Aedmaasikas

Allikas: Vikipeedia
Aedmaasikas
Strawberries.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond: Roosilised Rosoideae
Perekond: Maasikas Fragaria
Liik: Aedmaasikas
Ladinakeelne nimetus
Fragaria × ananassa
Duchesne ex Rozier (1785)
Sünonüümid
  • Fragaria calyculata (Duchesne) Duchesne ex Steud.
  • Fragaria caroliniana Poit. & Turpin
  • Fragaria caroliniensis Duchesne, nom. inval.
  • Fragaria chiloensis var. ananassa Duchesne ex Weston
  • Fragaria chiloensis var. calyculata (Duchesne) Ser.
  • Fragaria chiloensis var. carolinensis Duchesne ex Weston
  • Fragaria chiloensis var. tincta Duchesne ex Sm.
  • Fragaria cuneifolia Nutt. ex Howell
  • Fragaria grandiflora Ehrh.
  • Fragaria hybrida Duchesne, nom. inval.
  • Fragaria latiuscula Greene
  • Fragaria suchiana Poit. & Turpin
  • Fragaria tincta Duchesne, nom. inval.
  • Fragaria vesca var. ananassa (Duchesne ex Weston) Aiton
  • Fragaria × ananassa Duchesne, nom. inval.
  • Fragaria × ananassa nm. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt
  • Fragaria × ananassa subsp. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt
  • Fragaria × cultorum Thorsrud & Reisaeter
  • Potentilla × ananassa (Duchesne ex Weston) Mabb.
  • Fragaria vesca var. ananassa (Duchesne ex Weston) Aiton
  • Fragaria × ananassa Duchesne, nom. inval.
  • Fragaria × ananassa nm. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt
  • Fragaria × ananassa subsp. cuneifolia (Nutt. ex Howell) Staudt
  • Fragaria × cultorum Thorsrud & Reisaeter
  • Potentilla × ananassa (Duchesne ex Weston) Mabb.[1]

Aedmaasikas (Fragaria × ananassa) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluvate mitmeaastaste igihaljaste rohttaimedetšiili maasika (Fragaria chiloensis) ja virgiinia maasika (Fragaria virginiana) hübriid.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Maasikate täpne kodustamise aeg pole teada. Esimesed kindlad andmed kultiveerimise kohta pärinevad 14. sajandi algusest Prantsusmaalt. Samuti kultiveerisid inkad maasikaid juba enne eurooplaste saabumist 16. sajandil. Algselt kasvatati Euroopa aedades looduslikku maasikaliiki – metsmaasikat, kuid Ameerika avastamise järel toodi 17. sajandi alguses Põhja-Ameerikast Euroopasse virgiinia maasikas, et ristata seda kohaliku metsmaasikaga. Prantslane Amédée-François Frézier tõi 1714. aastal Tšiilist Prantsusmaale tšiili maasika. Algselt juhuslikult koos kasvatatud tšiili ja virgiinia maasikad andsid aga risttolmlemisel loodusliku hübriidi, milleks on tänapäeval tuntud aedmaasikas.[2] Seega tuntakse aedmaasikat alla 300 aasta.

[redigeeri] Morfoloogia

Viljastunud ja õitsev õis
Pähklikesed koguvilja pinnal
Aedmaasika koguviljad ehk maasikad
Kilemultšiga maasikapeenrad kasvuhoones
Maasikaid koristatakse käsitsi
Kodustes tingimustes valmistatud maasikaliköör
Maasikakook

Aedmaasikal on hästi arenenud narmasjuurestik ning suurem osa selle kogumassist asub kuni 25 cm sügavusel. Juured kasvavad enamasti puhmikuga võrreldes samale kaugusele ning vaid vähesed neist ulatuvad kaugemale. Ühe kuni mitme aasta jooksul surnud juurte asemel kasvavad uued juured, mis asuvad risoomile järjest lähemal.[3]

Risoomiharu on lühivõrse (lehekodarik ehk leherosett), mille tipupungast ja ülemistest külgpungadest arenevad õisikuvarred, keskmistest külgpungadest uued risoomiharud ning alumistest külgpungadest võsundid.[4]

Juurduval noorel taimel on vaid üks lühivõrse. Sügiseks areneb taimel soodsates kasvutingimustes 2–3 lühivõrset, kaheaastasel taimel on neid juba 5–9, kolmeaastasel 8–16 jne. Kõige intensiivsem harunemine toimub esimesel kolmel aastal. Vanematel taimedel külgharude areng aeglustub.[5]

Õied on tavaliselt mõlemasoolised ning nad moodustuvad õisikuvarre tipu- või külgpungadest. Neil on tavaliselt viis valget või kreemikat kroonlehte, õietupp, välistupp, 20–35 tolmukat, 100–400 emakat.[3]

Aedmaasika nn mari ehk maasikas on tegelikult lihakas koguvili, mis areneb õiepõhjast. Maasika osaviljadeks on aga pähklikesed, mis asuvad koguvilja pinnal. Iga pähklikese sees on seeme.[6]

[redigeeri] Fenoloogia

Aedmaasikatel puudub sügavpuhkus. Taimede kasv peatub hilissügisel ning nad talvituvad sundpuhkuse seisundis, kui õhutemperatuur langeb alla 2 °C.[4]

Juured kasvavad kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kevadel alustavad juured kasvu, kui õhutemperatuur tõuseb kuni 7...8 °C. Õiepungad moodustuvad suvel-sügisel, kui päeva pikkus on 10–12 tundi ja öine õhutemperatuur on langenud 5...8 °C.[5]

Peale lume sulamist kevadel ja õhutemperatuuri tõusmist üle 5 °C, algab maasika kasvuperiood. Ligi 2–3 nädala pärast moodustuvad õisikuvarred. Umbes 15 ööpäeva peale õisikuvarte ilmumist hakkavad aedmaasika taimed õitsema (Eestis tavaliselt mais-juunis). Ühe õie õitsemine kestab 1–4 ööpäeva. Viljastumise õnnestumiseks on optimaalne õhutemperatuur 15...20 °C. Sõltuvalt sordist õitsevad aedmaasika taimed 20–30 ööpäeva. Peale viljastumist kulub ligi 30 ööpäeva saagi valmimiseni, Eestis valmivad maasikad tavaliselt juulis. Peale saagi valmimist õisikuvarred kuivavad. Võsundid hakkavad kasvama tavaliselt peale saagi valmimist. Noortel taimedel ilmuvad võsundid varem kui vanematel.[5]

[redigeeri] Ökoloogia

Aedmaasikas kasvab kõige paremini täisvalguses või poolvarjus. Taimed ei talu seisavat vett. Suviste kõrgete õhutemperatuuride suhtes pole taimed eriti nõudlikud, mistõttu saab aedmaasikaid kasvatada ka Soomes, Kanadas, Venemaa põhjaosas ja muudes põhjaregioonides. Aedmaasika taimed ei talu talvel väga madalaid negatiivseid õhutemperatuure, külmakahjustusi saavad nad lumevaesetel talvedel, kui õhutemperatuurid langevad alla –8 °C. Paksem lumekiht (üle 20 cm) aitab taimi talvekülmade eest kaitsta. Õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad, kui õhutemperatuur langeb alla –1 °C.[4]

Lühikeste juurte tõttu vajavad maasikataimed põuaperioodil kastmist. Väga tähtis on, et maasikatel oleks piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal. Õitsemise ajal taimi ei kasteta. Kuiva ilma korral peab kastma ka augustis ja septembris, sest sel ajal moodustuvad õiepungad, millest sõltub järgneva aasta maasikasaak.[7]

Erinevatel aedmaasika sortidel on omad nõuded mullalõimise suhtes. Mulla soovitatav huumusesisaldus on 2,5–3,5% ning optimaalne pH on vahemikus 5,5–6,0. Taim vajab kasvuperioodil vähe lämmastikku ning on tundlik kõrgema kloorisisalduse suhtes.[4]

[redigeeri] Kasvatamine

Taimi istutatakse üldjuhul aprillist kuni juunini ja juulist kuni augusti alguseni, et nad jõuaksid enne talveperioodi tulekut korralikult juurduda. Tavaliselt istututatakse siiski kevadel. Suurematel põldudel istutatakse ühele hektarile 20 000–30 000 taime. Suurema istutustiheduse korral on tõenäolisem ka haiguste leviku võimalus. Sobiv peenrate vahekaugus on 1–1,2 m ja taimede vahekaugus peenral 30–50 cm. Kasutatakse ka paarispeenraid, kus ridadevaheline kaugus on 60–80 cm.[7]

Umbrohu tõrjumiseks kasutatakse tavaliselt kilemultši, harvem saepurumultši. Üheks võimaluseks on veel mulla katmine õlgede või põhuga (põhus ei tohi olla umbrohutaimi). Multši abil jäävad maasikad puhtamaks. Peale multšimise kasutatakse umbrohu tõrjeks niitmist, äestamist või kõplamist.[7]

[redigeeri] Maailma kogutoodang

Suurimad tootjad 2010. aastal[8]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
 %
USA USA 1 292 780 29,6
Türgi Türgi 299 940 6,9
Hispaania Hispaania 275 300 6,3
Egiptus Egiptus 238 432 5,5
Lõuna-Korea Lõuna-Korea 231 803 5,3
Mehhiko Mehhiko 226 657 5,2
Jaapan Jaapan 177 500 4,1
Poola Poola 176 748 4,0
Venemaa Venemaa 165 000 3,8
Saksamaa Saksamaa 156 911 3,6
Maailm kokku 4 366 662 100

2010. aastal toodeti maailmas kokku 4,37 miljonit tonni maasikaid ning maasikapõldude kogupindala oli 243,9 tuhat hektarit. 1970. aastal olid vastavad näitajad 1,23 miljonit tonni ja 135,0 tuhat hektarit.[8]

[redigeeri] Eksport ja import

Kuigi suurem osa kasvatatud aedmaasikatest tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 15% kogutoodangust ekspordiks. Suurimad maasikate eksportijad olid 2008. aastal Hispaania (188,0 tuhat tonni), USA (129,2), Mehhiko (71,8), Holland (31,8) ja Prantsusmaa (23,5). Suurimad importijad olid aga Prantsusmaa (104,9 tuhat tonni), Kanada (91,5), Saksamaa (84,7), USA (64,9) ja Suurbritannia (44,9).[9]

[redigeeri] Kasutamine

Varajase saagi tõttu on hea maitsega maasikad olulisel kohal meie toidulaual. Nendest valmistatakse moosi, siirupit, mahla, želeed, marmelaadi, dessertveini, likööri jm. Maasikaid võib kuivatada või sügavkülmutada. Lühiajaliselt võib neid säilitada ka külmkapis, aga mitte kinnises karbis, sest siis riknevad nad kiiresti. Enne sügavkülmutamist pole soovitav maasikaid pesta, külmutama peaks väiksemas koguses ja üsna kiiresti. Külmutamisel väheneb maasikate magus maitse ning seetõttu võib neile suhkrut peale raputada.[10]

[redigeeri] Värskete maasikate toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained[11]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 90,95 g
Kalorsus 32,0 kcal
Valgud 0,67 g
Lipiidid 0,30 g
Tuhk 0,40 g
Süsivesikud 7,68 g
Sahharoos 0,47 g
Glükoos 1,99 g
Fruktoos 2,44 g
Kiudained 2,0 g
Tärklis 0,04 g
Toiteelemendid[11]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 16,0 mg
Raud (Fe) 0,41 mg
Magneesium (Mg) 13,00 mg
Fosfor (P) 24,00 mg
Kaalium (K) 153,00 mg
Naatrium (Na) 1,00 mg
Tsink (Zn) 0,14 mg
Vask (Cu) 0,05 mg
Mangaan (Mn) 0,39 mg
Fluoriid (F) 4,4 μg
Seleen (Se) 0,4 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[11]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 58,8 mg
B1 0,024 mg
B2 0,022 mg
B3 0,386 mg
B4 5,70 mg
B5 0,125 mg
B6 0,047 mg
E 0,29 mg
K 2,2 μg
Luteiin+
zeaxantiin
26,0 μg
A 1,00 μg
Folaadid 24,0 μg
Aminohapped[11]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Aspartaamhape 0,149 g
Glutamiinhape 0,098 g
Leutsiin 0,034 g
Alaniin 0,033 g
Arginiin 0,028 g
Lüsiin 0,026 g
Glütsiin 0,026 g
Seriin 0,025 g
Türosiin 0,022 g
Treoniin 0,020 g
Proliin 0,020 g
Fenüülalaniin 0,019 g
Valiin 0,019 g

[redigeeri] Haigused ja kahjurid

Maasika-laikpõletik
Maasika-õielõikaja

Levinumad aedmaasika haigused on:[4]

Levinumad kahjurid on:[7]

  • punane kedriklest (Tetranychus urticae) – nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla lehe alumisel küljel, tugeva kahjustuse korral taimed kolletuvad ja kuivavad;
  • maasikalest – kahjustab eelkõige noori lehti, mis tugeva kahjustuse korral kuivavad juba enne täielikku väljaarenemist;
  • maasika-õielõikaja (Anthonomus rubi) – üks ohtlikumaid putukkahjureid;
  • maasika-lehemardikas (Galerucella tenella) – valmikud toituvad peamiselt lehtedest;
  • maasika närbuss (Aphelenchoides fragariae) – elutsevad varte ja lehtede rakkude vaheruumis ning toituvad taimemahlast, eritades samal ajal taimedele mürgiseid laguprodukte;
  • harilik vahustaja (Philaenus spumarius) – nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla, mille tõttu lehed kärbuvad;
  • teod ja nälkjad – söövad koguviljasid.

[redigeeri] Viited

  1. IOPI Global Plant Checklist: "Fragaria x ananassa".. Catalogue of Life, Kasutatud 21.01.2011. (inglise)
  2. Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
  3. 3,0 3,1 "Strawberry - The Plant".. Manitoba Agriculture, Food and Rural Initiatives, Kasutatud 22.01.2011. (inglise)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "1. Maasikakasvatus".. ak.rapina.ee, Kasutatud 22.01.2011. (eesti)
  5. 5,0 5,1 5,2 "Maasikakasvatusest".. seemnemaailm.ee, Kasutatud 22.01.2011.
  6. Eesti Entsüklopeedia, 6. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Maasikas maaviljeluses. 2000. Tartu: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Rust & Knast (Taani). (PDF) Kasutatud 22.01.2011. (eesti)
  8. 8,0 8,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production". faostat.fao.org, Kasutatud 23.01.2011. (inglise)
  9. "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade". faostat.fao.org, Kasutatud 23.01.2011. (inglise)
  10. "Aedmaasikas". www.toidutare.ee, Kasutatud 21.01.2011.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 08.12.2010. (inglise)

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes