Gestapo

Gestapo peakorter Prinz-Albrecht-Straßel Berliinis (1933)

Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Salajane Riigipolitsei) oli Suursaksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.

Salajane Riigipolitseiamet moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel, senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused.

Gestapo juht (1933–1934) Rudolf Diels

Nürnbergi protsessil kuulutati Gestapo kuritegelikuks organisatsiooniks.

Gestapo juht (1934–1942) Reinhard Heydrich

Gestapo juht (1942–1945) Heinrich Müller

Juhid

• 26. aprill 1933 - 1. aprill 1934 - Rudolf Diels
• 1934 - 1942 Reinhard Heydrich
• 1942 - 1945 Heinrich Müller

Ajalugu

1933

Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse (või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.

Baieri Poliitilise Politsei Komandör Heinrich Himmler võttis 1933–1934 üle enamiku liidumaade poliitilise politsei juhtimise (Hamburgi, Württembergi, Badeni, Anhalti ja Hesseni, Breemeni, Oldenburgi, Saksimaa ja Braunschweigi ning 1934. aasta aprillis nimetas Göring Himmleri Preisimaa Gestapo inspektoriks.

1936

Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaade Siseministeeriumitele, vaid otse SS-i Riigifüürer ja Saksa Politsei Juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused - kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja JP Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku Julgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht. Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200.

1939

• Kantselei, (mis tegeles ka kaadriküsimustega ja millele allus ka Gestapo sisevangla) ja 5 osakonda:

Osakond IV A

• Natsismivastased - marksistid, kommunistid, reaktsionäärid, liberaalid- ülem SS-Standartenführer Fridrich Panzinger
  • IV A I - Kommunistid, marksistid, salaorganisatsioonid, sõjakuriteod, patsifistlikud organisatsioonid, ebaseaduslik ja vaenulik propaganda
  • IV A II- võitlus sabotaažiga, diversioonidega tööstuses ja transpordil, vastuluure, Raadiomängud välisriikide luureorganisatsioonide keskustega Saksa natsionaalsotsialistlismi ja vastupanuliikumiste väljaselgitamiseks Saksamaal ja okupeeritud riikides;
  • IV A III - tegutses opositsioniliste liikumist, parempoolsete parteide, monarhistide (Hohenzollernid ja Habsburge aadliopositsiooni pooldajate) ja Gregor Strasseri "Must Rinne", Raudkiiver Stahlhelmi liikmete, liberaalide, emigrantide jälgimisega;
  • IV A IV - Saksa Riigi ja NSDAP juhtkonna kaitse ja valveteenistus, varjatud jälgimine, eriülesanded, kurjategijate tagaotsimine ja jälitamine
  • IV A V
  • IV A VI

Osakond IV B

• Rooma Katoliku kiriku poliitiline tegevus, samuti protestantliku kiriku ning religioossete ususektide tegevus, juudid ja vabamüürlased, sektid
  • IV B I - kiriku poliitikategelased, katoliiklased
  • IV B II- kiriku poliitikategelased, protestandid
  • IV B III - teised kirikud, vabamüürlased
  • IV B IV "Juudiküsimuse lõpliku lahendamine", ülem Adolf Eichmann, ("juutide evakueerimine ja nende vara kaitse"- aastast 1943, kodakondsusest ilmajätmine aastast 1944),{Wannsee protokoll)
  • IV B V

Osakond IV C

• Kaitseinterneerimised, preventiivne arest, trükisõna, parteivastaste kirjanduse võetused, parteiasjad, toimikute koostamine, keskkartoteek, NSDAP sisese opositsiooni kontroll ja jälitus
  • IV C I - Infotöötlus, peakartoteek, infoteenistus, välismaalaste jälgimine, viisaosakond
  • IV C II - Preventiivne kinnipidamine(Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ning paigutada koonduslaagrisse või vanglasse. Võrdle NSV Liidu NKVD Erinõupidamine).
  • IV C III - pressi ja trükinduse jälgimine
  • IV C IV - NSDAP liikmete jälgimine

Osakond IV D

• Saksamal asuvate võõrtööliste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine välismaal ja okupeeritud territooriumitel;
  • IV D I - Saksamaal elavate tšehhide ja slovakkide jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Böömimaa ja Määrimaa Protektoraadis, Jugoslaavias ja Kreekass;
  • IV D II - Saksamaal elavate poolakate jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Kindralkubermangus (okupeeritud Poola);
  • IV D III - Saksamaal elavate NSV Liidu kodanike jälgimine ja vastuluurealane töö;
  • IV D IV - Saksamaal elavate prantslaste, belglaste, hollandlaste, norralaste ja taanlaste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud territooritel: Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Elsass, Lotring, Norra, Taani- ülem Bernhard Baatz
  • IV D V - Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud NSV Liidu territooriumil, politseiliste- ja haldusnormativaktide väljatöötamine. Agentuurtöö nõukogudevastastes organisatsioonides (Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee, Turkestani Rahvuskomitee jt.). Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlikud asutused okupeeritud piirkondades
  • IV D VI - tegeles Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimisega.

Osakond IV E

• Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu. Ülem Walter Huppenkothen.
  • IV E I - Vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtustega objektidel. Andid eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta, riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel;
  • IV E II - vastuluure majandusluure alastes küsimustes
  • IV E III - vastuluure Läänes asuvate riikide luuretegevusele
  • IV E IV - vastuluure Põhjas asuvate riikide luuretegevusele
  • IV E V - vastuluure Idas asuvate riikide luuretegevusele
  • IV E VI - vastuluure Lõunas (Slovakkia ja Böömimaa (Tšehhi), Balkanimaad, Ungari, Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Ameerika riigid) asuvate riikide luuretegevusele, ülem Wilhelm Schmitz

Osakond IV F

• IV F/Grenzpolitzei- Piiripolitsei, passid, isikutunnistused, politsei välismaaalaste järelvalveks
  • IV F 1 Piiripolitsei.
  • IV F 2 Passidega seotud asjaajamine.
  • IV F 3 Isiku tuvastamine ja isikut tõendavad dokumendid.
  • IV F 4 Välisriikide politseiga seonduvad küsimused ja piiriga seotud üldküsimused.
  • IV F 5 Viisade keskasutus. (L-219)

• IV osakonna ülemale allus eraldi grupp "Referaat N", mis kontrollis ja tsentraliseeris kogutud luureandmeid

1941

Märtsis 1941 toimus veelkord RSHA reorganiseerimine, mille tagajärjel:

1944

Peale sõjaväeluure Abwehr likvideerimist ning töötajate liitmist RSHA- Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi 3 Peaosakonda: Üldosakond, politiline politsei, sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).

1945

Koosseis ca 40 000 töötajat koos okupeeritud maade asutustega.

Auastmed Gestapos

Riikliku salapolitsei ja kriminaalpolitsei ametikoht	haldusjuhi ametikoht	vaste Saksa Korrapolitseis	vaste SS auastmena
Kriminalassistentanwärter		Wachtmeister	SS-Unterscharführer
Kriminalassistent auf Probe		Oberwachtmeister	SS-Scharführer
Kriminalassistent		Revieroberwachtmeister	SS-Oberscharführer
Kriminaloberassistent		Hauptwachtmeister	SS-Hauptscharführer
		Meister	SS-Sturmscharführer
Kriminalkomissar auf Probe	Kriminalsekretär	Leutnant d(er). Polizei	SS-Untersturmführer
Kriminalkomissar Kriminalinspektor auf Probe	Kriminalobersekretär	Oberleutnant d. Polizei	SS-Obersturmführer
Kriminalinspektor Kriminalrat auf Probe	Kriminalassessor	Hauptmann d. Polizei	SS-Hauptsturmführer
Kriminalrat	Regierungs- ja Kriminalrat Kriminaldirektor	Major d. Polizei	SS-Sturmbannführer
	Oberregierungs- ja Kriminalrat	Oberstleutnant d. Polize	SS-Obersturmbannführer
	Regierungs- ja Kriminaldirektor Reichskriminaldirektor	Oberst d. Polizei	SS-Standartenführer

Vaata ka Relva-SSi ja Wehrmachti auastmete võrdlus

Vaata ka

• Must Kapell
• 20. juuli vandenõu