Vaba riigilinn Aachen
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2015) |
|
Freie Reichsstadt Aachen 1306–1801 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Vaba riigilinn Aachen | |
| Valitsusvorm | Linnriik kui vabariik |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas. Palverännakud, Saksa-Rooma keisri kroonimine, arenenud tööstus ja erinevate keisrite antud privileegid tegid sellest ühe õitsvaima Saksa-Rooma riigi kaubalinna.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1306 sai Aachen vahetult keisrile alluvaks ja kuulutati Saksa-Rooma riigi vabaks riigilinnaks. Aachenil oli osa liidus, mis säilitas aastatel 1351–1387 Maasi ja Reini vahel rahu. Aastal 1450 viis mäss tsunftide vastuvõtmiseni omavalitsust jagama. 16. sajandil algas Aacheni tähtsuse ja õitsengu allakäik. See oli liiga lähedal Prantsusmaa piirile, et olla kaitstud, ja liiga kaugel Saksa-Rooma riigi tuumikust, et olla mugav pealinn. Aastast 1562 kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni leidsid keisri valimine ja Maximilian II kroonimine aset Frankfurdis. Reformatsioon tõi Aachenisse häda. Aastal 1580 võttis protestantism võimust; järgnenud riigivanne kehtestati aastal 1598 Kölni peapiiskop-kuurvürsti Ernsti poolt. Linna usuline retsidiiv viis aastal 1613 uuele, Matthiase riigivandele ja aastal 1614 sundis Ambrosio Spínola Hispaania armee tõrksa linna tagasi katoliku rüppe. Aastal 1656 hävitas suur tulekahju 4000 maja. See õnnetus lõpetas Kolmekümneaastase sõja algatatud hävingu.
Aachen võõrustas mitut rahukonverentsi, näiteks neid, mis lõpetasid Devolutsioonisõja ja Austria pärilussõja. Aacheni rahuga 2. maist 1668 sunniti Louis XIV lahkuma Inglismaa, Hollandi ja Rootsi Kolmikliidu poolt Devolutsioonisõjast Lõuna-Madalmaade vastu. Leping sundis kuningat taastama Burgundia krahvkonna, mille ta oli vallutanud, ja omandatud 12 flaami kindlusega rahul olema. Teine Aacheni rahu 18. oktoobrist 1748 lõpetas Austria pärilussõja. Lunéville'i rahu järgi liidendati Aachen Prantsusmaaga kui Roeri departemangu peamine linn. Hiljem andis Viini kongress Aacheni Preisi kuningriigile.