Raamatukoguhoidja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; teletriloogia kohta vaata artiklit "Raamatukoguhoidja (seriaal)".

Raamatukoguhoidja (vananenud termin: bibliotekaar) on töötaja, kelle ülesandeks on raamatute ja teiste andmekandjate säilitamine ja kättesaadavaks tegemine raamatukogus.

Raamatukoguhoidjate ülesanded erinevates raamatukogudes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaraamatukoguhoidja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatukoguhoidja töö rahvaraamatukogus hõlmab: teavikute kataloogimist, komplekteerimist (vastavalt raamatukogu sihtrühmale), infokirjaoskuse valdamist, teenindusele orienteeritust, täiskasvanute, laste ja noorte teenindamist, teavikute mahakandmist, õigusalased ning eelarve koostamise alased küsimused.

Kooliraamatukoguhoidja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kooliraamatukoguhoidja töö sisaldab üldhariduskoolide õpilaste teenindamist. Kooliraamatukoguhoidja töö võib lisaks põhilistele erialaoskustele (vt rahvaraamatukoguhoidja oskusi ülal) hõlmata veel: pedagoogika, ning koostöö õpetajatega ja tunniplaani koostajatega.

Raamatukoguhoidja kõrgkoolis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgkooliraamatukoguhoidja töö sisaldab teenindust ülikoolides või kolledžites. Tähtsamad küsimused ja valdkonnad, millega raamatukoguhoidja kõrgkoolis kokku puutub on lisaks ülalnimetatuile autoriõigus, tehnoloogia, digitaalraamatukogu ja digitaalsed andmekandjad, vaba juurdepääs teadustöödele.

Erialaraamatukoguhoidjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erialaaamatukoguhoidjate töö hõlmab peaaegu kõigi eespool nimetatud raamatukoguhoidjate tööd, sealhulgas nende, kes teenindavad meditsiiniraamatukogus, ettevõtte või asutuse raamatukogus või mingile kindlale kollektsioonile keskendatud raamatukogus. Erialaraamatukoguhoidjate töö hõlmab iseseisvat tööd, finantseerimisega tegelemist, komplekteerimist vastavalt erialale, pidevat enesetäiendust.

Hoiuraamatukoguhoidja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoiuraamatukoguhoidja töötab kõige sagedamini kõrgkooliraamatukogudes. Tegeleb raamatute, käsikirjade, arhiivimaterjalide ning teiste raamatukogu teavikute säilitamisega. Säilitustegevuste näited: köitmine, kaitsmine, digiteerimine, keskkonna jälgimine ja muutmine digitaalseks või analoogseks teavikuks.

Raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kutsekvalifikatsioonisüsteemis on viis taset, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim.[1]

Raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kesk(eri)haridus (soovitatavalt raamatukogunduslik), kutsealane koolitus ning viimased 5 aastat erialast töökogemust või kõrgharidus (soovitavalt raamatukogunduslik või infoteaduste alane) ja töötamine erialal.

Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus ja 3-aastane erialane töökogemus või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja 3-aastane töökogemus.

Raamatukoguhoidja V kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus, 4-aastane erialane töökogemus või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja 5-aastane töökogemus. Lisaks 1-aastane erialase juhendamise või juhtimisalane töökogemus, täiendkoolitus raamatukogunduse valdkonnas, erialane uurimistöö ja arendustegevus.

Nõuded kutsekvalifikatsiooni taotlejale täpsustatakse kutseomistamise korras. Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib kutsestandardit muuta enne selle kehtivusaja lõppu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]