Sakstagalsi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sakstagalsi vald

läti Sakstagala pagasts

Pindala: 93 km²
Elanikke: 1192 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,8 in/km²
Keskus: Sakstagals
Sakstagala pagasts LocMap.png
Vallamaja

Sakstagalsi vald (läti keeles Sakstagala pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Audriņi, Rikava, Silmala, Ozolmuiža, Ozolaine, Viļāni, Sokolki ja Kantinieki vallaga.

Valla pindala on 93 km². 2011. aastal oli seal 1387 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 1204 inimest. Valla halduskeskus on Sakstagalsi küla. Vallamaja asub aadressil Kalna iela 2, vallavanem on Tamāra Tutina.[2]

Valla suurim jõgi on Rēzekne jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald moodustati aastal 1897. Aastal 1935 oli Rēzekne maakonda kuuluva valla pindala 147,9 km² ja seal oli 7527 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati Sakstagalsi vallas Kantinieki, Sakstagalsi, Uļjanova ja Sokolova külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Sakstagalsi külanõukoguga likvideeritavad Uļjanova ja Sokolova külanõukogud. Aastal 1962 liideti sellega veel Viļāni maaterritooriumi kolhoosi Vernij putj maad. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastal 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusesse.[5]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ciskādi katoliku kirik ja selle orel, Francis Trasunsi elupaik Kolnasāta ning Subinaite muinaskalmed ehk Sõjahauad.[6] Kohaliku kaitse all on Ciskādi ehk Vītoli kool ja Uļjanova vanausuliste palvemaja.[7]

Looduskaitse all on Subinaite hiidrahn, Ciskādi tamm, Ciskādi saar ja Ciskādi hiidhaab. Lisaks kasvab vallas neli looduskaitsealust nimetut põlispuud.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 725 lätlast, 602 venelast, 18 valgevenelane, 20 ukrainlast, 12 poolakat ja 4 leedulast.[9]

Valla keskus Sakstagals on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 176 elanikku. Sama staatusega on veel Ciskods 146 elanikuga aastal 2022 ja Uļjanova 251 elanikuga aastal 2022. Kolm küla on staatusega mazciems: Ciukori 12 elanikuga aastal 2022, Mortišķi 51 elanikuga aastal 2022 ja Žabrovka 37 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Aļhovka 9 elanikuga aastal 2022, Apari 12 elanikuga aastal 2022, Azara Bodži 5 elanikuga aastal 2022, Bolbiši 15 elanikuga aastal 2022, Bondarevka 16 elanikuga aastal 2022, Boreņi 20 elanikuga aastal 2022, Bunduli 6 elanikuga aastal 2022, Cerkovka 1 elanikuga aastal 2020, Deičmaņi 49 elanikuga aastal 2022, Dzierkaļi 27 elanikuga aastal 2022, Garanči 18 elanikuga aastal 2022, Gurilišķi 33 elanikuga aastal 2022, Jaudzemi 8 elanikuga aastal 2022, Jaunā Sloboda 12 elanikuga aastal 2022, Kolna Sloboda 19 elanikuga aastal 2022, Lejas Sloboda 1 elanikuga aastal 2022, Kauline 6 elanikuga aastal 2022, Keidāni 16 elanikuga aastal 2022, Komulteņi 5 elanikuga aastal 2022, Kraupeļi 4 elanikuga aastal 2022, Kudļi 10 elanikuga aastal 2022, Kukuči 13 elanikuga aastal 2022, Laizāni 8 elanikuga aastal 2022, Lakši 14 elanikuga aastal 2022, Lukna 9 elanikuga aastal 2022, Lielā Markovka 43 elanikuga aastal 2022, Mazā Markovka 10 elanikuga aastal 2022, Meža Lovnīki 3 elanikuga aastal 2022, Mežasorgi 3 elanikuga aastal 2019, Mihejevka 8 elanikuga aastal 2022, Odotas 7 elanikuga aastal 2022, Pedeļi 3 elanikuga aastal 2022, Piertnīki 1 elanikuga aastal 2022, Pilveļi 7 elanikuga aastal 2022, Piuteles 5 elanikuga aastal 2022, Rjabki 14 elanikuga aastal 2022, Silinieki 32 elanikuga aastal 2022, Skangaļi 3 elanikuga aastal 2022, Skromuliškas 3 elanikuga aastal 2022, Somi 10 elanikuga aastal 2022, Spočinoki 3 elanikuga aastal 2022, Stirāni 28 elanikuga aastal 2022, Studini 1 elanikuga aastal 2020, Subinaite 21 elanikuga aastal 2022 ja Vorkaļi 28 elanikuga aastal 2022.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
  2. Rēzeknes novads, vaadatud 8. 11 2022
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 5.11 2022
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 5.11 2022
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]