Messerschmitt Me 262

Allikas: Vikipeedia
Messerschmitt Me 262
Messerschmitt Me 262.jpg
Tüüp hävituslennuk
Tootjad Messerschmitt
Meeskond 1
Pikkus 10,60 m
Tiivaulatus 12,51 m
Tippkiirus 870 km/h
Lennukaugus 1050 km

Hävituslennuk Messerschmitt Me 262 "Schwalbe" oli maailma esimene sarjana ehitatud ning sõjas kasutatud reaktiivlennuk. Sellise kahe turboreaktiivmootoriga varustatud lennuki ilmumisega sõjataevasse kaasnes ka rida muid tehnoloogilisi uuendusi lennunduses.

Me-262 laiem relvastusse võtmine oleks võinud Liitlasvägede ülemvõimu Saksamaa õhuruumis Teise maailmasõja käigus oluliselt vähendada, kui Luftwaffel oleks õnnestunud neid lennukeid varem ja rohkem lahinguväljale toimetada. Kokku ehitati ca 1400 Me-262, kuid lahingutaevasse jõudis neist ainult ligikaudu 300. Lennuki transportimist Saksamaa lennukitehastest lennuväljadele takistasid Liitlasvägede tõhusad pommirünnakud. Uue reaktiivlennuki eeliste kasutamisel sai takistuseks kogenud lendurite puudus, Luftwaffe ei jõudnud sõja lõpufaasis uute lendurite väljaõpet vajalikul tasemel enam korraldada. Sõja lõpus jäid Luftwaffe lennukid küttusepuuduse tõttu enamasti lennuväljadele.

Lennuki suurimaks puuduseks olid tänapäeva mõistes algelised Junkersi Jumo 004 turboreaktiivmootorid, mille tööiga oli asendusmaterjalide tõttu kahanenud algselt keskmiselt 100 tunnilt kõigest 25 töötunnini (Saksamaa sõjatööstus ei saanud enam mootorite tootmiseks vajalikke sulamite kuumuskindlust tõstvaid legeerivaid manuseid).

Lennuväljalt õhkutõusmisel vajas Me-262 suhteliselt pikka lennuvälja, sest kahe mootori võimsusest (sõjas defitsiitseks muutunud materjalide tõttu tuli mootori tõukejõudu vähendada 1000kgs-lt 800kgs-le) ei piisanud Me 262 kaalu juures vajalikuks kiirenduseks. Liitlaste hävituslennukite saagiks langes Me-262 juhul, kui üks "turbiinidest" ootamatult lennu ajal seiskus või oli uuenduslik reaktiivlennuk just oma lennuväljale maandumas.

Lennuk tõi kasutusele uue pommitajate ründamise viisi hüüdnimega "Ameerika raudtee". Selle tingis asjaolu, et Luftwaffe vanad võtted ei võimaldanud Liitlaste aeglaste pommitajate ja kiirete Me 262 suure lennukiiruse vahe tõttu tulemuslikku rünnakut. „Ameerika raudtee“ tähendas rünnata Liitlaste pommituslennukite armaada tagumisi lennukeid, lähenedes pommituslennukile suure kiirusega altpoolt üles. Selle manöövriga oli rünnatavate lennukitega võrreldes horisontaalkiiruste vahe väiksem. Pärast pommitaja ründamist söösteti täiskiirusel jätkuvalt kõrgusele, kuhu Liitlaste pommituslennukeid eskortivad hävituslennukid polnud võimelised nii ruttu järele tõusma.

1945. aasta algusest alates relvastati Me 262 varasemalt õhulahingutes vähe kasutamist leidnud 55 mm õhk-õhk tüüpi rakettidega R4M, millede tabamistäpsus 1000 m kaugusel, üldise 1800m laskeulatuse juures, oli väga suur. Niiviisi rakettidega tulistades tekitasid Me-262-d Liitlaste pommituslennukite formatsioonides pommitajate suurte kaotuste tõttu lausa paanika, ise seejuures olulisi kaotusi kandmata.

Me-262 varasemat kasutuselevõttu tõhusa hävituslennukina, Liitlasvägede poolt organiseeritud Saksamaa lauspommitamise tõrjumisel, pidurdas Hitleri soov kasutada uut reaktiivlennukit just välkpommitajana (2x 500kg pomme). Hitleri selline soov ei olnud tegelikult aluseta, tal polnud enam just palju valikuid, nagu hilisemad ajaloouurimused on ilmsiks toonud.

Saksamaa andis selle lennuki joonised ka Jaapanile, kus ehitati Me-262 enda versioon.

Vahetult peale sõda jätkati Tšehhoslovakkias mingi hulga Me 262 kokkupanemist sõja-ajal toodetud osadest, nüüd juba Tšehhoslovakkia enda õhuväe jaoks.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]