Gestapo

Riiklik Salapolitsei
Gestapo peakorter Prinz-Albrecht-Straßel Berliinis (1933)
Moodustatud	1939
Peakorter	Berliin
Asukoht	Prinz-Albrecht-Straße 8, Berlin
Piirkond	Saksa Riik
Juhtkond	Rudolf Diels, (1933–1934) Reinhard Heydrich, (1934–1942) Heinrich Müller, (1942–1945)
Töötajate arv	ca 4200

Gestapo juht (1933–1934) Rudolf Diels

Gestapo juht (1934–1942) Reinhard Heydrich

Gestapo juht (1942–1945) Heinrich Müller

Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei) oli Suursaksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.

Riiklik Salapolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel, senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused.

Nürnbergi protsessil kuulutati Gestapo kuritegelikuks organisatsiooniks.

Juhid

• Rudolf Diels, 26. aprill 1933 – 1. aprill 1934;
• SS-Obergruppenführer ja poltseikindral Reinhard Heydrich, 1934 – 1942;
• SS-Gruppenführer ja politsei kindralleitnant Heinrich Müller, 1942 – 1945.

Ajalugu

1933

Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas NSDAP julgeolekuteenistuse SD alluvusse (või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse juhtivatele ametikohtadele) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.

Baieri Poliitilise Politsei Komandör Heinrich Himmler võttis 1933–1934 üle enamiku liidumaade poliitilise politsei juhtimise (Hamburgi, Württembergi, Badeni, Anhalti ja Hesseni, Breemeni, Oldenburgi, Saksimaa ja Braunschweigi ning 1934. aasta aprillis nimetas Göring Himmleri Preisimaa Gestapo inspektoriks.

1936

Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaade Siseministeeriumitele, vaid otse SS-i Riigifüürer ja Saksa Politsei Juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused - kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja JP Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku Julgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht. Gestapo koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad oli ca 4200.

Gestapo organisatsioon, 1939

• Kantselei, (mis tegeles ka kaadriküsimustega ja millele allus ka Gestapo sisevangla) ja 5 osakonda:

Osakond IV A

• Natsionaalsotsialismivastased poliitilised liikumised - marksistid, kommunistid, reaktsionäärid, liberaalid - ülem, SS-Standartenführer Fridrich Panzinger
  • IV A I - Kommunistid, marksistid, salaorganisatsioonid, sõjakuriteod, patsifistlikud organisatsioonid, ebaseaduslik ja vaenulik propaganda - ülem, SS-Sturmbannführer Kurt Lindow
  • IV A II- võitlus sabotaažiga, diversioonidega tööstuses ja transpordil, vastuluure, Raadiomängud välisriikide luureorganisatsioonide keskustega Saksa natsionaalsotsialistlismi ja vastupanuliikumiste väljaselgitamiseks Saksamaal ja okupeeritud riikides - ülem, SS-Sturmbannführer Kurt Geißler;
  • IV A III - tegutses opositsioniliste liikumist, parempoolsete parteide, monarhistide (Hohenzollernid ja Habsburge aadliopositsiooni pooldajate) ja Gregor Strasseri "Must Rinne", Raudkiiver (Stahlhelmi) liikmete, liberaalide, emigrantide jälgimisega - ülem, SS-Sturmbannführer ja Kriminaldirektor Willy Litzenberg;
  • IV A IV - Saksa Riigi ja NSDAP juhtkonna kaitse ja valveteenistus, varjatud jälgimine, eriülesanded, kurjategijate tagaotsimine ja jälitamine - ülem, SS-Sturmbannführer ja Kriminaldirektor Franz Schulz;
  • IV A V
  • IV A VI

Osakond IV B

• Rooma Katoliku kiriku poliitiline tegevus, samuti protestantliku kiriku ning religioossete ususektide tegevus, juudid ja vabamüürlased, sektid - ülem, SS-Sturmbannführer Albert Hartl;
  • IV B I - kiriku poliitikategelased, katoliiklased - ülem, SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Erich Roth;
  • IV B II- kiriku poliitikategelased, protestandid - ülem, SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Erich Roth;
  • IV B III - teised kirikud, vabamüürlased - ülem, Otto-Wilhelm Wandesleben;
  • IV B IV "Juudiküsimuse lõpliku lahendamine", ülem SS-Sturmbannführer Adolf Eichmann, ("juutide evakueerimine ja nende vara kaitse"- aastast 1943, kodakondsusest ilmajätmine aastast 1944), {Wannsee protokoll)
  • IV B V

Osakond IV C

• Kaitseinterneerimised, preventiivne arest, trükisõna, parteivastaste kirjanduse võetused, parteiasjad, toimikute koostamine, keskkartoteek, NSDAP sisese opositsiooni kontroll ja jälitus - ülem, SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Fritz Rang;
  • IV C I - Infotöötlus, peakartoteek, infoteenistus, välismaalaste jälgimine, viisaosakond - ülem, Polizeirat Paul Matzke;
  • IV C II - Preventiivne kinnipidamine(Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ning paigutada koonduslaagrisse või vanglasse. Võrdle NSV Liidu NKVD Erinõupidamine). - ülem, SS-Sturmbannführer, Regierungs- ja Kriminalrat Emil Berndorff;
  • IV C III - pressi ja trükinduse jälgimine - ülem, SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Ernst Jahr;
  • IV C IV - NSDAP liikmete jälgimine - ülem, SS-Sturmbannführer ja Kriminalrat Kurt Stage.

Osakond IV D

• Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine välismaal ja okupeeritud territooriumitel;
  • IV D I - Saksamaal elavate tšehhide ja slovakkide jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Böömimaa ja Määrimaa Protektoraadis, Jugoslaavias ja Kreekas - ülem, Gustav Jonak, 1942. aasta septembrist SS-Sturmbannführer Bruno Lettow, 1943. aasta novembrist 1943 SS-Obersturmbannführer Kurt Lischka;
  • IV D II - Saksamaal elavate poolakate jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Kindralkubermangus (okupeeritud Poolas) - ülem, Regierungsrat Karl Thiemann, alates 1941. aasta juulist SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Joachim Deumling, 19433. aasta juulist SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Harro Thomsen;
  • IV D III - Saksamaal elavate NSV Liidu kodanike jälgimine ja vastuluurealane töö;
  • IV D IV - Saksamaal elavate prantslaste, belglaste, hollandlaste, norralaste ja taanlaste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud territooritel: Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Elsass, Lotring, Norra, Taani- ülem Bernhard Baatz
  • IV D V - Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud NSV Liidu territooriumil, politseiliste- ja haldusnormativaktide väljatöötamine. Agentuurtöö nõukogudevastastes organisatsioonides (Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee, Turkestani Rahvuskomitee jt.). Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlikud asutused okupeeritud piirkondades
  • IV D VI - tegeles Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimisega.

Osakond IV E

• Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu. Ülem Walter Huppenkothen.
  • IV E I - Vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtustega objektidel. Andid eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta, riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel;
  • IV E II - vastuluure majandusluure alastes küsimustes
  • IV E III - vastuluure Läänes asuvate riikide luuretegevusele
  • IV E IV - vastuluure Põhjas asuvate riikide luuretegevusele
  • IV E V - vastuluure Idas asuvate riikide luuretegevusele
  • IV E VI - vastuluure Lõunas (Slovakkia ja Böömimaa (Tšehhi), Balkanimaad, Ungari, Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Ameerika riigid) asuvate riikide luuretegevusele, ülem Wilhelm Schmitz

Osakond IV F

• IV F/Grenzpolitzei- Piiripolitsei, passid, isikutunnistused, politsei välismaaalaste järelvalveks
  • IV F 1 Piiripolitsei.
  • IV F 2 Passidega seotud asjaajamine.
  • IV F 3 Isiku tuvastamine ja isikut tõendavad dokumendid.
  • IV F 4 Välisriikide politseiga seonduvad küsimused ja piiriga seotud üldküsimused.
  • IV F 5 Viisade keskasutus. (L-219)

• IV osakonna ülemale allus eraldi grupp "Referaat N", mis kontrollis ja tsentraliseeris kogutud luureandmeid

1944

Peale sõjaväeluure Abwehr likvideerimist ning töötajate liitmist RSHA- Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi 3 Peaosakonda: Üldosakond, politiline politsei, sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).

1945

Koosseis ca 40 000 töötajat koos okupeeritud maade asutustega.

Auastmed RSHAi IV osakonnas, Gestapos

Riikliku salapolitsei ja kriminaalpolitsei ametikoht	haldusjuhi ametikoht	vaste Saksa Korrapolitseis	vaste SS auastmena
Kriminalassistentanwärter		Wachtmeister	SS-Unterscharführer
Kriminalassistent auf Probe		Oberwachtmeister	SS-Scharführer
Kriminalassistent		Revieroberwachtmeister	SS-Oberscharführer
Kriminaloberassistent		Hauptwachtmeister	SS-Hauptscharführer
		Meister	SS-Sturmscharführer
Kriminalkomissar auf Probe	Kriminalsekretär	Leutnant d(er). Polizei	SS-Untersturmführer
Kriminalkomissar Kriminalinspektor auf Probe	Kriminalobersekretär	Oberleutnant d. Polizei	SS-Obersturmführer
Kriminalinspektor Kriminalrat auf Probe	Kriminalassessor	Hauptmann d. Polizei	SS-Hauptsturmführer
Kriminalrat	Regierungs- ja Kriminalrat Kriminaldirektor	Major d. Polizei	SS-Sturmbannführer
	Oberregierungs- ja Kriminalrat	Oberstleutnant d. Polize	SS-Obersturmbannführer
	Regierungs- ja Kriminaldirektor Reichskriminaldirektor	Oberst d. Polizei	SS-Standartenführer

Vaata ka Relva-SSi ja Wehrmachti auastmete võrdlus

Vaata ka

• Must Kapell
• 20. juuli vandenõu