Maas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; Prantsusmaa departemangu kohta vaata artiklit Meuse'i departemang

Maas
Maas Maastrichtis
Maas Maastrichtis
Lähe Langresi platool
Suubub Põhjamerre
Valgla maad Belgia, Holland, Prantsusmaa
Valgla pindala 36 000 km²
Pikkus 925 km
Langus 409 m
Vooluhulk 230 m³/s
Parempoolsed lisajõed Mouzon, Vair, Aroffe, Chiers, Semois, Lesse, Bocq, Hoyoux, Ourthe, Gueule, Swalm, Roer, Niers
Vasakpoolsed lisajõed Bari jõgi, Sormonne, Viroin, Molignée, Sambre, Mehaigne, Légia, Geer, Dieze

Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Jõe pikkus on 925 km, valgala pindala 36 000 km².

Maasi jõgi saab alguse 409 m kõrguselt Kirde-Prantsusmaalt Langresi platoolt Bassigny mikropiirkonnast Le Châtelet-sur-Meuse'i vallast Pouilly-en-Bassigny külast, voolab põhjasuunas Sedani ja Charleville-Mézièresini, ületab Ardennid, edasi voolab Belgia territooriumil. Namuri juures pöörab kirdesse, voolab Ardennidest lääne pool, pärast Liège'i pöörab põhja. Belgias suubuvad Maasi ka suuremad lisajõed Sambre ja Ourthe. Seejärel voolab ta mööda Belgia ja Hollandi piiri. Hollandi territooriumil voolab põhjasuunas Venloni ja pärast pöörab läände. Reini haruga ühinedes moodustab ühise delta ja suubub Hollandsch Diepi, endisesse Põhjamere lahte.

Jõgi toitub sademetest ja sulaveest. Alamjooksul on keskmine äravool 300—400 m³/s, suurim kuni 3000 m³/s.

Laevatav ülemjooksuni, kanalite kaudu ühenduses Schelde, Seine'i, Reiniga jt. Sedanist ülesvoolu on rajatud lüüsid. Alamjooksul ületab jõe veetase tasandiku maapinna taset, seetõttu on üleujutuste kaitseks Maasi jõesäng piiratud tammidega.

Maasi kaldal asuvad Neufchâteau, Commercy, Verdun, Sedan, Charleville-Mézières, Nouzonville, Revin, Givet, Dinant, Namur, Andenne, Huy, Liège, Maasmechelen, Maastricht, Ruremonde, Venlo.

Maasis on Belgia suurim saar l'île de Dave.

Maasi panoraam Prantsuse Ardennides

51.7154.66777778