Andris Andreiko

Allikas: Vikipeedia
Andris Andreiko, 1970

Andris Andreiko (17. oktoober 1942 Riia10. märts 1976 Riia) oli läti kabetaja, kolmekordne maailmameister rahvusvahelises kabes (1968, 1969, 1972).

Ta oli rahvusvaheline suurmeister aastast 1966.

Esimest korda tuli ta maailmameistriks 1968 Itaalias Bolzanos peetud turniiri võitjana. Teise maailmameistritiitli võitis ta 1969. aastal Moskvas peetud tiitlimatšil Ton Sijbrandsiga, kolmanda Tallinnas peetud matšiga 1972.

Maailmameistrivõistlustel on ta peale kolme võidu kahel korral jäänud teiseks. Euroopa meistrivõistlused on ta ühel korral võitnud (Itaalia, Arzo di Riva, 1974), kaks korda jäänud teiseks ja ühe korra kolmandaks. Andreiko oli ka kaheksakordne Nõukogude Liidu meister (1961, 1965, 1966, 1968, 1970, 1971, 1972, 1975). Kolmel korral tuli ta teiseks. Rahvusvahelistel turniiridel sai ta 10 esikohta, 9 teist kohta ja ühe kolmanda koha.

Andreiko mängis teravalt kombinatsioonilist mängu riski piiril. Tal oli äärmiselt hea mälu ja võime väga kiiresti variante arvestada. Ta jälgis pidevalt teooriauuringuid. Samuti tugines ta intuitsioonile. Ta reageeris väga kiiresti, mistõttu ta mängis väga hästi ajahädas ja välkpartiides. Hilisemad analüüsid näitasid, et isegi kõige ebatavalisemad intuitiivselt tehtud käigud olid õigustatud.

Ta lähtus positsioonist ning väitis, et partii kui tervik ei tekita temas mingeid positiivseid emotsioone. Ta ei armastanud teoretiseerida ega teha spekulatiivseid üldistusi.

Peale selle võttis ta alati arvesse mängupartneri isikut. Ta tõi maailma kabesse psühholoogilise mängumaneeri. Andreiko oli väga auahne ja võitluslik. Ta ei halastanud enesele ega mängupartneritele. Ta elas kaotusi raskelt üle. Tema sõnul elab kabetaja ühe partii kestel läbi rohkem emotsioone kui tavakodanik terve aasta joolsul. Näiteks kui ta 1962. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel oma esimesele kabetreenerile Valdis Zvirbulisele kaotas, ei rääkinud ta tollega päev läbi ühtegi sõna. Andreiko muutus ajapikku väga kinniseks ning oli suhtlemises mõnikord järsk. Teised tajusid seda sageli upsakusena. See muutis ta üksildaseks.

Ta oli alati valmis võistlema kellega tahes ja milles tahes. Ta võis päevade kaupa Aivars Ģipslisega välkmalet mängida. Roomas võttis ta kord osa Itaalia kabe turniirist, olles mängureeglitega tutvunud mõni minut enne algust, ning võitis selle. 1975. aastal esines ta edukalt NSV Liidu karikavõistlustel vene kabes.

Andreiko käitus sageli nagu poisike. Anatoli Gantvarg meenutab, kuidas nad kord rahvast täis linnatänaval Andrise ettepanekul võidu jooksid.

1976.a leiti ta oma korterist tapetuna.

Riias peetakse Andris Andreiko mälestusvõistlusi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]