Ivan Gontšarov
Ivan Gontšarov (18. juuni 1812 Simbirsk – 27. september 1891 Peterburi) oli vene kirjanik.
[redigeeri] Biograafia
Gontšarov sündis Simbirskis, mis tänapäeval kannab nime Uljanovsk. Tema isa oli jõukas viljakaupmees.
Aastatel 1822–1830 õppis Gontšarov Moskvas kaubandust, mis sel ajal tähendas keeli, maatundmist, matemaatikat ja asjaajamisoskust. Edasi suundus ta Moskva ülikooli filoloogiat õppima, kuid 1831–1834 väldanud õppingud lõppesid ilma kraadita.
1834–1835 oli Gontšarov oma kodulinnas kuberneri kantseleiülemaks ning 1835–1852 töötas ta tõlgina rahandusministeeriumis.
Gontšarov osales sekretärina admiral (hiljemini krahv) Jefimi Putjatini juhitud ekspeditsioonil Jaapanisse kaubandussuhteid edendama. Vahemikus 1852–1854 toimunud missioon osutus edukaks.
Vahemikus 1856–1868 oli Gontšarov mitmel korral ametis tsensuuriametnikuna.
1859–1864 oli tal tüli Ivan Turgeneviga, süüdistades viimast loomevargustes.
Oma viimastel eluaastatel suvitas kirjanik Narva-Jõesuus. Ta suri 1891. aastal Sankt-Peterburgis.
[redigeeri] Teosed
- 1847 – "Tavaline lugu" (eesti keeli 1955)
- 1858 – "Fregatt "Pallada"" (eesti keeli 1958; tlk Väino Linask)
- 1859 – "Oblomov" (eesti keeli 1934, tlk ja saatesõna A. H. Tammsaare. 2. tr samast tõlkest 1979, järelsõna – Sergei Issakov. 1953 ilmus romaan Felix Kauba tõlkes)
- 1869 – "Järsak" (eesti keeli 1949; tlk Eugen Hange)
- 1881 – "Neli ülevaadet"
- 1888 – "Vananeva sajandi teenrid"
[redigeeri] Välislingid
- Peeter Olesk: "Romaaniülikool: Ivan Gontšarov “Oblomov”" Eesti Päevaleht, 6. juuli 2007
