Roosõielised
Allikas: Vikipeedia
| Roosõielised | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Koer-kibuvitsa õis
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
||||||||||
 |
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ning igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ja mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki 100–120 perekonnast[1].
Teised andmed on veidi tagasihoidlikumad: sugukonda kuulub umbes 2830 liiki ligi 95 perekonnast. Kõige suuremad perekonnad on toompuu Prunus (430 liiki), kortsleht Alchemilla (270 liiki), pihlakas Sorbus (260 liiki), viirpuu Crataegus [260 liiki), tuhkpuu Cotoneaster (260 liiki) ja murakas Rubus (250 liiki)[2].
Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.
Sisukord |
Morfoloogilisi iseloomujooni[muuda]
- enamasti vahelduvad lehed; abilehed üldjuhul olemas ja need võivad olla liitunud nii leherootsuga kui ka mitte
- liit- ja lihtlehed
- õied enamasti viietised (harved neljatised); harilikult aktinomorfsed; õied üksikult või koos – õisikutena
- üldjuhul esinevad nii kroon- kui tupplehed, sageli ka välistupp
- viljatüüpidena esineb kukrut, pähklikest ja luuvilja
Alamsugukonnad[muuda]
- Rosoideae – kibuvitsalised
- Spiraeoideae – enelalised
- Maloideae või Pomoideae – õunapuulised
- Amygdaloideae või Prunoideae – ploomipuulised
Perekonnad Eestis[muuda]
Eesti pärismaises flooras on roosõielisi järgmistest perekondadest:
- Agrimonia – maarjalepp
- Alchemilla – kortsleht
- Cotoneaster – tuhkpuu
- Crataegus – viirpuu
- Filipendula – angervaks
- Fragaria – maasikas
- Geum – mõõl
- Malus – õunapuu
- Potentilla – maran
- Prunus – ploomipuu
- Pyrus – pirnipuu
- Rosa – kibuvits
- Rubus – murakas
- Sanguisorba – punanupp
- Sorbus – pihlakas
Muud perekonnad[muuda]
A[muuda]
- Acaena – oganupp
- Adenostoma – punavits
- Amelanchier - toompihlakas
- Aphanes – põldkortsleht
- Aremonia
- Aria
- Aruncus – kitseenelas
B[muuda]
- Bencomia – benkoomia
- Brachycaulos
C[muuda]
- Cerocarpus
- Chaenomeles – ebaküdoonia
- Chamaebatia
- Chamaebatiaria
- Chamaemeles
- Chamaemespilus
- Chamaerhodos
- Cliffortia
- Coleogyne
- Coluria
- Cormus
- Cowania
- Cydonia – küdoonia
D[muuda]
- Dalibarda
- Dichotomanthes
- Docynia – dotsüünia
- Docyniopsis
- Dryas – drüüas
- Duchesnea – ebamaasikas
- Eriobotrya – villpööris
- Eriolobus
- Exochorda – õisenelas
F - G[muuda]
- Fallugia
- Gillenia – piiskenelas
H - I[muuda]
- Hagenia – hageenia
- Hesperomeles
- Heteromeles
- Holodiscus – ebaenelas
- Horkelia
- Horkeliella
- Ivesia
K -L[muuda]
- Kageneckia
- Kelseya
- Kerria – kerria
- Leucosidea
- Lindleya
- Luetkea
- Lyonothamnus
M-N[muuda]
- Maddenia
- Malacomeles
- Margyricarpus
- Mespilus – astelpihlakas
- Neillia – kobarenelas
- Neviusia
- Nuttalia
O-P[muuda]
- Oemleria – ömleeria
- Orthurus
- Osteomeles – kiviõunapuu
- Pentactina
- Peraphyllum
- Petrophytum – kaljuenelas
- Photinia – fotiinia
- Physocarpus – põisenelas
- Polylepis – pilvepõõsas
- Potanina
- Poterium – mustnupp
- Prinsepia – prinseepia
- Pseudocydonia – põõsasküdoonia
- Purshia – pursia
- Pyracantha – tuliastel
- Rhaphiolepis – nõelsoomuk
- Rhodotypos – ebakerria
S[muuda]
- Sarcopoterium – okaskroon
- Sibbaldia – sibbaldia
- Sibiraea – sinienelas
- Sorbaria – pihlenelas
- Spenceria
- Spiraea – enelas
- Spiraeanthus – enelõis
- Stephanandra – pärgenelas
T-X[muuda]
- Taihangia
- Tetraglochin
- Torminalis
- Vauquelinia – enel
- Waldsteinia – valdsteinia
- Xerospiraea
Viited[muuda]
- ↑ http://plants.usda.gov/index.html
- ↑ Stevens, P. F. (2001 onwards). Angiosperm Phylogeny Website Version 9, June 2008 http://www.mobot.org/mobot/research/apweb/welcome.html
