Aachen

Allikas: Vikipeedia
Aachen

[ 'aahhen ]
saksa Aachen

Aacheni vapp
Aacheni vapp
Aacheni lipp
Aacheni lipp

Pindala: 160,82 km²
Elanikke: 240 100 (2012)

Koordinaadid: 50° 46′ N, 6° 6′ E50.7666666666676.1koordinaadid: 50° 46′ N, 6° 6′ E
Aacheni asendikaart

Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Belgia ja Hollandi piiri ääres, 65 km Kölnist lääne pool Eifeli rahvuspargi vahetus läheduses, Saksamaa kõige läänepoolsem linn, üks Saksamaa ülemkeskusi.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachen on kreisivaba linn Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonnas, Aacheni linnaregiooni keskus.

Aachen jaguneb 7 linnajaoks.

Ülemlinnapea on Marcel Philipp (Kristlik-Demokraatlik Liit). Valitsev partei on Kristlik-Demokraatlik Liit.

Seisuga 31. detsember 2002 moodustasid linna võlad 618 miljonit eurot.

Tähised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sihtnumbrid on 52062–52080.

Suunakood on 0241.

Autode linnatunnus on AC.

Ametlik vallakood on 05 3 13 000.

Vaade Lousbergilt Aachenile. Keskel toomkirik ja raekoda.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna nimi on Oche murdes Oche, prantsuse keeles Aix-la-Chapelle [eks-la-šap'el], hollandi keeles Aken (['aaken] või ['aake]), hispaania keeles Aquisgrán [akisgr'an] ja itaalia keeles Aquisgrana.

Tervisveeallikate koha algne ladinakeelne nimi oli Aquae Grani või Aquis-Granum (Aquisgranum, Aquis Granum). See tähendab 'Granuse veed' ehk 'Granuse allikad'. Nime teine pool on nähtavasti keldi vee- ja tervisejumala ladinapärane nimi. Nime "Granus" kannab üks mineraalvee mark. Sõna esimene pool tuleb sõnast aqua 'vesi'. Saksakeelne nimi tuleb tüvest âh-, mis samuti tähendab vesi. Prantsuse keeles on sõna aquas (mitmuse akusatiiv sõnast aqua) võtnud vormi aix. Sama vorm esineb ka Aix-en-Provence'i, Provence'is asuva Vana-Rooma tervisvetekoha nimes. Kuurortlinnana tohiks Aachen kasutada ka nime "Bad Aachen", kuid ametlikult seda enamasti ei kasutata, kuna sel viisil on Aachen tähestikulistes nimekirjades eespool või lausa esimene.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna keskmine kõrgus on 191 m üle merepinna. Madalaima punkti kõrgus on 125, kõrgeima punkti kõrgus 410 m üle merepinna. Aachenist lõunas algab Eifeli mäestik.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachen printen figure.jpg

Elanike arv on 240 100 (2012).

Rahvastiku tihedus on 1492 inimest ruutkilomeetri kohta.

Varasemad elanike arvud:

  • 1880: 80 000
  • 1991: 243 200 (hinnang)
  • 2001: 255 000
  • 2002: 247 740 (31. detsember; rahvastiku tihedus 1540 inimest ruutkilomeetri kohta)
  • 2005: 257 250 (31.5)
  • 2006: 258 800
  • 2008: 259 300

Vanuseline struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

0–18 eluaastat: 16,1 %
18–65 eluaastat: 67,2 %
üle 65 eluaasta: 16,7 %

Töötus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töötus 30. juuni 2003 seisuga oli 12,5% ja 30. aprilli 2012 seisuga 9,7%.[1]

Välismaalased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välismaalaste osakaal oli 17,7%.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachen asub söekaevanduspiirkonnas. 19. sajandi lõpuks sai Aachen rikkalike söevarude tõttu lähedalasuvates mägedes tähtsaks tööstuskeskuseks ja raudteesõlmeks. Valmistati rauda raudteele, nööpnõelu, nõelu, nööpe, tubakatooteid ning villast, siidist ja nahast tooteid.

Aachen on olnud juhtival kohal kalevi, nõelte ja vihmavarjude tootmises.

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachen on suur tööstuskeskus. Seal toodetakse rauda, terast, tekstiilitooteid, klaasi, masinaid, rööbassõidukeid, nõelu, nööpnõelu ja maiustusi. Tehnikaülikooli RWTH Aachen ümber on tekkinud arvuteid, tarkvara ning muud kõrgtehnoloogiat tootvad ettevõtted.

Liiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachen on suur raudteesõlm, mis teenindab ka ülikiirete rongide võrku Thalys. Kiirrong Thalys sõidab Kölnist läbi Aacheni, Liège'i ja Brüsseli Pariisi. Peale peavaksali on veel vaksalid Aachen-West ja Aachen Rothe Erde.

Umbes 30 km kaugusel kesklinnast Hollandi territooriumil on lennujaam Maastricht Aachen Airport, mida teenindab muuhulgas lennukompanii KLM.

Aachen on maanteesõlm, kus ristuvad maanteed A4, A44 ja A544. A4 viib Kölni ja Hollandisse, A44 Düsseldorfi ja Belgiasse. A544 ühendab A4 ja A544 ristumiskohta Europaplatziga Aacheni idaosas.

1974 lõpetati liiklus viimasel Aacheni trammiliinil. Linnasisene ühistransport piirdub sellest ajast bussidega. Viimastel aastatel on küll püütud taastada trammi- ja linnaraudteeliiklust, kuid projekt on seni takerdunud kulukuse taha ja 1999. aastast saadik on ta seiskunud.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachenis on suur tehnikaülikool (RWTH Aacheni Ülikool), mis paistab silma eriti mehaanika ja inseneriteaduste alal. Selle ülikooli osa on Klinikum Aachen, mis on suurim ühekorpuseline haigla Euroopas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomlased ehitasid kuumade väävliallikate ümber luksuslikud saunad, kuhu nad allikad kanalite kaudu juhtisid. See kanalitesüsteem on praegugi kasutusel.

Pärast Rooma aega oli see koht kuni 8. sajandini unaruses. 8. sajandil on kohta mainitud Aquis villa nime all. Aastal 768 külastas Aachenit Karl Suur, kes võib-olla sündiski seal. Koht meeldis talle ning kakskümmend aastat hiljem hakkas ta sinna paleed ehitama. Selle palee suurejoonelisest kabelist sai hiljem Aacheni toomkirik (toomkirikut hakati ehitama 796). Karl Suur veetis seal kuumaveeallikate tõttu suurema osa talvedest 800814. Aastal 814 surigi ta seal. Ta maeti kabelisse, kus tema haud on tänaseni säilinud. Aachenist sai Karl Suure ajal Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Karl vabastas linna elanikud sõjaväeteenistusest, maksudest ja isegi vangistusest.

Aastal 936 krooniti toomkirikus kuningaks Otto I. Järgneval 600 aastal krooniti seal kõik Saksa-Rooma riigi kuningad, viimasena Ferdinand I 1531.

Pärast Karl Suure surma normannid osaliselt purustasid toomkiriku. Otto III taastas selle 983. Pärimuse järgi olevat Otto III avanud Karl Suure haua ning näinud, et Karl istub sirgelt hiigelsuurel marmortoolil, valge rüü seljas, skepter käes ja kroon peas. Hirmununa lasknud Otto haua uuesti sulgeda. Haud jäi puutumatuks, kuni Friedrich I Barbarossa 169 aastat hiljem uuesti avas. Neid kasutati järgmise 32 Saksa-Rooma riigi keisri kroonimisel.

Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Ta jäi vabalinnaks Saksa-Rooma riigi koosseisus. 14. sajandil oli Aachen tähtis Hansa Liidu liige ning kontrollis Maasi ja Reini jõe vahelist ala. Kui 1495 Wormsis riigireformiga moodustati riigiringkonnad, siis Aachen läks Alam-Rein-Vestfaali ringkonna koosseisu.

Pärast Kolmekümneaastast sõda minetas Aachen üleeuroopalise tähtsuse.

Aachenis peeti kolm Euroopa suurriikide kongressi. Aastal 1668 toimunud kongress lõpetas Prantsusmaa ja Hispaania vahelise Devolutsioonisõja. Teine Aacheni kongress määras 1748 Austria pärilussõja rahutingimused. Kolmas Aacheni kongress 1818 pidi tooma korda Napoleoni sõdade järgsesse segadusse.

Esimese maailmasõja alguses alustas Saksamaa Aachenist üllatusrünnakut Belgiale.

Teise maailmasõja ajal sai linn rängalt kannatada. 1940 oli see üks kohtadest, kust Saksamaa alustas Belgia ja Hollandi vallutamist. Liitlasväed vallutasid selle 2. oktoobril või 20. oktoobril 1944 esimesena suurtest Saksamaa linnadest. Adolf Hitler ei lubanud linna kaitsvatel sõjavägedel linna loovutada. Sellepärast oli linn enne vallutamist USA suurtükiväe tugeva tule all.

Aacheni toomkirikust olid reliikviad evakueeritud. Pärast sõja lõppu oli toomkirik üks vähestest hoonetest, mis püsti oli.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toomkirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Aacheni toomkirik
Aacheni toomkirik

Karl Suure palee ei ole säilinud, kuid toomkirik on ikka veel linna peamine vaatamisväärsus. Pärast kiriku rajamist oli ta 400 aasta vältel suurim kirik Euroopas Alpidest põhja pool. Kirikus on Karl Suure ja Otto III haud. Keskosa pärineb Karolingide ajast, ümbritsev osa on gooti stiilis. Kirikut on 19. ja 20. sajandil restaureeritud. Näha on Karl Suure troon ja aardekamber. Aacheni toomkirik on koos läheduses asuva Liebfrauenkirche'ga kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.

Teised vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Suure kuju raekoja ees
Klinikum Aachen
  • Raekoda turu ääres 14. sajandist
  • Elisenbrunnen
  • vanalinn
  • Lousberg, kus on kunagine panoraamitorn Belvedere
  • Ponttor (ajalooline linnavärav)
  • Marschiertor (ajalooline linnavärav)
  • Ehrenmal (osa vanast linnavallist)
  • Burg Frankenberg (Frankenbergi loss)
  • Elisabethhalle (ajalooline ujula kahe juugendstiilis hall (ruum)iga)
  • Klinikum Aachen
  • eeslinn Kornelimünster
  • loomapark "Drimborner Wäldchen"
  • Tänavaelu ülikoolikvartalis Ponttori ja turu vahel
  • Burtscheidi kuurordipiirkond
  • purskkaevud, monumendid, pargid ja ajaloolised fassaadid kogu linnas
  • Aachener Wald (Kupferbachi paisjärv, Diepenbendeni paisjärv, Pionierquelle)
  • kolme riigi piiri ristumiskoht (Hollandi kõrgeim punkt)

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Suermondt-Ludwig-Museum
  • Ludwig-Forum für Internationale Kunst
  • Couven-Museum (arhitektide Johann Josef Couveni ja Jakob Couveni muuseum)
  • Linna ajaloo muuseum (Frankenbergi lossis)
  • Toomkiriku aardekamber (suurim kiriku aardekamber põhja pool Alpe)
  • Rahvusvaheline ajalehemuuseum
  • Tehnikaülikooli RWTH Aachen arvutimuuseum
  • Aachen-Horbachi tollimuuseum

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachenist on juttu Robert Browningi luuletuses "How they brought the good news from Ghent to Aix".

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ratsasport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aachenis peetakse igal aastal Saksamaa suurimat ratsutamisvõistlust CHIO (Concours Hippique International Officiel). Seal korraldatakse ka 2006. aasta ülemaailmsed ratsutamismängud.

Jalgpall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeskond Alemannia Aachen mängib Saksamaa teises liigas.

Karl Suure auhind[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastast 1950 annab Aacheni linn välja iga-aastast Karl Suure auhinda isikutele, kellel on erakordseid teeneid Euroopa ühendamisel. Aastal 2003 sai auhinna Valéry Giscard d'Estaing. Aastal 2004 anti paavst Johannes Paulus II-le välja esimene erakorraline Karl Suure auhind.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Aachen: Wieder mehr Arbeitslose", Aachener Nachrichten (2012-05-02). Vaadatud 2012-08-06. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]