Rikava vald

Allikas: Vikipeedia
Rikava vald

läti Rikavas pagasts

Pindala: 82,5 km²
Elanikke: 591 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,2 in/km²
Keskus: Rikava
Rikava kirik

Rikava vald (läti keeles Rikavas pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nagļi, Gaigalava, Dricāni, Kantinieki, Dekšārese, Sakstagalsi ja Viļāni vallaga.

Valla pindala on 82,5 km². 2011. aastal oli seal 788 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 628 inimest. Valla halduskeskus on Rikava küla. Vallamaja asub aadressil Jaunības iela 15, vallavanem on Andrejs Tārauds.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 moodustati Viļāni vallas Rikava külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Rikava külanõukoguga likvideeritava Zirkauka külanõukogu Šverņika kolhoosi maad, aastal 1957 aga likvideeritava Viļāni külanõukogu Gaisma kolhoosi alad. Aastal 1962 liideti sellega Kantinieki külanõukogu Draudzība kolhoosi ja Komjaunietise sovhoosi alad. Aastal 1973 liideti osa külanõukogu aladest Nagļi külanõukoguga, aastal 1981 aga Kantinieki külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[3] Aastatel 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusesse.[4]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Rikava mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber-koolimaja, Pleskava linnamägi ja Rikava katoliku kirik.[5] Kohaliku kaitse all on Reckede suguvõsa kabel, Kaļvi keskaegne kalmistu ja Rikava mõisa mõisavalitseja maja ning park.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht asub Pļuskova külas (130,3 meetrit). Suuremad jõed on Rēzekne jõgi ja selle lisajõed Malta ning Liužonka. Järvi vallas pole, osaliselt jääb sinna Nagļi veehoidla. Loodusvaradest esineb seal savi ja kruusa.

Looduskaitse all on Uguļova künnapuu, Sofija tamm, Saule pärn, Kolmainsuse nime kandev saar, saar nimega Riks ja Rikava kalmistu mänd.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 500 lätlast, 277 venelast, 5 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 2 poolakat.[8]

Valla keskus Rikava on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 287 elanikku. Teine sama staatusega küla on Piliskolns 36 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Asnīnes 22 elanikuga aastal 2022, Babrovka 4 elanikuga aastal 2022, Baļtina 31 elanikuga aastal 2022, Dagumnīki 7 elanikuga aastal 2022, Dzipšļi, Jaunrikova 16 elanikuga aastal 2022, Joksti 7 elanikuga aastal 2022, Kaļvi 18 elanikuga aastal 2022, Kolnasāta 18 elanikuga aastal 2022, Kūrpinīki 11 elanikuga aastal 2022, Liuzi 21 elanikuga aastal 2022, Makuži 6 elanikuga aastal 2022, Medinski 21 elanikuga aastal 2022, Mihalki 26 elanikuga aastal 2022, Murāni 20 elanikuga aastal 2022, Osnīši 3 elanikuga aastal 2022, Piertnīki 13 elanikuga aastal 2022, Pļuskova 23 elanikuga aastal 2022, Putni 3 elanikuga aastal 2022, Sameņi 14 elanikuga aastal 2022, Skujaunīki 11 elanikuga aastal 2022, Solaviersi, Žagatnes 6 elanikuga aastal 2022 ja Uguļova 12 elanikuga aastal 2022.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Rēzeknes novads, vaadatud 1.11 2022
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 30.10 2022
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]