Bielefeld

Allikas: Vikipeedia
Bielefeld

[ b'iilefelt ]
saksa Bielefeld

Bielefeldi vapp
Bielefeldi vapp
Pindala: 257,8 km²
Elanikke: 323 600 (2008)

Koordinaadid: 52° 1′ N, 8° 31′ Ekoordinaadid: 52° 1′ N, 8° 31′ E
Bielefeldi asend Saksamaal
Uuslinna Maria kirik Bielefeldis

Bielefeld on linn Saksamaa lääneosas Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal.

Bielefeld asub Teutoburgi metsa läbiva strateegiliselt tähtsa tee ääres.

Bielefeldi linna mainitakse esmakordselt 1214, kui Ravensbergi krahv Hermann II andis Bielefeldile linna õigused. 1240. aastatel rajati Sparrenburgi linnus. 15. sajandi lõpus liitus Hansa Liiduga.

1849 jõudis linna lähedale Bad Deynhausenisse KölniMindeni raudtee. 1851 rajati esimene mehaaniline ketrusvabrik. 1860. aastatel rajati linna metallitööstus.

Linna suurim tööandja oli tükk aega AG Dürkoppwerke, mis rajati 1867 õmblusmasinate parandustöökojana. 1892. aastal pakkus ettevõte tööd 1665 inimesele. 18981927 töötas linnas Dürkoppi autotööstus. 1990 moodustas ta koos mõne teise Bielefeldi ettevõttega Dürkopp Adler AG.

Raudtee jõudis Bielefeldi alles 20. sajandil. 1923 trükiti linnas hüperinflatsiooni ajal raha, sealhulgas siidile, nahale, lõuendile, puidule, sametile ja teistele materjalidele.

1938 põletati maha Bielefeldi sünagoog.

Maailmasõja ajal korraldati Bielefeldile esimene suur õhurünnak 20. septembril 1944 linna gaasitööstusele. Järgnesid üha uued ja uued. 14. märtsil 1945 kasutasid inglased esimest korda suure slämmi pommi, seda Bielefeldi viadukti vastu ning õnnestunult: viadukt varises umbes 30 meetri ulatuses kokku ja inglased ei kaotanud ainsatki lennukit. USA väed sisenesid linna 1945. aasta aprillis.

Minevikus oli Bielefeldis oluline linatööstus. Tänapäeval on suurimad ettevõtted Dr. Oetker (toiduainetetööstus), Möller Group (nahktooted ja plast) ning Seidensticker (rõivad ja tekstiil).

Bielefeldis on väike lennujaam, aga põhiliselt teenindavad Bielefeldi Paderborn/Lippstadti lennujaam ja Münster/Osnabrücki lennujaam. Linnas on arenenud ühistransport: 4 liiniga metroo, trammid ja liinibussid.

Linnas asub 1969 asutatud Bielefeldi ülikool.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sparrenburgi linnuse laskis ehitada Ravensbergi krahv Ludwig 12401250. Selle 37 meetri kõrgune torn ja lossi katakombid on külastajatele avatud.

Bielefeldi vana raekoda ehitati 1904 ja selles on siiamaale linnavalitsus. Hoone fassaad on eklektiline, sisaldades näiteks gooti ja renessanss-stiili komponente. Osa linnavalitsusest asub ka vana raekoja lähedal uues raekojas.

Bielefeldi vanim kirik on Vanalinna Nikolai kirik. See on gooti stiilis saalkirik, mille kõrgus on 81,5 meetrit. Selle laskis 1236 rajada Paderborni piiskop, 14. sajandi alguses kirikut laiendati. Kolm korda päevas töötab kirikus kariljon, muusikariist, milles kellamehhanism on ühendatud suure hulga kirikukelladega. Kirikus on väike muuseum. muuseumi kõige väärtuslikum ese on Antverpenist pärit nikerdatud altar, mis on kaunistatud 250 figuuriga.

Bielefeldi suurim kirik on Uuslinna Maria kirik. See on gooti stiilis saalkirik, mille kõrgus on 78 meetrit ja pikkus 52 meetrit. Seda hakati ehitama 1293 ja see valmis 1512. Sellest kirikust algas Bielefeldis protestantlik reformatsioon. Kirikus on 13 maaliga tiibaltar, mis pärineb umbes aastast 1400 ja on keskaegse saksa kunsti silmapaistev näide. Kiriku tornid hävinesid Teises Maailmasõjas ja hiljem asendati need kahe ebatavalise kujuga pseudogooti stiilis kellatorniga.

Linnateater on Bielefeldi suurim teater. Seal asub Bielefeldi ooperiteater. See asub vana raekoja kõrval ja on samuti rajatud 1904. Linnateatri fassaad on juugendstiilis.

Bielefeldis on kunstimuuseum, Rudolf Oetkeri kontserdihall ja munitsipaalbotaanikaaed. Läheduses Hünenburgis on observatoorium ja selle kõrval 164 meetri kõrgune raadiomast.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bielefeldil on seitse sõpruslinna: Concarneau (Prantsusmaa), Enniskillen (Suurbritannia), Goshen (USA), Nahariya (Iisrael), Novgorod (Venemaa), Rochdale (Suurbritannia) ja Rzeszów (Poola).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]