist monarhiat, leidis Homeini 1970. aastate lõpuks, et parimaks lahenduseks oleks siiski teokraatlik vabariik. Kui 1979. aasta alguses puhkes Iraani islamirevolutsioon, hakkaski Homeini oma eesmärki ellu viima. 1. veebruaril saabus ta tagasi Iraani ning 11. veebruaril võttis ta võimu üle. Ehkki šahhi kukutamises oli suur osa olnud ka ilmalikel radikaalidel ja demokraatlikel jõududel, suutis Homeini nad peagi võimult eemaldada ning kehtestas teokraatliku valitsusvõimu.

Homeini kuulutati peagi vastu võetud Iraani Islamivabariigi konstitutsiooni kohaselt riigi kõrgeimaks juhiks (rahbar), ilmalik võim, presidendikoht, jäi esialgu ilmikutele, kuid 1981. aastal vallandas Homeini presidendi ning nimetas ametisse vaimuliku, Ali Khamenei, kellest hiljem sai ka tema järglane Iraani kõrgeima juhi kohal. Nii oli teokraatia Iraanis muutunud kõigitim domineerivaks.

1980. aastal oli aga puhkenud Iraagi-Iraani sõda. Iraak oli esialgu ründavaks pooleks ja suutis mitmeid Iraani asulaid vallutada. Revolutsioonist alles toibuv ja mitte veel kuigi tugeva keskvõimuga Iraani suutis alates 1981. aastast siiski ka tõsiseid vastulööke anda, seda suuresti tänu šahhivalitsuse ajal muretsetud moodsale relvastusele. Homeini kuulutas, et Saddam Hussein on Allahist hüljatud hirmuvalitseja, kes tuleks võimult kukutada. Seda Iraani väed siiski ei suutnud ja 1988. aastal olid riigid sunnitud piirimuutusteta rahu sõlmima.

1989. aastal, mõned kuud enne oma surma, mõistis Homeini surma Suurbritannia kirjaniku Salman Rushdie tema kirjatöö Saatanlikud värsid eest, mida ajatolla pidas islamit solvavaks. Siiani pole seda suudetud siiski täide viia.

Eelnev: puudus

Iraani kõrgeim juht 1979–1989

Järgnev: ‘Alī Khāmene'ī