Liköör

Allikas: Vikipeedia
Kodus valmistatud maasikaliköörid
Disambig gray.svg  See artikkel räägib alkohoolsest joogist; sarnase nimetuse kohta vaata lehekülge Liköör(täpsustus)

Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25-30%) ja kangeteks (kangusega üle 25-30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordist võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeleotisi, vürtse. Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 11. sajandist raviti paljudes Lääne-Euroopa katoliiklikes kloostrites haigeid originaalsete vedelikega, mida nimetati eliksiirideks[1]. Nende hulka kuulusid ka liköörid. Mungad valmistasid neid ravimtaimedest. Mõned neist on tänaseni likööride põhikoostisosad. Euroopa vanimad liköörid benediktiin ja kümmel said tuntuks 16. sajandil[2].

Tuntud likööre on šartröös, amaretto, limoncello, kurassao, benediktiin; Eestis Vana Tallinn.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilill, lk 19
  2. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilill, lk 19