Ivan Gontšarov

Allikas: Vikipeedia
Ivan Gontšarov. Ivan Kramskoi maal (1865)

Ivan Gontšarov (18. juuni 1812 Simbirsk27. september 1891 Peterburi) oli vene kirjanik.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gontšarov sündis Simbirskis, mis tänapäeval kannab nime Uljanovsk. Tema isa oli jõukas viljakaupmees.

Aastatel 1822–1830 õppis Gontšarov Moskvas kaubandust, mis sel ajal tähendas keeli, maatundmist, matemaatikat ja asjaajamisoskust. Edasi suundus ta Moskva ülikooli filoloogiat õppima, kuid 1831–1834 väldanud õppingud lõppesid ilma kraadita.

1834–1835 oli Gontšarov oma kodulinnas kuberneri kantseleiülemaks ning 1835–1852 töötas ta tõlgina rahandusministeeriumis.

Gontšarov osales sekretärina admiral (hiljemini krahv) Jefimi Putjatini juhitud ekspeditsioonil Jaapanisse kaubandussuhteid edendama. Vahemikus 1852–1854 toimunud missioon osutus edukaks.

Vahemikus 1856–1868 oli Gontšarov mitmel korral ametis tsensuuriametnikuna.

1859–1864 oli tal tüli Ivan Turgeneviga, süüdistades viimast loomevargustes.

Oma viimastel eluaastatel suvitas kirjanik Narva-Jõesuus. Ta suri 1891. aastal Sankt-Peterburgis.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1847 – "Tavaline lugu" (eesti keeles 1955)
  • 1858 – "Fregatt "Pallada"" (eesti keeles 1958; tlk Väino Linask)
  • 1859 – "Oblomov" (eesti keeles 1934, tlk ja saatesõna A. H. Tammsaare. 2. tr samast tõlkest 1979, järelsõna – Sergei Issakov. 1953 ilmus romaan Felix Kauba tõlkes)
  • 1869 – "Järsak" (eesti keeles 1949; tlk Eugen Hange)
  • 1881 – "Neli ülevaadet"
  • 1888 – "Vananeva sajandi teenrid"

Teosed eesti teatrilaval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]