Peeter Mudist
Peeter Mudist (19. aprill 1942 Tallinn – 6. detsember 2013)[1] oli eesti maalikunstnik ja skulptor.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1960. aastal Tallinna 1. Keskkooli[2], seejärel õppis ta aastatel 1960–1963 Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat, kuid jättis õpingud 4. kursusel pooleli ja astus 1963. aastal Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal maali erialal.[1]
Seejärel töötas ta Tallinnas, sealhulgas aastatel 1971–1979 Arsis kunstnikuna ning 1979–1981 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna.[1]
Mudist osales näitustel alates 1968. aastast. Alates 1981. aastast tegutses ta vabakunstnikuna.[1]
Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1972. aastast.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Mudist viljeles silmapaistvalt kõiki traditsioonilisi kunstiliike: maali, skulptuuri ja graafikat. Ta maalis enamasti äratuntavaid motiive: inimest, lilli, maastikku. Tema hilislooming muutus üha abstraktsemaks. Mudistile olid olulised tema teoste pealkirjad: näiteks "Nuusutab lille" või "Kõik teed on veel valla ja kõik soovid võivad täituda", "Mullatööd Vabaduse väljakul ja tema ümbruses"[3].
Peeter Mudist väljendas ennast ka kirjasõnas. Suurem osa sellest on kaante vahele kogutud kahes autoriraamatus: "Avaldatud Mudist. Ratsukäik" (2002) ja "Illustreeritud Mudist ehk Tobias" (2004). Viimane on mahukas kunstialbum, mis sisaldab autoritekstide ja elulooliste fotode kõrval lõviosa kunstniku loomingust[3].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977, 1980 Eesti Kunstnike Liidu aastapreemia
- 1977, 1981 Baltimaade maalitriennaali peapreemia
- 1988 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1989 Kristjan Raua preemia (nelikmaal "Ümber Eesti. Hirm. Paanika. Rävala või Kabala")
- 1991 Konrad Mäe preemia
- 1995 Balti Assamblee kunstipreemia
- 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk[4]
- 2002 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Ratsukäik")
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Mudist oli litograaf Evald Mudisti poeg.[1] Tema tädi oli akvarellist Margarethe Fuks.
Üle 30 aasta kannatas ta Parkinsoni tõve käes.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=230
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2015. Vaadatud 3. detsembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 Peeter Mudisti uued maalid, 10.01–31.01.2010, E-kunstisalong
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3426
- ↑ Anu Liivak. Peeter Mudisti mälestuseks. Eesti Päevaleht, 9. detsember 2013
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Peeter Mudist. Koostanud Liina Kulles. Tallinn. Aasta Raamat, 2004.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ants Juske. Peeter Mudist — kunstnik, kes oskab maalida õhku Eesti Päevaleht, 28. veebruar 2009
- Peeter Mudist maalib saatuse kiuste, Pärnu Postimees, 12. oktoober 2012