Ivan Turgenev

Félix Nadari foto

Ivan Sergejevitš Turgenev (28. november (vkj 9. november 1818 Orjol – 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik.

Elukäik

Ivan Turgenevi sündis 28. novembril 1818. aastal Venemaal, Orjoli linnas. Tema isa (Sergei Turgenev) oli sõjaväelane, auastmelt raskejalaväe polkovnik. Tema ema (Varvara Lutovinova) oli pärit aga rikkast aadlisuguvõsast. Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas, mis asus Mtsenski linnast Orlovski oblastis 10 kilomeetri kaugusel. 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et oma lastele haridus võimaldada.

Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastasena Moskva ülikooli filoloogia teaduskonda. Aasta pärast kolis perekond Peterburi, mistõttu astus Turgenev Peterburi ülikooli. 1838. aastal sõitis Turgenev Saksamaale, Berliini, kus tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vana-kreeka keele vastu.

1841. aastal naasis Turgenev kodumaale. Järgmisel aastal saatis ta Moskva ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed".

1852. aastal ilmuvad Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad". Pärast seda kirjutab Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul".

Alates 1862. aastast elas välismaal, peamiselt Baden-Badenis ja Pariisis. Seal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa". Turgenev suri 1883. aastal Pariisi lähedal asuvas Bougival'is. Tema keha toimetati vastavalt kirjaniku soovile Peterburi ja ta on tänaseni maetud Volkovski õigeusu kalmistule.

Teosed

Romaanid

• "Rudin" ("Рудин", 1856; eesti keeles 1960, tõlkija F. Kõlli)
• "Aadlipesa" ("Дворянское гнездо", 1859; eesti keeles 1954, tõlkija F. Kõlli)
• "Eelõhtul" ("Накануне", 1860)
• "Isad ja pojad" ("Отцы и дети", 1862)
• "Suits" ("Дым", 1867; eesti keeles 1995, tõlkija Hans Luik)
• "Uudismaa" ("Новь", 1877)

Mälestusmärk Turgenevi väljakul Peterburis

Jutustused

• "Жид" (1846)
• "Бретёр" (1847)
• "Петушков" (1848)
• "Дневник лишнего человека" (1849)
• "Mumuu" ("Муму", 1852)
• "Küti kirjad" ("Записки охотника", 1852)

• "Kolm portreed",
• "Kolm kohtamist",
• "Sissesõiduhoov",
• "Vaikne nurgake",
• "Asja",
• "Esimene armastus",
• "Stepi kuningas Lear",
• "Laul võidutsevast armastusest",

Näidendid

• 1956 "Kuu aega maal"

Turgenevi looming Eesti teatris

• "Isad ja pojad" (Tallinna Linnateater; lavastaja Adolf Šapiro, esietendus 20. märtsil 2002)
• "Kuu aega maal" (Eesti Draamateatar; lavastaja Mihhail Mokejev, esietendus 05. novembril 2006)

Asteroid

Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev.

Kirjandus

• Valmar Adams, "Turgenev eesti keeles" – Looming 1957, nr 6, lk 925–929
• Valmar Adams, "Armastus Turgenevi jutustustes" – Looming 1968, nr 11, lk 1741–45 ja V. Adamsi raamatus "Vene kirjandus, mu arm", ER, Tallinn 1977, lk 226–233
• Albert Trummal, "G. Flaubert'i sõber ja kriitik" (Ivan Turgenev) – Edasi 17. 11. 1968
• Jüri Šumakov ja Ann Malts, "Ivan Turgenev ja Eesti" – Sirp ja Vasar 2. september 1983
• Ilmar Rootsi, "Ivan Turgenev jahikirjaniku ja jahimehena" – Eesti Jahimees 2003, nr 11, lk 39 ja nr 12, lk 42–43
• Vladimir Tšiž, "Turgenev kui psühhopatoloog" – V. Tšiži raamatus "Kirjanik psühhiaatri silmis", tõlkinud Antti Lääts, Ilmamaa, Tartu 2010, lk 67–150 ja viited lk 414–415; ISBN 9789985773567

Välislingid

• Kalle Käsper, "Turgenevi kaunis kunst" (jutukogu "Kevadveed", 1999, arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 22. jaanuar 2000, lk 10
• Peeter Olesk, Romaaniülikool: Ivan Turgenev "Isad ja pojad" – Eesti Päevaleht 4. mai 2007, lk 28