Maas
 |
See artikkel räägib jõest; Prantsusmaa departemangu kohta vaata artiklit Meuse'i departemang |
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Langresi platool | |||||
| Suubub | Põhjamerre | |||||
| Valgla riigid | Belgia, Holland, Prantsusmaa | |||||
| Valgla pindala | 36 000 km² | |||||
| Pikkus | 925 km | |||||
| Jõe langus | 409 m | |||||
| Jõe vooluhulk | 230 m³/s | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Mouzon, Vair, Aroffe, Chiers, Semois, Lesse, Bocq, Hoyoux, Ourthe, Gueule, Swalm, Roer, Niers | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Bari jõgi, Sormonne, Viroin, Molignée, Sambre, Mehaigne, Légia, Geer, Dieze | |||||
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Jõe pikkus on 925 km, valgala pindala 36 000 km².
Maasi jõgi saab alguse Langresi platoolt Prantsusmaal, voolab põhjasuunas Sedani ja Charleville-Mézièresini, edasi voolab Belgia territooriumil. Namuri juures pöörab kirdesse, voolab Ardennidest lääne pool, pärast Liège'i pöörab põhja. Hollandi territooriumil voolab põhjasuunas Venloni ja pärast pöörab läände. Reini haruga ühinedes moodustab ühise delta ja suubub Põhjamerre.
Jõgi toitub sademetest ja sulaveest. Alamjooksul on keskmine äravool 300—400 m³/s, suurim kuni 3000 m³/s.
Laevatav ülemjooksuni, kanalite kaudu ühenduses Schelde, Seine'i, Reiniga jt. Sedanist ülesvoolu on rajatud lüüsid. Alamjooksul ületab jõe veetase tasandiku maapinna taset, seetõttu on üleujutuste kaitseks Maasi jõesäng piiratud tammidega.
Maasi kaldal asuvad Neufchâteau, Commercy, Verdun, Sedan, Charleville-Mézières, Nouzonville, Revin, Givet, Dinant, Namur, Andenne, Huy, Liège, Maasmechelen, Maastricht, Ruremonde, Venlo.
Maasis on Belgia suurim saar l'île de Dave.
