Helsingi Kodanike Komitee
Helsingi Kodanike Assamblee (inglise k. Helsinki Citizens Assembly, HCA) on rahvusvaheline valitsusväline pluralistlik kodanike sõltumatu liikumine.
Innustatuna Berliini müüri avamisest ning kahe Saksamaa ühinemisprotsessi algamisest kogunes 19.–21. oktoobril 1991 Prahas rahuaktivistide foorum. Seda juhatas tšehhi president Václav Havel. Juhindudes Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise (CSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti sätetes fikseeritud inimõiguste austamise ja avaliku arvamuse ning seisukohtade väljaütlemise õiguse printsiipidest ning Praha 1989. aasta sametrevolutsiooni apellatsioonidest formuleeriti Praha Üleskutse. Selles seati eesmärgiks asutada Helsingi lõppaktile alla kirjutanud riikide ja Helsingi järelevalvegruppidega seotud kodanike ning sotsiaalsete ja poliitiliste rühmituste vabatahtlik foorum, kus on võimalik välja öelda oma seisukohti ja nägemusi Euroopa ühiskonna arengu ning julgeoleku kohta, vahetada mõtteid Euroopa integratsiooni, riikidevaheliste suhete, keskkonna- ning majandusprobleemide ja mistahes aktuaalsete sotsiaal-majanduslike ja poliitiliste küsimuste üle.
Külma sõja lõppemine ning sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine on temaatikat muutnud. Inimõiguste problemaatika pole täielikult päevakorrast kadunud, kuid enam mitte peateema. Aktuaalseks on muutunud keskkonnaküsimused, inimeste vaba liikumise küsimused rahvusvahelisel tööturul samuti massiimmigratsioon Euroopa välistest riikidest.
Assamblee seadis eesmärgiks koguneda foorumitele kord kahe aasta tagant, mida pole alati suudetud järgida. Foorumitel analüüsitakse Helsingi protsessi üldist kulgemist ja kavandatakse tegevussuunad. Jooksvat tööd korraldab Koordineerimiskomitee (peab istungeid vähemalt 2 korda aastas), kuhu kuulub igast liikmesorganisatsioonist 2 esindajat. Koordineerimiskomitee valib 12-liikmelise Presiidiumi, mis peab koosolekuid 4 korda aastas ning moodustub Euroopa erinevate regioonide ja Põhja-Ameerika esindajatest põhimõttel, et oleks esindatud 6 naist ja 6 meest. Sellel arutatakse Euroopa, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi küsimusi, korraldatakse seminare ja kõnekoosolekuid, koostatakse üksikute probleemide kohta raporteid ning antakse välja uudislehti.
Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Albaania, Armeenia, Aserbaidžaani, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Läti, Põhja-Makedoonia, Moldova, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia ja Montenegro (Jugoslaavia), Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, USA, Valgevene ning Venemaa ühiskondlikud ja inimõigusi kaitsvad organisatsioonid ning üksikisikud. Assamblee tööst võtavad hääleõigusega osa ka Austraalia, Iisraeli, India, Iraagi, Islandi, Jordaania, Küprose, Malta, Pakistani, Portugali, Tuneesia ja Ungari üksikisikud. Peakorter asub Haagis (Holland).