Gestapo

Allikas: Vikipeedia

Riiklik Salapolitsei


Schutzstaffel Abzeichen.svg
SS logo

Bundesarchiv Bild 183-R97512, Berlin, Geheimes Staatspolizeihauptamt.jpg
Gestapo peakorter Prinz-Albrecht-Straßel Berliinis (1933)
Moodustatud 26. aprillil 1933

Likvideeritud 8. mail 1945

Peakorter Berliin
Asukoht Prinz-Albrecht-Straße 8, Berlin
Piirkond Saksa Riik
Juhtkond Rudolf Diels, (1933–1934)
Reinhard Heydrich, (1934–1942)
Heinrich Müller, (1942–1945)
Töötajate arv 32 000 seisuga 1944
Gestapo juht (1933–1934) Rudolf Diels
Gestapo juht (1934–1942) Reinhard Heydrich
Gestapo juht (1942–1945) Heinrich Müller

Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei) oli Suursaksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 19331945.

Riiklik Salapolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel, senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused.

Nürnbergi protsessil kuulutati Gestapo kuritegelikuks organisatsiooniks.

Juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1933[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas NSDAP julgeolekuteenistuse SD alluvusse (või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse juhtivatele ametikohtadele) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.

Baieri Poliitilise Politsei Komandör Heinrich Himmler võttis 1933–1934 üle enamiku liidumaade poliitilise politsei juhtimise (Hamburgi, Württembergi, Badeni, Anhalti ja Hesseni, Breemeni, Oldenburgi, Saksimaa ja Braunschweigi ning 1934. aasta aprillis nimetas Göring Himmleri Preisimaa Gestapo inspektoriks.

1936[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaade Siseministeeriumitele, vaid otse SS-i Riigifüürer ja Saksa Politsei Juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused - kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja JP Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku Julgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht. Gestapo koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad oli ca 4200.

Gestapo organisatsioon, 1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kantselei, (mis tegeles ka kaadriküsimustega ja millele allus ka Gestapo sisevangla) ja 5 osakonda:

Osakond IV A[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osakond IV B[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osakond IV C[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaitseinterneerimised, preventiivne arest, trükisõna, parteivastaste kirjanduse võetused, parteiasjad, toimikute koostamine, keskkartoteek, NSDAP sisese opositsiooni kontroll ja jälitus - ülem, SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Fritz Rang;
    • IV C I - Infotöötlus, peakartoteek, infoteenistus, välismaalaste jälgimine, viisaosakond - ülem, Polizeirat Paul Matzke;
    • IV C II - Preventiivne kinnipidamine(Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ning paigutada koonduslaagrisse või vanglasse. Võrdle NSV Liidu NKVD Erinõupidamine). - ülem, SS-Sturmbannführer, Regierungs- ja Kriminalrat Emil Berndorff;
    • IV C III - pressi ja trükinduse jälgimine - ülem, SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Ernst Jahr;
    • IV C IV - NSDAP liikmete jälgimine - ülem, SS-Sturmbannführer ja Kriminalrat Kurt Stage.

Osakond IV D[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osakond IV E[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu. Ülem Walter Huppenkothen.
    • IV E I - Vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtustega objektidel. Andid eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta, riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel;
    • IV E II - vastuluure majandusluure alastes küsimustes
    • IV E III - vastuluure Läänes asuvate riikide luuretegevusele
    • IV E IV - vastuluure Põhjas asuvate riikide luuretegevusele
    • IV E V - vastuluure Idas asuvate riikide luuretegevusele
    • IV E VI - vastuluure Lõunas (Slovakkia ja Böömimaa (Tšehhi), Balkanimaad, Ungari, Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Ameerika riigid) asuvate riikide luuretegevusele, ülem Wilhelm Schmitz

Osakond IV F[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • IV F/Grenzpolitzei- Piiripolitsei, passid, isikutunnistused, politsei välismaaalaste järelvalveks
    • IV F 1 Piiripolitsei.
    • IV F 2 Passidega seotud asjaajamine.
    • IV F 3 Isiku tuvastamine ja isikut tõendavad dokumendid.
    • IV F 4 Välisriikide politseiga seonduvad küsimused ja piiriga seotud üldküsimused.
    • IV F 5 Viisade keskasutus. (L-219)
  • IV osakonna ülemale allus eraldi grupp "Referaat N", mis kontrollis ja tsentraliseeris kogutud luureandmeid

1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale sõjaväeluure Abwehr likvideerimist ning töötajate liitmist RSHA- Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi 3 Peaosakonda: Üldosakond, politiline politsei, sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).

1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosseis ca 40 000 töötajat koos okupeeritud maade asutustega.

Auastmed RSHAi IV osakonnas, Gestapos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riikliku salapolitsei ja
kriminaalpolitsei ametikoht
haldusjuhi ametikoht vaste Saksa Korrapolitseis vaste SS auastmena
Kriminalassistentanwärter Wachtmeister SS-Unterscharführer
Kriminalassistent auf Probe Oberwachtmeister SS-Scharführer
Kriminalassistent Revieroberwachtmeister SS-Oberscharführer
Kriminaloberassistent Hauptwachtmeister SS-Hauptscharführer
Meister SS-Sturmscharführer
Kriminalkomissar auf Probe Kriminalsekretär Leutnant d(er). Polizei SS-Untersturmführer
Kriminalkomissar
Kriminalinspektor auf Probe
Kriminalobersekretär Oberleutnant d. Polizei SS-Obersturmführer
Kriminalinspektor
Kriminalrat auf Probe
Kriminalassessor Hauptmann d. Polizei SS-Hauptsturmführer
Kriminalrat Regierungs- ja Kriminalrat
Kriminaldirektor
Major d. Polizei SS-Sturmbannführer
Oberregierungs- ja Kriminalrat Oberstleutnant d. Polize SS-Obersturmbannführer
Regierungs- ja Kriminaldirektor
Reichskriminaldirektor
Oberst d. Polizei SS-Standartenführer

Vaata ka Relva-SSi ja Wehrmachti auastmete võrdlus

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]